Kuningriigiaja XV pühapäev
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil ütles Mooses Iisraeli rahvale: “Kuula Issanda, oma
Jumala häält ja pea tema käske ja seadusi. Pöördu Issanda, oma
Jumala poole kõigest südamest ja hingest. Sest see on käsk, mille
ma sulle täna annan, mis ei käi üle sinu jõu ega ole sulle
kättesaamatu. See pole kõrgel taevas, et sa peaksid ütlema: “Kes
läheks meie eest taevasse ja tooks selle meile, et me saaksime
seda kuulda ja täita?” See pole ka merede taga, et sa peaksid
ohkama: “Kes küll läheks merede taha ja tooks selle käsu meile, et
me saaksime seda kuulda ja täita?” Vaid see sõna on sulle väga
lähedal – sinu suus ja sinu südames – ning seda saad sa täita.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Oma suures helduses, Issand, võta mind kuulda!
Ma tulen sinu juurde palvega, Issand, sinu hea meele ajal,
oma suures helduses vasta mulle, mu Jumal, minu ustav abimees.
Issand, võta mind kuulda oma armus ja helduses,
oma suure halastuse pärast vasta mulle.
Ma olen viletsuses ja täis valu,
Jumal, Sinu abi kaitsku mind.
Kiituselaulus ma tõstan kõrgeks Jumala nime,
tänulaulus ma ülistan teda.
Vaadake, teie, maharõhutud, ja rõõmustage:
teie süda, kes te nõuate Jumalat taga, jääb elama!
Sest Issand võtab vaeseid kuulda ega põlga ära vangisolijaid.
Kiitku teda nii taevas kui maa, meri ja kõik, mis seal liigub.
Sest Jumal päästab Siioni
ja ehitab Juuda linnad jälle üles.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Oma suures helduses, Issand, võta mind kuulda!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Kristus on nähtamatu Jumala võrdkuju, esmasündinu, kes on sündinud
enne kõike loodut. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevas ja
maa peal, mis nähtav ja mis nähtamatu, olgu (inglite koorid)
“troonid” või “ülemused”, “valitsused” või “meelevallad” – kõik on
loodud tema kaudu ja tema jaoks. Tema ise on aga enne kõike
loodut, ja kõik, mis püsib, püsib temas ning tema on ihu pea, aga
ihu – see on kirik. Tema on algus, esmasündinu surnute hulgast;
tema on enne kõiki. Sest Jumal on arvanud heaks oma kõiges täiuses
tema sees elada ja lepitada tema läbi enesega kõik – nii
maapealsed kui taevased, siis, kui ta on Kristuse ristivere läbi
rahu teinud.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja.
Kes mind armastab, see elab minu sõna järgi,
minu Isa armastab teda ja tema juurde me tuleme!
Halleluuja.
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tahtis üks seadusetundja Jeesust proovile panna. Ta
tõusis püsti ja küsis: “Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma
pälviksin igavese elu?” Jeesus ütles talle: “Mis seaduses kirjas
seisab? Kuidas sa sealt loed?” Aga tema vastas: “Armasta Issandat,
oma Jumalat kõigest südamest, kõigest hingest, kõigest jõust ja
kogu mõistusega, ning oma ligimest nagu iseennast.” Siis Jeesus
ütles talle: “Sa oled õigesti vastanud, tee nii ja sa jääd elama.”
Aga tema tahtis veel suuremat õigust kätte saada ja küsis
Jeesuselt: “Kes siis on minu ligimene?” Jeesus vastas: “Üks
inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite
kätte. Kui need olid ta paljaks röövinud ja teda peksnud, läksid
nad minema ja jätsid ta poolsurnult maha. Juhtumisi tuli keegi
preester sedasama teed, aga kui ta teda nägi, läks ta temast
kaarega mööda. Nõndasamuti ka leviit, kes teda märkas, kuid ometi
edasi läks. Siis aga tuli sama teed üks samaarlane. Kui ta
sellesse paika jõudis ja maaslamajat nägi, hakkas tal temast
kahju; ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja
veini, tõstis ta oma veolooma selga ja viis ta öömajale ning
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mõtisklus
Vahest võime mõtelda et elu oleks lihtne, kui selles oleks vaid käsud
ja keelud. Küll oleks lihtne kui igaks elujuhtumiks oleks käsiraamat.
Ühtepidi justkui on, teistpidi igast käsust ja keelust on ülimuslikum
armastus – Jumala tee. Tänane tähendamissõna näitab meile
Tema halastuse suurust. Tema tuli meie juurde kui olime pattu langenud,
peaaegu kadunud, suutmata enda heaks midagi teha. Kristus on
nähtamatu Jumala võrdkuju kuulsime ap. Pauluse kirjast, Jeesus
päästab meid patust lepitades meid Jumala ja üksteisega.
Nagu halastaja samaarlane, maksab Ta meie eest hinda, ravib haavad,
valab meie peale sakramentide õli ja veini, usaldab meid oma Kiriku
hoolde, kuni Ta tagasi tuleb. Meid on kutsutud armastama nõnda
nagu meid on armastatud, tegema teistele seda mida Tema meie heaks
on teinud. Me peame armastama nagu need, kelle palvetele on vastatud,
nagu need, kelle elud on päästetud, kes on tundnud Jumala soosingut,
näinud Jumalat oma suures halastuses pöördumas meie poole.
See on armastus, mis viib igavesse ellu, armastuse käsk, mida Jeesus
igaühele meist annab – “Minge ja tehke samamoodi.”
Aamen.