ADVENDIAJA III PÜHAPÄEV C AASTAL
Advendi tervitus: “Aeg on lähenemas, öelgem üksteisele: valvake, sest meie
Lunastaja on lähedal.”
Lugemine prohvet Sefanja raamatust:
Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kõigest südamest,
Jeruusalemma tütar! Sest Issand on võtnud sinu pealt ära kohtuotsuse ja löönud
taganema su vaenlase. Issand, Iisraeli kuningas, on sinu keskel ja sinul ei
tarvitse karta kurja. Sel päeval öeldakse Jeruusalemmale: Ära karda, Siion, ära
lase oma kätel lõtvuda! Issand, sinu Jumal, on sinuga, tema on vägev, tema
aitab. Sina oled tema rõõm ja oma armastuses teeb ta sind uueks. Ja ta hõiskab
sinu pärast ja tunneb rõõmu otsekui pühade ajal. See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!
Ammutage rõõmuga vett lunastuse allikast!
Vaata, Jumal on mu lunastus, ma olen julge ega karda,
sest Issand Jumal on minu tugevus ja mu kiituselaul,
Tema on minu päästja.
Ammutage rõõmuga vett lunastuse allikast.
Sel päeval te ütlete: Tänage Issandat,
hüüdke Tema nime.
Tehke tema teod teatavaks rahvastele,
pidage meeles, et tema nimi on kõrgeks kiidetav.
Ülistage Issandat, sest Tema on suuri asju teinud,
saagu see teatavaks kogu maal.
Hõiska ja rõkata rõõmust, kes sa elad Siionis,
sest Iisraeli Püha on suur teie keskel.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ammutage rõõmuga vett lunastuse allikast!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, olge rõõmsad Issandas – taas ütlen teile – olge rõõmsad! Saagu teie
leebus teatavaks kõikidele inimeste. Sest Issand on lähedal. Ärge olge mures,
vaid tooge iga oma vajadus tänamise ja anumisega palves Jumala ette. Ja Jumala
rahu, mis on ülem kui kogu mõistus, hoiab teie meeli ja mõtteid Kristuses
Jeesuses. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand on mind läkitanud
kuulutama vaestele õndsusesõnumit!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Ristija Johannes oli Jordani jõe ääres kuulutamas, küsisid rahvahulgad
temalt: “Mida me peame tegema?” Ja tema kostis neile: “Kellel on kaks särki,
jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on midagi söögipoolist, tehku
nõndasamuti”. Aga tulijate hulgas oli ka tölnereid, kes tahtsid end ristida
lasta, ja nemad ütlesid: “Õpetaja, mida peame meie tegema?” Ja tema vastas
neile: “Ärge nõudke rohkem, kui teile on seatud.” Siis küsisid ka sõjasulased
temalt: “Mida peame tegema meie?” Aga tema vastas neile: “Ärge kohelge kedagi
halvasti, ärge pressige kelleltki midagi välja, ja olge oma palgaga rahul.” Aga
kui rahvas oli täis ootust ja kõik arutlesid oma südames, kas mitte tema ei
olegi Messias, siis vastas Johannes kõikidele: “Mina ristin teid veega, aga
tulemas on keegi, kes on minust vägevam ja kellel ma pole väärt sandaalirihmagi
lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. Tema visklabidas on tema
käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub nisu aita, kuid aganad põletab ta
kustumatu tulega”. Ja Johannes õpetas rahvast veel paljude sõnadega ning
kuulutas neile rõõmusõnumit. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: lilla
Tõsta oma vägi, Issand, ja tule suure väega meie sekka;
ja kuna meie patud on meid väga takistanud, aita ja vabasta meid kiiresti
Sinu külluslik arm ja halastus;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kellele olgu au ja au
koos Sinu ja Püha Vaimuga, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 99; Jr 1:4-10,17-19; Lk 1:57-80
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 132; Ps 134; Na 1:3-8,14; 1Kr 9:7-23
Mõtisklus.
Armsad õed ja vennad Issandas. Täna on Gaudete pühapäev. See on eriline päev
advendiajas, mida iseloomustab rõõmu väljendamine Kristuse tulemise ootuses.
Sõna “Gaudete” tuleb ladina keelest ja tähendab “rõõmustage.” Isa Chesterton
kirjeldab kristlaste sisemist rõõmu kui tohutut salasust paganate pöördumiseks
(raamatust Ortodoksia). See saab tekkida vaid sügavast isiklikust suhtest
Jeesusega. Rõõm tekib sisemisest rahust, see oleks nagu enda sisemise valguse
sisselülitamine ja paistab alati välja. Esimese sammuna selle rahu ja rõõmu
leidmise teel peaksime kuulama Ristija Johannese häält, mis kuulutab tänagi
veel Jumala Kuningriigi saabumist meie sekka. Tema üleskutse meeleparandusele
ja pöördumisele kehtib tänapäeval samamoodi kui toona. Kõik sõltub sellest,
mida igaüks oma isikliku eluga teeb. Lunastus ei ole iseenesestmõistetav, vaid
eeldab, et iga inimene tunnistab isikliku pöördumise ja muutuste vajalikkust.
Advendiaeg on teie ja minu jaoks oma tegude ja soovide korrastamise aeg. See
seisneb selles, et kõigepealt tuleb meis endas meeleparndus ära teha, selle
asemel, et oodata, kuni kõik teised esmalt end muudaks. Advendiaeg on aeg teie
ja minu jaoks isiklikult. Sest kui ma olen kinni selles, mida teised teevad
ja sellega juhin tähelepanu kõrvale enda hingelt, siis ei muutu midagi. Ristija
Johannese hääl, mis hüüab kõrbes, on meie jaoks oluline. Sest kui me kaotame
oma moraalse arusaama sellest, mis on õige ja mis vale, siis riskime kaotada
oma hingeõndsuse. EV st kuuldud lause “Tema visklabidas on tema käes ja ta
puhastab oma rehealuse ning kogub nisu aita, kuid aganad põletab ta kustumatu
tulega” on suur üleskutse meeleparandusele. Püha Gregorius Suur kirjutas, et
meeleparandus ei tähenda ainult mineviku pattude kahetsemist, vaid ka uue elu
alustamist:”Patukahetsus peab olema selge ja viljakas. See, kes tõeliselt
kahetseb, ei tohi jääda passiivseks, vaid peab suunama oma jõu headele
tegudele. See on tõeline viljakandmine Jumala ees.” ((Moralia in Job, Book XXXV)
Vahel võime olla oma elus olukorras kus olles Kristuse järgija, võime otsida
endale vabandusi. Ristija Johannes andis igat tüüpi inimestele sobiva vastuse.
Ta ütles maksukogujatele, et nad ei tohiks nõuda rohkem kui ette nähtud.
Sõduritele, et nad ei esitaks valesüüdistusi ega rööviks kedagi. Need
ettekirjutused sobivad kõikidele inimestele. See, et kõikidele elusolijaile,
igas vanuses ja kõikidele inimestele peavad olema tagatud eluks vajalikud
esmased tarbed on oluline sõmum. See teadmine ei vabastata maksukogujat ega
sõdurit, ei põllumeest ega linnameest, ei rikast ega vaest – kõigil on ühine
käsk anda sellele, kellel pole. Kaastunne on oluline voorus mis seatakse
esmaseks. Kristlik traditsioon, mis ulatub tagasi iidsetesse aegadesse, on
advendi- ja jõuluajal almuse andmine, nende leidmine, kes on vähem õnnelikud
kui sina, ning halastustegude tegemine. Heategevus advendiajal on suurepärane
viis meeleparanduseks mitte paastumise, vaid almuse andmise kaudu. Andes ära
selle, mis meil on, olgu see siis toit või riided kodututele, orbudele, leskedele,
vanuritele, ükskõik millisel viisil, kujul või vormis.
Mida see kõik meie jaoks tähendab? Meil ees väga oluline töö ja see on ehk
see, et hakkame mõistma advendiaja tegelikku tähendust, miks me siin oleme ja
miks täna rõõmustame suure rõõmuga. Me ei rõõmusta ainult sellepärast, et
jõulud on tulemas. Püha Paulus kirjutas: me rõõmustame alati Issandas; Issandas
me rõõmustame. See on Jumala enda, Tema Poja kohalolek igas ajahetkes.
Sellepärast me rõõmustame. Kolm peamist voorust seovad meid Jumalaga ja Jumala
meiega: usk, lootus ja armastus.
Apostel Pauluse üleskutse “Rõõmustage alati Issandas!”
Näeme kõikjal ümberringi jõulukaunistusi. Kuuleme jõululaule. Käime jõulupidudel
ja koosviibimistel. Aga kas me tõesti rõõmustame? Kas oleme täis rõõmu? Kiire
hooaeg ei tee meid kaugeltki õnnelikuks, vaid jätab enamiku meist füüsiliselt
väsinuks ja rahaliselt kurnatuks. See tähendab, et Jumalat ei ole enam meie
jõulude tähistamisel kohal. Kui asendame “Häid jõule” sõnadega “Häid pühi!”,
jõulusõime on asendanud jõulupuu. Paljud inimesed ei viitsi nendel päevadel isegi
missale tulla. Kui Kristus on jõuludest ära võetud, kui Jumal pole meie
kogunemistel ja pidustustel kohal, siis mille üle jääb üle rõõmustada? Täna
tuletatakse meile meelde, et peaksime keskenduma Jeesusele, kes on rõõmu kese,
meie rõõmustamise põhjus. Meie usk Jumalasse on tõeliselt vabastav jõud ja aitab
meil leida oma rõõmu Issandas.
Issand kinnita meid usus, lootuses ja armastuses. Aamen.