PAASTUAJA V PÜHAPÄEV
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand, kes tegi tee läbi mere ja raja võimsate vete üle, kes lasi
vankritel ja hobustel, väel ja vägevatel meestel edasi minna. Nad lamavad seal
ega tõuse enam, nad on hääbunud, kustunud otsekui taht. Ärge tuletage meelde
möödunut ja ärge pange tähele seda, mis ennemuiste on sündinud. Sest vaata, mina
loon midagi uut – see juba tärkab, kas te ei pane seda tähele. Ma sillutan tee
läbi kõrbe ja raja üle kõnnumaa. Siis austavad mind metsloomad – šaakalid ja
jaanalinnud, sest kõrbes saab olema küllalt vett ja kõnnumaal jõgesid selleks,
et joota mu äravalitud rahvast. Ning rahvas, kelle ma olen loonud, kuulutab mu
kirkusest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi paganarahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad,
lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on meile suuri asju teinud!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, kõike, mis mulle oli kasuks, pean ma kahjuks selle tunnetuse kõrval, mis
on mulle osaks saanud Jeesuses Kristuses, minu Issandas, ja mis on tõusnud
ülemaks kõigest. Tema pärast olen ma minetanud kõik ja pean kõike risuks, et
tuua kasu Kristusele. Ma tahaksin olla temas mitte oma õiguse pärast, mis tuleb
seadusest, vaid selle õigusega, mis tuleb Kristusesse uskumise läbi, õigusega,
mille Jumal usu kaudu annab. Ma tahan tunda Kristust tema ülestõusmise väes ja
saada osa tema kannatustest, et ma oleksin tema sarnane surmas. Siis pääsen ehk
minagi surnuist ülestõusmisse. Ei, sugugi mitte et ma selle oleksin juba ära
teeninud või oleksin täiuslik, vaid ma püüan seda saavutada nii, nagu Kristus on
nüüd mind endale võitnud. Vennad, ma ei arva, et ülestõusmine mul juba käes on,
kuid ühte ma ütlen: ma unustan selle, mis jääb mu selja taha, ja olen suunatud
eeloleva poole: ma püüdlen eesmärgi poole, sirutan end taevase kutsumuse autasu
järele, mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Pöörduge Issanda, oma Jumala poole,
sest tema on armuline ja halastaja!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal läks Jeesus üles Õlimäele, kuid varahommikul tuli ta jälle templisse.
Ja rahvas kogunes tema juurde ja ta võttis istet ning hakkas neid õpetama. Siis
aga tõid kirjatundjad ja variserid tema juurde naise, kes oli tabatud
abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskele seisma ja ütlesid: “Õpetaja, see
naine tabati abielurikkumise teo pealt. Mooses on oma seaduses käskinud
niisugused kividega surnuks visata. Mida ütled selle kohta sina?” Nad rääkisid
nõnda tema proovile panemiseks, et neil oleks põhjust teda süüdistada.
Aga Jeesus oli kummargil ja kirjutas sõrmega maa peale. Ning kui nad talle oma
küsimusega peale käisid, ajas ta end sirgu ja ütles neile: “Kes teie seast on
patuta, see olgu esimene tema pihta kivi viskama”. Ja ta kummardus jälle ja
kirjutas maa peale. Aga kui nemad tema sõnu kuulsid, hakkasid nad lahkuma alates
vanematest, kohale jäid üksnes Jeesus ja naine, kes seisis keskel. Siis ajas
Jeesus end sirgu ja ütles talle: “Naine, kus nad kõik on? Kas pole kedagi, kes
oleks sind hukka mõistnud?” Naine vastas: “Mitte kedagi, Issand.” Jeesus ütles
talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista, mine ja ära enam tee pattu”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mõtisklus
Jeesus on sinuga ja armastab sind. Tänulikkusest ja soovist veelgi enam
osa saada Jumala armastusest oleme tulnud täna siia püha altari juurde.
Tänased armusõnad Ev-s ja Jumala lubadus prohvet Jesaja raamatust:
“Sest vaata, mina loon midagi uut – see juba tärkab” paneb meid keerulisse
olukorda. Tahaksime kogeda Jumala armu mingi erilise tunnetusega.
Tahaksime seda ka nüüd ja kohe. Pangem tähele tänase EV sündmust.
Jeesus talitab ilma suurema kärata, ütleb ühe lause ja teeb oma kirjatööd
edasi. Tema ootab kuni viimane süüdistaja lahkub. Ka naine ootab,
teadmata mis edasi saab. Jeesuse andeksandvad sõnad juhatavad naise
uude ellu, karistuse maailmast rõõmusõnumi maailma. See kirjeldab
täieliselt seda olukorda milles meiegi siin ja praegu oleme. Meie ootused
ja tahtmised Jumalale on võibolla teistsugused kui Tema soov meid
aidata. Tema ei hakka vaidlema süüdistajatega, on need siis teised
inimesed, deemonlikud jõud, või ka lihtsalt meie enda südametunnistus.
Jeesus ütles talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista”. Sedasama
ütleb Tema ka meile igal korral kui pühakotta astume. Siinkohal tasuks
tähele panna, loetud EV lõigus naine ei palunud Jeesuselt armu, arm jagati
juba enne meeleparandust. Jumal jagab oma armu meile, isegi nendes
olukordades kus me seda kõige vähem oodata oskame. Meie kohati
kärsitud tahtmised ja südame igatsused saavad täidetud Jumala
äraütlemata suure armastusega – kuid omal ajal ja igavikuliselt täielises
vormis. Olgem nende armusõnade eest Jumalale tänulikud ja hoidkem,
nagu ap Pauluski, oma vaimusilmade ees: taevase kutsumuse autasu,
mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
Issand, Sina, kes avasid kurtide kõrvad ja pimedate silmad, luba mul kuulda
Sinu andestussõnu; las ma näen ja usun parema elu võimalikkusesse
Sinuga koos.
Aamen.