Kuningriigiaja XXXI pühapäev B aastal
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil rääkis Mooses rahvale ja ütles: Kui sa kardad
Issandat, oma Jumalat, ning täidad kogu oma eluaja kõiki tema
seadusi ja käske, mis ma sulle kohuseks teen – sina, su poeg ja su
pojapoeg – siis elad sa kaua. Sellepärast pane tähele, Iisrael,
kõike seda, mida Issand, meie Jumal, on sulle öelnud, et su käsi
käiks hästi ning et saaksid äralugematult paljuks ja päriksid maa,
mille Issand, sinu isade Jumal, on sulle tõotanud – maa, mis
voolab piima ja mett. Kuula, Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus
Issand. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges oma südamest,
kõigest hingest ja kõigest jõust. Ja need sõnad, mis ma sulle täna
kohuseks teen, jäägu sinu südamesse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Issand on mu kalju, minu kindlus ja mu päästja.
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja pääsemine, minu kõrge varjupaik.
Kiidetud olgu Issand, nõnda ma hüüan.
Nii pääsen oma vaenlaste käest.
Elagu Issand! Mu kalju olgu kiidetud!
Ülistatud olgu Jumal, mu lunastaja!
Sinu abi su kuningale on suur,
oma salvitule Taavetile ja tema järelpõlvele osutad sa heldust.
Seepärast tänan ma Sind rahvaste seas,
laulan ja mängin kiitust su nimele.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, palju oli preestreid Vana Seaduse ajal, kuid surm ei
lasknud neil jääda. Aga Jeesusel, kes jääb igavesti, on
preestriseisus, mis jääb igavesti. Sellepärast suudab tema päästa
need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta elab igavesti
ja kostab nende eest. Niisugune peabki ju meie ülempreester olema:
püha, veatu, laitmatu, patustest eraldatud ja tõstetud üle
taevaste. Tema ei tarvitse, nagu varasem ülempreester, tuua
päevast päeva ohvreid omaenda pattude eest ja alles siis rahva
pattude eest, sest iseenda ohvriks toomisega on ta seda juba kord
teinud. Seadus paneb ülempreestriteks nõdrad inimesed, aga
tõotusesõna, mis anti hiljem kui seadus, paneb sellesse ametisse
Poja, kes on täiuslik igavesti.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kes mind armastab, see elab minu sõna järgi
ja minu Isa armastab teda!
Halleluuja!
Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tuli Jeesuse juurde üks kirjatundja ja küsis temalt:
“Milline käsk on kõikidest kõige esimene?” Jeesus vastas: “Esimene
on see: Kuula, Iisrael – Issand, meie Jumal, on ainus Issand.
Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest,
kogu mõistusega ja kõigest väest. Ja teine on see: Armasta oma
ligimest nagu iseennast. Ning ei ole ühtki käsku neist suuremat.”
Ja kirjatundja ütles talle: “Väga hea, õpetaja, seda oled sa
õigesti öelnud, sest tema üksi on Issand ja teist ei ole, ning
armastada teda kõigest südamest, kogu arusaamisega ja kõigest
väest ning armastada oma ligimest nagu iseennast – see on palju
enam kui põletusohvrid ja muud ohvrid.” Nähes, et ta oli arukalt
vastanud, Jeesus kostis talle: “Sina ei ole kaugel Jumala
riigist”. Ja keegi ei julgenud temalt enam midagi küsida.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõikvõimas ja halastav Jumal, ainult Sinu armu kaudu
pakub ustav rahvas Sulle tõelist ja kiiduväärt teenistust:
palun, anna meile võimalus, et saada osa Sinu taevastest
tõotustest;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 8; Ps 138; Js 64; Mt 23:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 72; Trk 6:1-11; Mt 22:15-22
Mõtisklus
Kui me oleme lugenud püha Markuse EV-it, paneme tähele, et eelmise
pühapäeva ja tänase lugemise vahel on üks oluline osa. Jeesuse
jõudmine Jeruusalemma. Tema õpetab Templis.See on üks väheseid kordi,
kus juudi usutegelased ja Jeesus nõustusid väga olulise küsimuse
mõistmisel – ja see oli Suurima käsu tähendus. Tänases evangeeliumis
püstitatud küsimus eeldab, et Jeesus tõlgendaks Moosese seadust.
Jeesus ei olnud esimene juudi usuõpetaja, kes ühendas need kaks käsku,
Jumala- ja ligimesearmastuse. Idee Jumala ühtsusest ja kutse armasta
Jumalat kogu oma olemusega ja oma ligimesi nagu iseennast on ka
juutide jumalateenistuses kesksel kohal. Mõlemad käsud on religioosse
traditsiooni kesksed elemendid. Juba esimesel sajandil pKr. oli judaismis
tõdemus, et need kaks käsku, Jumala- ja ligimesearmastus, võtavad teatud
mõttes kokku kogu dekaloogi (10 käsku). Kui vaadata kolme esimest
käsku, ebajumalakummardamise, Issanda nime asjata suhu võtmise keeldu ja
hingamispäeva pidamise käsku, on need kõik suunatud Jumala armastamisele.
Teine pool: austa oma isa ja ema, ära tapa, ära riku abielu, ära varasta,
ära anna valetunnistust, ära himusta ligimese vara ega naist,
kõik need käsud on suunatud ligimesearmastusele. Raske on kolm korda
päevas retsiteerida, et armastad Jumalat kogu südamest, kogu oma jõust,
kogu hingest (nagu juutidel kombeks) ilma, et see muudaks inimeste
südamete meelsust. Ometi, kui selles puudub südamest tulev palve, elav
armastus Jumala vastu, kas selle lugemisel on mõtet? Mina arvan, et on.
Palve on suhe Jumalaga, kui suhe hakkab hääbuma on palve, ja esmalt
igapäevane palvehetk just see mille arvelt toimub Jumalast kaugenemine.
Armastus Jumala vastu suunab meid armastama ka oma ligimest, see on
loomulik osa meie armastuse praktikas. Vaatame Kristuse tegutsemist.
Kirjast heebrealastele kuulsime: Aga Jeesusel, kes elab igavesti, on
preestriseisus, mis jääb igavesti. Sellepärast suudab Tema päästa
need, kes Tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest Ta elab igavesti
ja kostab nende eest. See on ülimalt oluline, see tähendab, et Tema
preestriks olek ei lakka olemast peale ülestõusmist ja jõudmist Isa
paremale käele. Mida see tähendab: Ta ei ütelnud lihtsalt “inimesed,
kes juhtusid siis elus olema”, kui Ta esimesel sajandil risti löödi
ja surnuist üles äratati. Ta jätkab inimkonna nimel ülempreestrina
teenimist kogu igaviku. Sellepärast saavad inimesed Tema kaudu võimaluse
Jumalale läheneda, sest Ta tegutseb jätkuvalt. See kirjakoht on üks suuremaid
nn. vaidluskoht katoolsele ja protestantlikule vaatele püha Missa osas.
Maisest vaatenurgast, pakkus Jeesus end Kolgatal üks kord ja mitte kunagi
enam. Tekstis öeldakse, et Jeesust ohverdati üks kord, kreeka sõnaga
ephapax – mida võime tõlkida: “üks kord ja igaveseks” või “üks kord ja
rohkem ei kunagi”. Kui loeme teksti edasi tuleb (salm 28) kreeka keeles
eis ton aiōna. Eesti keeles: igavesti. Ladina keeles saecula saeculorum –
maailm lõpuni või aegade lõpuni või igavesti kestev. Seega jätkab Ta oma
preestri rolli vahendaja ja eestkostjana mitte üks kord ja mitte kunagi
uuesti, vaid üks kord ja igavesti, sest Ta on taevane ülempreester.
Armulaual tuleb Jeesus alati meie juurde, seda pühitsedes läbi preesti
(in persona Christi), ja saades üheks kõikide usklikega oma Ihus ja Veres.
Selline on Jeesuse armastus omade vastu. Selle osa võiksime kokku võtta
hommikupalvuses loetud sõnadega: Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm
ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale seesugust võiks
teha.(Js 64) Mida see kõik tähendab meie jaoks? Jeesus ütleb: Armasta
Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest, kogu mõistusega
ja kõigest väest. Ja: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Armastus mis
tuleb südamest. Jumal on olnud meile Ise eeskujuks. Armastada südamest,
mitte ainult huultega on meie suurim väljakutse. See tähendab, et kõike
mida me ette võtame teeme heas tahtes kiitseks Jumalale. Aidaku selles
meid kõigeväeline igavene Jumal! Aamen.