KUNINGRIIGIAJA XXIV PÜHAPÄEV A AASTAL
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Vihkamine ja viha – needki on jälkused, ainult patune hoiab neist
kinni. Kättemaksjaile maksab Jumal kätte, ega unusta tema patte.
Anna andeks oma ligimesele, kes on sulle liiga teinud, siis
kustutab Issand sinu patud su palve peale. Sest inimene peab viha
teise peale aga Issandalt anub pääsemist. Ta on halastamatu
inimese vastu, kes on tema sarnane, kuid palub oma pattude pärast.
Kui tema, kes ta on ihulik, on täis vihkamist, kes küll annaks
andeks tema patud? Mõtle lõpule ja lakka vaenutsemast, pea meeles
kaduvikku ja surma ning pea käske. Pea käske ja ära vihka oma
ligimest, meenuta Kõigekõrgema lepingut ja andesta süüteod.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on armuline ja halastaja!
Kiida, mu hing, Issandat
ja kõik, mis minu sees on, tema püha nime.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja ära unusta kõiki tema heategusid.
Tema annab sulle andeks kogu su ülekohtu,
teeb sind terveks kõikidest haigustest.
Ta päästab sinu elu hukatusest,
kroonib sind helduse ja halastusega.
Tema ei riidle lõputa,
tema viha ei kesta igavesti
Tema ei tee meile meie pattude järgi
ega tasu meile kätte meie ülekohut mööda.
Nii kõrgel kui taevas on maa kohal,
nõnda suur on Issanda heldus neile, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui koit on loojangust,
nii kaugele viib ta meist meie patud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on armuline ja halastaja!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, keegi ei ela meist iseendale ja keegi ei sure iseendale,
sest kui me elame, siis me elame Issandale, ja kui me sureme, siis
sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – oleme ikka
Issanda päralt. Sest Issand on surnud ja ellu ärganud, ning saanud
Issandaks nii elavate kui surnute üle.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Uue käsu ma annan teile, ütleb Issand,
et te armastaksite mind, nõnda nagu mina teid olen armastanud!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Sel ajal astus Peetrus Jeesuse juurde ning ütles: “Issand, kui
mitu korda võib minu vend eksida minu vastu, nii et mina peaksin
temale andeks andma? Kas on küllalt seitsmest korrast?” Jeesus
ütles talle: “Ei, mitte seitse korda, vaid seitsekümmend seitse
korda. Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes nõudis oma
sulastelt selgust nende arvepidamise kohta. Ja kui ta hakkas aru
pärima, toodi tema ette üks sulane, kes oli talle kümme tuhat
talenti võlgu. Ja kui temal ei olnud tagasi maksta, käskis tema
isand müüa tema ja ta naise, tema lapsed ja kõik, mis tal oli,
ning maksta.
Siis heitis sulane maha tema jalgade ette, palus teda ning ütles:
“Ole ometi minuga kannatalik ja ma maksan sulle kõik tagasi!” Ja
isandal läks meel haledaks oma sulase pärast, ning ta laskis tal
minna ja kustutas tema võla.
Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe teise sulase,
kes oli talle võlgu sada teenarit. Ja ta haaras temast kinni,
kägistas teda ning ütles: “Maksa mulle oma võlg ära!” Aga teine
sulane heitis maha ja palus teda: “Kannata veel, küll ma tasun
sulle oma võla!” Kuid tema ei tahtnud ning laskis teise sulase
vangi heita, kuni tema kõik ära maksab.
Kui nüüd teised sulased nägid, mis juhtus, panid nad seda väga
pahaks ja nad tulid ning rääkisid oma isandale kõigest, mis oli
sündinud. Siis kutsus isand selle sulase enda juurde ning ütles
talle: “Sina halb sulane! Kogu sinu võla ma andsin sulle andeks,
sellepärast et sa mind palusid. Eks pidanud siis sinagi halastama
oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin.” Ja
isand laskis tema oma vihas vangi heita, kuni ta maksab ära kogu
oma võla. Nii teeb minu taevane Isa ka teile, kui te ei anna kogu
südamest andeks oma vennale”.
See on püha Evangeelium! Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 18,21-35
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Oh Jumal, kuna me ilma Sinuta ei saa Sulle meele järgi olla, siis
anna halastavalt, et Sinu Püha Vaim juhiks ja valitseks kõiges
meie südameid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast
igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 49; Srk 5:1-10; Lk 12:13-21
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 26; Ps 128; Kg 5:8-19; 1Tm 6:1-10
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas.
Tänased pühakirjalugemised ei kutsu meid eranditult “kõigiga hästi läbi saama”.
Siin ei räägita odavast tolerantsusest ega sellest, et me peaksime oma tundeid
maha suruma. Täna asetatakse meie ette midagi palju teravamat: me ei saa elada
Jumala armu sees, kui me ise, teadlikult või mitte, teisiti käitume.
Vaadakem tänast tähendamissõna. Jeesus räägib sulasest, kellele kingitakse
absoluutselt hoomamatu summa. See ei ole lihtne laen. Tolleaegses maailmas oli
see terve riigi aastaeelarve. Tavaline töömees peaks selle summa teenimiseks töötama
ligi 60 miljonit päeva. Teisisõnu — seda võlga ei ole võimalik tagasi maksta. Mitte
kuidagi.Kui sulane hüüab: “Ole minuga kannatlik, ma maksan sulle kõik tagasi!” —
siis ta räägib ilmselget ebareaalsust. Ta ei saa aru, kui lootusetus seisus ta on.
Ja mis teeb isand? Ta ei anna pikendust. Ta teeb midagi uskumatut — ta kustutab
võla täielikult. Ta võtab selle hiiglasliku kahju lihtsalt enda kanda.
Aga mis juhtub järgmisel hetkel? See sama mees astub uksest välja, näeb oma
kaassulast, kes on talle võlgu saja päeva palga — ehk mõne kuu töövaeva —, võtab
tal kõrist kinni ja karjub: “Maksa ära!” Meie kuuleme seda lugu ja mõtleme: kui
õel mees! Aga kui me ausad oleme, siis me teeme sageli täpselt samamoodi. Kui
keegi meile liiga teeb, nõuame me viimse pennini õiglust. Kuid kui me ise Jumala
ees seisame, eeldame me iseenesestmõistetavalt halastust.
Kiriku traditsioonis ei vaadelda liturgiat ega pühakirja lihtsalt tekstina — nagu
“ole nüüd tubli ja andesta”. Ei, küsimus on osasaamises Jumala enda loomusest.
Püha Aquino Thomas on öelnud, et Jumala halastus ei ole nõrkus ega õigluse puudumine.
See on hoopis Tema kõigeväelisuse kõige suurem väljendus. Miks? Sest Jumalale on
omane tõsta teisi üles nendest aukudest, kuhu nad on langenud.
Kui me keeldume andestamast, ei riku me lihtsalt mingit käitumisreeglit. Me
keerame ise kraani kinni. Me lõikame end ära sellest samast armuallikast, millest
me ise Pihil ja Armulauas osa loodame saada.
C.S. Lewis täheldas kunagi väga otsekoheselt: “Olla kristlane tähendab andestada
seda, mida ei saa vabandada, sest Jumal on andestanud sinu sees selle, mida ei
saa vabandada.” Andestamine ei tähenda ülekohtu olematuks rääkimist. See tähendab
otsust: ma ei kasuta sinu süüd sinu vastu.
Andestamatus ei ole emotsioon, vaid isetehtud vangla. Siirak ütleb: “Aga kui tema,
kes ta on ihulik, on täis vihkamist, kes küll annaks andeks tema patud?”
Mida see meie jaoks tähendab? Andestamine ei ole emotsioon, vaid tahteakt ja
asjaolude tasakaalustus. Kui sa ootad hetke, millal sa tundud valmis olevat
andestama, ei andesta sa kunagi. Andestamine algab otsusest anda kohtumõistmise
õigus üle Jumalale. Nagu apostel Paulus kirjutab täna roomlastele: “Keegi ei ela
meist iseendale ja keegi ei sure iseendale… oleme ikka Issanda päralt.” Kui me
ei kuulu iseendale, ei kuulu meile ka õigus teiste üle lõplikku kohut mõista.
Evangeeliumi hoiatus on karm: isand laskis sulase vangi heita, kuni ta maksab ära
kogu oma võla. Kui me hoiame kinni teiste võlgadest meie ees, nõuame me sellega,
et ka Jumal mõõdaks meile täpse õigluse (mitte armu) mõõdupuuga. Kuid täpse
õigluse mõõdupuu all ei jääks keegi meist seisma. Kristlasele on vaja vabanemist
kättemaksu tsüklist. Maailm toimib “tasu ja kättemaksu” loogika alusel. Kristus
murrab selle tsükli Ristil. Kui me andestame, lõpetame me kurjuse edasikandumise
meie kaudu. Me ei lase teise inimese eksimusel dikteerida oma hinge seisundit.
Täna Altari juurde astudes ei too me Jumala ette oma teeneid. Me astume siia kui
need, kelle kümne tuhande talendi suurune võlg on Ristil tühistatud. Me võtame
vastu armu, mida me pole ära teeninud. Ärgem siis mingem siit pühakojast välja,
et haarata teistel kõrist. Palugem täna lpäevapalve sõnadega: Anna halastavalt,
et Sinu Püha Vaim juhiks ja valitseks kõiges meie südameid. Et me suudaksime
lahti lasta neist “sajast teenarist”, mis meid ahelates hoiavad, ning elada
Jumala mõõtmatu ja vabastava armu sees. Aidaku selles meid püha Kolmainus
Jumal Ise. Aamen.