ÜLESTÕUSMISPÜHA PÄEVAMISSA
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal avas Peetrus oma suu ja ütles: “Te teate, mis on sündinud kogu
Juudamaal alates Galileast, pärast ristimist, mida kuulutas Johannes, kuidas
Jumal oli salvinud Jeesuse Naatsaretist Püha Vaimu väega ning kuidas ta käis
mööda maad ja tegi terveks kõik, kelle üle saatan oli võimust saanud, sest Jumal
oli temaga.
Meie oleme selle kõige tunnistajad, mis ta tegi Juudamaal ja Jeruusalemmas. Sest
kuigi ta löödi risti ja surmati, on Jumal ta kolmandal päeval surnuist üles
äratanud ja lasknud tal ilmuda – mitte küll kogu rahvale, vaid Jumalast valitud
tunnistajatele, see tähendab meile, kes me oleme ühes temaga söönud ja joonud,
pärast seda kui ta surnuist üles tõusis.
Jeesus käskis meil tunnistada rahvale ja kuulutada, et Jumal seadis ta
kohtumõistjaks elavate ja surnute üle. Temast tunnistavad kõik prohvetid, et
igaüks, kes ususb tema nime läbi, saab patud andeks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
See on Issanda päev, olgem rõõmsad ja hõisakem!
Tänage Issandat, sest tema on hea
ning tema heldus kestab igavesti.
Öelgu nüüd Iisraeli rahvas:
tema heldus kestab igavesti.
Issanda parem käsi on tõstetud üles,
Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid.
Ma jään elama ega sure
ja kuulutan Issanda tegudest.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
Issanda käest on see tulnud
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
See on Issanda päev, olgem rõõmsad ja hõisakem!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, kui te olete kord ühes Kristusega üles tõusnud, siis otsige seda, mis on
kõrges, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Püüdke selle poole, mis on
taevas, mitte selle poole, mis maa peal. Sest teie olete küll surnud, aga teie
elu on ühes Kristusega Jumalas varjatud. Ja kui Kristus – teie elu – saab
avalikuks, siis ilmute teiegi koos temaga kirkuses.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kristus, meie paasatall, on ohverdatud,
pühitsegem pidupäeva Issandas!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles
pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis siis ja tuli Siimon
Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile:
«Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.» Peetrus
läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde. Nad jooksid
mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua
juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei
astunud ta sisse. Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda
sisse ja nägi maas olevaid surilinu ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber
olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises
kohas. Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale
tulnud, ning nägi ja uskus. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab
surnuist üles tõusma. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Jh 20:1-9
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõikvõimas Jumal, Kes Sa oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse läbi võitsid
surma ja avasid meile igavese elu värava: palun luba meile, kes me rõõmuga
tähistame Issanda ülestõusmise päeva, patusurmast üles äratatud saamist Sinu
eluandva Vaimu läbi;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 93; Ps 111; Js 25:1-9; Mt 28:1-10,16-20
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 98; Ps 114; Js 51:9-16; Lk 24:13-35
Mõtisklus
Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!
Täna kuuldud evangeelium on täis liikumist. Maarja Magdaleena, Peetrus
ja see “teine jünger” – nad kõik jooksevad. See on inimlik ruttamine
vastuse järele maailmas, mis on meie jaoks segi paisatud. Nad leiavad
tühja haua ja tühjad surilinad. Johannese evangeelium ütleb meile:
“Ta nägi ja uskus.” Mida ta nägi? Ta nägi tühjust hauas. Aga selles
tühjuses ilmutas end uus reaalsus: Jumal ei ole enam surma vangis.
Ta on vaba, Ta on elav ja Ta on liikvel. See “nägemine ja uskumine” on
iga kristlase põhikogemus – me näeme märke tühjast hauast ja me usume
Elavasse Issandasse. Täna, kui me pühitseme konfirmatsiooni, ei tähista
me lihtsalt ühe elutee etappi või sümboolset liitumist kogudusega.
Me tähistame Nelipüha väge Ülestõusmispüha valguses.Kiriku traditsioonis
me teame: ristimine liitis meid Kristuse surma ja ülestõusmisega ning
avas meile tee eluleivale. Kuid konfirmatsioon on see hetk, kus Kirik
palub apostellikul viisil: “Võta vastu Püha Vaimu pitser!” See on
väestamine. Kui ristimine on sündimine uude ellu, siis konfirmatsioon
on varustamine selleks eluks. Meile antakse Püha Vaimu annid – tarkus,
mõistmine, nõu, vägi, tunnetus, vagadus ja Issanda kartus –, et me ei
oleks lihtsalt ülestõusmise “pealtvaatajad”, vaid selle tunnistajad.
Apostlite tegude raamatus ütleb Peetrus selgelt: “Meie oleme selle
kõige tunnistajad… meile, kes me oleme ühes Temaga söönud ja joonud
pärast seda, kui Ta surnuist üles tõusis.” See on meie osaduse reaalsus.
Meie tunnistus maailmas ei põhine tühjal teoorial, vaid sakramentaalsel
kohtumisel. Iga kord, kui me ligineme pühale Altarile, me sööme ja
joome koos Ülestõusnud Issandaga. See on “eelmaitse” sellest kirkusest,
millest Paulus kirjutab koloslastele. Meie elu on küll veel “varjatud
Kristuses”, kuid armulauas saab see varjatu meile puudutatavaks ja
maitstavaks. Püha Paulus kutsub meid üles: “Otsige seda, mis on kõrges.”
See ei tähenda maailmast põgenemist. Vastupidi – see tähendab maailma
vaatamist ülestõusmise vaatenurgast. Konfirmeeritud kristlasena on
meie ülesanne tuua taevast reaalsust maapealsesse ellu. See on see “kivi,
mille ehitajad ära põlgasid”, mis peab saama meie ühiskonna nurgakiviks.
See on see heldus, mis kestab igavesti ja mida me peame peegeldama oma
tegudes. Mida see meie jaoks tähendab? Täna on Issanda päev. Tuletagem
endile kõigile meelde oma konfirmatsiooni ja seda täielikku osadust,
millesse meid on kutsutud. Me ei lähe siit minema lihtsalt inimestena,
kes on kuulnud lugu tühjast hauast. Me läheme siit kui need, keda on
toidetud Ülestõusnu ihuga ja keda on võitud Püha Vaimu väega. Me läheme
oma igapäevaellu –, kandes endas võitu surma üle.
Kristus on surnuist üles tõusnud! Tõesti, Ta on üles tõusnud!
Aamen.