KUNINGRIIGIAJA XXI PÜHAPÄEV A AASTAL
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand Sebnale, kuninga kojaülemale ja õukonnapealikule: Ma tõukan
sind alla su ametist, ja su kõrgest seisusest paiskan ma su põrmu. Ning sellel
päeval ma kutsun oma sulase Eljakimi, Hilkja poja. Ma panen talle selga sinu
kuue ja vöötan tema niuded sinu vööga. Ja ma annan sinu ameti tema kätte ning
tõstan ta isandaks Jeruusalemma elanike ja juuda koja üle. Ja ma panen Taaveti
koja võtme tema õlale, nii et kui tema avab, siis keegi ei sule, ja kui tema
suleb, siis keegi ei ava! Mina löön tema nagu varna seina – kindlasse kohta,
ning tema saab aujärjeks oma isa soole.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, Sinu heldus kestab igavesti!
Ma tänan sind kogu südamest,
inglite ees ma laulan ja mängin sinule.
Sinu templi poole ma langen silmili
ja kiidan kõrgeks su nime sinu helduse ja ustavuse pärast.
Sest kõrgeks üle kõige
oled sa tõstnud oma nime ja tõotuse.
Kui ma sinu poole hüüdsin, sa võtsid mind kuulda,
ja rohkendasid mu hingejõu.
Tõesti, Issand on kõrge ja näeb madalat,
aga kõrgi ta tunneb ära juba kaugelt.
Issand, sinu heldus kestab igavesti,
ära jäta oma kätetööd.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sinu heldus kestab igavesti!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, kui suur on küll Jumala rikkuse sügavus, kui ääretu tema tarkus. Kui
uurimatud on tema kohtumõistmised ja äramõistetamatud tema teed! Jah, kes küll
on lugenud Issanda mõtteid, ja kes suudaks olla tema nõuandja? Või kes on talle
midagi enne andnud, et tema peaks tagasi maksma? Jah. Temast ja Tema läbi ja
Temas on kõik loodu. Temale olgu au ikka ja igavesti. Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule rajan ma oma Kiriku,
ning surmavalla väravad ei võida seda ära!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: “Kelleks
inimesed mind, Inimesepoega, peavad?” Ja nemad vastasid: “Mõned peavad sind
Ristijaks Johanneseks, teised Eelijaks, mõned aga Jeremiaks või mõneks teiseks
prohvetiks.” Siis küsis ta nende käest: “Aga teie, kelleks teie mind peate?”
Siimon Peetrus vastas: “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus kostis
talle: “Õnnis oled sina, Siimon Joona poeg, sest seda pole sulle ilmutanud ei
liha ega veri, vaid minu Isa, kes on Taevas! Ja mina ütlen sulle: sina oled
Peetrus (see on Kalju), ja sellele kaljule rajan ma oma kiriku, ja surmavalla
väravad ei võida seda ära. Mina annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes
maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, see on
taevas lahti päästetud”. Siis keelas ta oma jüngreid kellelegi rääkimast, et
tema ongi Messias. See on püha Evangeelium! Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Mt 16,13-20
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Me palume Sind, halastav Jumal, et Sinu Kirik, olles ühtsuses kokku kogutud
Sinu Püha Vaimu läbi, võiks ilmutada Sinu väge kõigi rahvaste seas Sinu
nime auks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 139; Srk 15:11-20; Fl 2:12-18
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 27; Tb 13:1-5,7-11; Rm 9:1-5,14-24,30-33
Mõtisklus
Kui me vaatame tänaseid pühakirjalugemisi tervikuna, kõlab neist läbi üks sügav,
salapärane ja lootustandev tõde: Jumala eriline valik ja Tema Kiriku kindel
püsivus. Kui me seisame altari ees, ei hoia me lihtsalt traditsiooni elus, vaid
Kristus Ise sirutab oma käed meie läbi tänasesse päeva, tehes meist oma armu
vahendajad – pühitsetud, sakramentaalse ja katoolse kogukonnana, mille Isa on
oma armust kutsunud, Lunastaja verega rajanud ja Püha Vaimuga varustanud.
Kuid miks algab meie pühapäevane lugemine nii karmi ja ootamatu pildiga Vana
Testamendi prohvet Jesaja raamatust? Jesaja kõneleb meile mehest nimega Sebna.
Ta oli Juuda kuninga Hiskija paleeülem – mees, kelle käes oli kõrgeim maise
võimu ja vastutuse võti. Ent Sebna oli unustanud, kelle sulane ta on. Ta kasutas
talle usaldatud tähtsat positsiooni eneseimetluseks, uhkuseks ja isikliku au
tagaajamiseks. Jesaja kirjeldab varem, kuidas Sebna lasi endale raiuda kaljusse
toreda hauakambri, ehitades mälestusmärki oma surelikule egole. Ta unustas
lepingurahva ja Jumala armu.bSebna kukkumine toob esile vaimuliku seaduspära:
Jumala majapidamises ei ole ruumi enesekesksele võimuihale. Teda oli vaja
välja vahetada, sest Jumala rahvas vajas isalikku hoidjat, mitte omakasupüüdlikku
valitsejat. Tema asemele kutsub Issand Eljakimi. Jumal võtab Sebnale kuulunud
ametirüü ja vöö ning paneb need uue sulase selga. Jumal ütleb Eljakimi kohta:
„Ma panen Taaveti koja võtme tema õlale, nii et kui tema avab, siis keegi ei
sule, ja kui tema suleb, siis keegi ei ava!“ Eljakimist pidi saama justkui
„isa Jeruusalemma elanikele“. Kuid see lugu ei jää pelgalt ajalooks. See avaneb
täies hiilguses tänases evangeeliumis, kus Jeesus Filippuse Kaisareas küsib:
„Aga teie, kelleks teie mind peate?“ Kui Siimon vastab Vaimu ilmutuses: „Sina
oled Messias, elava Jumala Poeg,“ teeb Issand temast Peetruse – Kalju. Kristus
kordab Jesaja ettekuulutust uues ja igaveses lepingus: Tema annab Kirikule ja
apostlitele Taaveti koja taevased võtmed. Mitte selleks, et luua maist eraldatust,
vaid selleks, et uksed Taevariiki, armulauale ja pattude andeksandmisele oleksid
avatud. Mida see kõik tähendab meie jaoks siin ja praegu?
Valituks olemine ei tähenda passiivset ettemääratust ega mugavuse garantiid.
Jumala kutse ei ole pilet pealtvaatajate saali, vaid kutse elavale koostööle
Looja ja Tema loodu vahel. Sebna kurb saatus tuletab meelde, et me võime kanda
ametirüüd, ent kui meie süda ei tee koostööd Jumala armuga, saab meist tühi kest.
Jumal ei vaja Kirikut mitte sellepärast, et Ta oleks abitu, vaid Ta on oma
piiritus armus otsustanud tegutseda meie kaudu. Kiriku valitus tähendab olla
vahend Tema käes, avatud uks ja lepituse kanal. See on igapäevane otsus öelda
koos Neitsi Maarjaga: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna
järgi.“ Tänane Psalm tuletab meile meelde: „Issand on kõrge ja näeb madalat,
aga kõrgi ta tunneb ära juba kaugelt.“ Me ei tohi langeda Sebna pattu. Iga kord,
kui me kristlastena või kogudusena arvame, et Jumala arm on meie eriline eelisõigus
teiste üle, mitte vastutus teisi teenida, kaotame me oma vaimuliku vöö ja rüü.
Hoidkem meeles, et Kirik ja kogudus on rajatud Kristusele – nurgakivile. Püha
Lancelot Andrewes, varajane inglise piiskop ja anglokatoliku traditsiooni sügav
teoloog, on oma palvetes sõnanud: „Tee meist, Issand, mitte kõrkjad tuules ega
tühised varjud, vaid elavad kivid Sinu templi müürides, mis toetuvad üksnes Sinu
Poja alandlikkusele ja armule.“
Seda peegeldab ka tänase hommikupalvuse lugemine apostel Pauluse kirjast
filiplastele: „Nõudke oma päästet kartuse ja värinaga, sest Jumal on see, kes
teis teeb, et te tahate ja viite täide tema hea meele järgi.“ Meilt ei oodata
meeleheitlikku enesetõestamist, vaid usaldavat allumist Jumala armule.
Armsad vennad ja õed, meid on valitud mitte meie väärikuse, vaid Tema piiritu
halastuse pärast. Täna kutsub Kristus meid üles astuma oma igapäevaellu ustavate
majapidajatena: Teenima oma ligimest samasuguse isaliku hoolega, milleks kutsuti
Eljakim. Avama lepituse, armastuse ja palve võtmetega uksi neile, kes on
meeleheites ja eriti neile, kes otsivad teed Jumala juurde. Seisma kindlalt ja
vankumatult pühitsetud Kiriku osaduses, teades, et surmavalla väravad ei saa
iial võitu selle üle, mis on rajatud Kristuse elavale tõele.
Olgu Tema püha arm meie varjupaigaks ja tugevuseks igal meie sammul. Aamen.