Kuningriigiaja XVI pühapäev B aastal
Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
“Häda karjastele, kes lasevad mu lammastel hukka minna ja hävida!”, ütleb
Issand. Sellepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal, karjaste vastu, kes peavad
hoidma mu rahvast nõnda: “Teie olete mu lambad laiali pillutanud ja lasknud neil
minna oma teed, ilma et te oleksite kandnud nende eest hoolt. Aga vaata – nii
ütleb Issand: mina kannan hoolt teie eest sellega, et ma nõuan teilt aru teie
pahategudest. Siis kogun mina ise oma lammaste jäägi kõikidest maadest, kuhu ma
olen nad ajanud, ja toon nad tagasi nende karjamaale. Seal on nad viljakad ja
neid saab palju. Ja mina sean neile karjased ja need hoiavad neid. Siis nad ei
karda ega ehmu ja keegi neist ei lähe kaduma”, ütleb Issand. Vaata, päevad
tulevad, mil ma lasen tõusta Taavetile vaga võsu, ja tema valitseb kuningana
targasti ja teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil saab Juuda päästetud ja
Iisrael elab julgesti, ja teda hüütakse nimega: “Issandas on meie pääsemine”.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust!
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust.
Haljal aasal ta laseb mul lebada,
vee äärde ta juhatab mind,
seal saan ma puhata, sest tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiget teed, oma nime väel.
Ja kui ma kõnniksin kasvõi surmavarju orus
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga,
sinu valitsuskepp ja karjasesau annavad mulle julgust.
Sina katad mulle laua, minu vaenlaste nähes,
sina salvid mu pead lõhnava õliga ja täidad mu karika pilgeni.
Sinu headus ja arm on mu ümber kõik minu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta kogu mu eluajaks.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeeslastele:
Vennad, nüüd olete teie, kes te olite kord Jumalast kaugel, saanud temale
lähedaseks Jeesuse Kristuse vere läbi. Sest tema ise on meie rahu; tema on
juudid ja teised rahvad üheks teinud ja oma surma läbi maha kiskunud vaenumüüri
nende vahel. Tema tegi kehtetuks käsu seadused ja sätted ja lõi nad eneses üheks
uueks inimeseks. Nõnda tõi tema rahu ja lepitas mõlemad risti läbi Jumalaga
ühesainsas ihus, et vaen saaks otsa. Tema tuli ja kuulutas rahu, nii teile, kes
te olite kaugel, kui meile, kes me olime lähedal. Tema läbi on meil mõlemil
osadus Isaga ühe ja sama Vaimu läbi. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Mina olen hüüdnud teid sõpradeks,
sest teile olen ma ilmutanud kõik, mis ma kuulsin oma Isalt!
Halleluuja!
Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal kogunesid apostlid Jeesuse juurde ja rääkisid temale, mis nad olid
teinud ja mida kõike õpetanud. Siis Jeesus ütles neile: “Tulge ühes minuga
inimtühja paika ja puhake veidi”. Sest tulijaid ja minejaid oli olnud nii palju,
et neil polnud mahti süüagi. Ja nad sõitsid paadiga piirkonda, kus keegi ei
elanud. Ometi nähti neid minemas ja paljud tundsid nad ära. Nõnda tuli inimesi
jooksujalu kõikidest linnadest ja nad jõudsid pärale enne neid. Kui Jeesus
paadist välja astus ja nägi suurt rahvahulka, oli tal neist kahju, sest nad olid
nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta rääkis neile kaua.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõikvõimas Jumal, kogu tarkuse allikas, Sa tead meie
vajadusi, enne kui me palume, ja meie teadmatust küsimisel:
halasta meie nõrkuse pärast ja anna meile armulikult seda,
mida me oma väärituse tõttu ei julge ja oma
oskamatuse tõttu ei saa paluda;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 126; Ps 127 ; Sk 4:1-10; Gl 3:24-4:7
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 92; Õp 11:24-31; Mt 7:15-21
Mõtisklus
Eelmisel pühapäeval rääkisin sellest, kuidas kõikide meie usk
kasvab läbi kaasteeliste. Täna toob püha Kirik meieni justkui
kaks olukorda läbi EV-i. Esimene on puhkus ja eraldatus taastumiseks
ja teine on karjaseks olemise kutse. Kui jüngrid saadeti missioonile,
nad tulid tagasi Jeesuse juurde. Ka meile öeldakse iga püha
Missa lõpul: Mingem kõike maalima, rõõmustades Püha Vaimu väes.
Kas me alati tuleme tagasi Jumalale au ja kiitust tuues rääkides
Tema suurtest või ka väikestest tegudest? Jüngrid tulid tagasi,
et kohtuda uuesti Jeesusega, et õppida Temalt ja olla koos Temaga.
Meiegi usume ja loodame Jumala juhatust oma elus. Issand on mu karjane
ja mul pole millestki puudust! Võib-olla on meie suurim küsimus täna:
kas tahame Jumalat järgida nii nagu Tema on, või ainult seda, et Ta
meie elu “korda sätiks”. Jumala järgimine ei tähenda kõige saamist
ja seda et võiksime Talle ette ütelda kuidas Ta peab meid karjatama.
Elu koos Jumalaga tähendab, et Tema on meie kõrval, anname oma hirmud
ja nõrkused üle Temale ja Ta annab meile lohutust ja lootust, juhtides
meid julguse juurde, mida vajame elus hakkama saamiseks, omal ajal.
Jeesuse endale karjaseks vastu võtmine on alles kristlaseks olemise
teekonna algus, mis on täis õppimist, kuulekust, vahel ka keerulisi
olukordi. Jumal tahab meid juhtida. Ja meie tuleme tagasi eluvee
allikale, pühakotta koos kõikide kaasteelistega selleks, et võiksime
jätkata meile usaldatud missiooni. Mida me siit saame?
Me tuleme tagasi, et meid toidetaks armulauas Jeesuse Ihu ja Verega.
Me tuleme tagasi, et meid toidetaks Piiblis leiduva Jumala Sõnaga.
Me tuleme tagasi, et meile õpetataks rohkem Jeesusest kui teest, tõest
ja elust .
Me ei tohiks kunagi unustada soovi Jeesusele lähemale tulla.
Oleme loodud ja kutsutud Jumalat tundma oma elus ja armastama Teda ja
Tema tööd meiega ja meie läbi. Temas ongi meie puhkehetk.
Armas taevane Isa, ole ikka meie Karjane ja juhi ning toida meid oma
Sõna ja sakramendiga. Aamen.