ÜLESTÕUSMISAJA III PÜHAPÄEV

ÜLESTÕUSMISAJA III PÜHAPÄEV

Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil päevil ütles ülempreester apostlitele: “Me oleme teid rangelt
keelanud, et te ei kuulutaks Jeesuse nimel, aga teie olete
levitanud oma õpetust üle kogu Jeruusalemma ja tahate selle
inimese vere meile süüks panna.” Aga Peetrus ja apostlid vastasid:
“Jumalale tuleb enam kuulekas olla kui inimeste sõna kuulata. Sest
meie isade Jumal äratas surnuist üles Jeesuse, kelle teie risti
lõite ja surmasite. Kuid Jumal tõstis ta oma paremale käele nagu
valitseja ja õnnistegija, tooma Iisraelile meeleparandust ja
pattude andeksandmist. Meie oleme selle tunnistajad, niisamuti
Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.”
Siis keelasid vanemate nõukogu liikmed neil kuulutamast Jeesuse
nimel ja lasksid nad vabaks. Aga nemad läksid süneidroni palge
eest minema ja rõõmustasid, et neid oli väärt arvatud Jeesuse nime
pärast kannatama. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma ülistan sind, Issand, sest sina päästsid mind hukatusest!
Ma ülistan sind, Issand, sest sina päästsid mind hukatusest.
Sa ei lasknud mu vaenlastel minu üle naerda.
Issand, mu Jumal, sa tõid mu hinge välja surmavallast
ja jätsid mind ellu surmasaadetute seast.
Laulge ja mängige kõik, kes te armastate Issandat,
kiitke tema püha nime.
Sest tema viha kestab ainult hetke,
aga tema arm on kogu eluks.
Issand, võta mind kuulda ja halasta minu peale,
Issand, ole mu abimees.
Sina muutsid mu kaebelaulu rõõmutantsuks,
mu Jumal ja mu Issand, sind ma ülistan igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
IMa ülistan sind, Issand, sest sina päästsid mind hukatusest!

Teine lugemine püha Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, nägin ja kuulsin paljude inglite häält aujärje,
olendite ja vanemate ümber, ja nende arv oli kümme tuhat korda
kümme tuhat ja tuhat korda tuhat. Nad hüüdsid valju häälega:
“Tall, kes on tapetud, on väärt saama väge ja rikkust, tarkust ja
võimu ja au, kirkust ja kiitust.” Ja ma kuulsin, kuidas iga loodu
– nii maa peal kui taevas, nii maa all kui meres – kuidas nad kõik
ütlesid: “Temale, kes ta istub aujärjel, ja Tallele olgu kiitus ja
au, kirkus ja võim igavesest ajast igavesti.” Ja neli olendit
ütlesid: “Aamen.” Ning vanemad langesid silmili ja kummardasid.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja.
Kristus on surnuist üles tõusnud ega sure enam.
Surmal pole enam tema üle võimust.
Halleluuja.

Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal ilmus Jeesus jälle Tibeeria järve ääres. Ja tema ilmumine
oli nõnda: Siimon Peetrus ja Toomas, keda hüüti Kaksikuks,
Naatanael Kaanast Galileamaalt, Sebedeuse pojad ja veel teised
kaks tema jüngrit olid seal koos. Siimon Peetrus ütles neile: “Ma
lähen kalale.” Teised kostsid: “Me tuleme ühes sinuga.” Ja nad
läksid välja ja asusid paati, kuid sellel ööl ei saanud nad midagi
püütud. Koidu ajal seisis Jeesus rannal; aga jüngrid ei teadnud,
et see oli tema. Ja Jeesus ütles neile: “Lapsed, kas teil on
midagi toidupoolist?” Aga nemad vastasid talle: “Ei ole.” Siis ta
ütles neile: “Heitke võrk paremale poole paati ja te saate.” Ja
nad heitsid võrgu, ega suutnud seda kalade rohkuse pärast enam
välja tõmmata. Siis ütles jünger, keda Jeesus armastas,
Peetrusele: “See on Issand.” Kui Siimon kuulis, et see on Issand,
pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja hüppas järve. Teised
jüngrid tulid paadiga talle järele ja vedasid enda järel võrku
kaladega. Nad polnud kaldast kaugel – ainult kakssada küünart. Aga
kui nad maale jõudsid, nägid nad maha tehtud sütetuld, millel
küpsesid kalad ja leib. Jeesus ütles neile: “Tooge mõned ka
nendest kaladest, mida äsja püüdsite.” Ja Siimon Peetrus läks ja
vedas võrgu kaldale. Aga võrgus oli kalu arvult sada viiskümmend
kolm. Kuigi neid oli nii palju, võrk ei rebenenud.
Jeesus ütles oma jüngritele: “Tulge ja sööge!” Aga keegi ei
julgenud temalt küsida: “Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et see
oli Issand. Ja Jeesus tuli, võttis leiva, andis neile ja niisamuti
kala. See oli juba kolmas kord, mil Jeesus ilmus jüngritele pärast
oma surnuist ülestõusmist. Ja kui nad olid söönud, ütles Jeesus
Siimon Peetrusele: “Siimon Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem
kui teised jüngrid?” Ja Peetrus vastas talle: “Jah, Issand, sina
tead, et Sa oled mulle armas.” Jeesus kostis: “Hoia mu tallekesi
kui karjane.” Ja teist korda küsis Jeesus temalt: “Siimon Joona
poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas: “Jah, Issand, sina tead,
et Sa oled mulle armas.” Ja Jeesus sõnas: “Hoia mu lambaid kui
karjane.” Ja kolmandat korda ütles Jeesus talle: “Siimon Joona
Poeg, kas ma olen sulle armas?” Aga Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus
küsis temalt kolmandat korda “kas ma olen sulle armas” ja ütles:
“Issand, sina tead kõik, Sina tead, et oled mulle armas.” Ja
Jeesus kostis: “Hoia mu lambaid kui karjane; tõesti, tõesti ma
ütlen sulle: kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ja läksid kuhu
tahtsid, aga kui sa vanaks jääd, siis sa sirutad oma käed ja keegi
teine vöötab sind ja viib sind sinna, kuhu sa ei taha.” Seda ütles
ta, tähendades millise surmaga pidi Peetrus Jumalale au andma. Ja
kui Jeesus seda oli öelnud, siis ta lisas: “Käi minu järel!”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Meil on suur rõõm taaskord koguneda siia Jumala palge ette ja saada
osa Kristuse müsteeriumist armulsuas. Peale vahepealseid olukordi
oleme taas oma koduse kabelis. Meil on justkui samane olukord
jüngritega, peale ülestõusmispühade sündmusi on jüngrid taas kalal,
tegevuse juures kus saadi Jeesuse kutse.Pangem tähele, et kalapüük
ei edenenud ilma Jeesuse kohaloluta. Ka meie siin ootame enda
ellu edasiminekut. Meie ootused ja soovid on usaldatud Jumala kätte.
Jeesus küsib igal päeval meie käest “kas ma olen sulle armas?”
Sellele jatavalt vastamine ootab ka mingisugust tegevust : “Hoia mu
lambaid kui karjane.”, “Käi minu järel!” Ühtepidi on need lihtsad
laused, kuid iga uskliku jaoks on see tema elutee koos Jeesusega
igaviku poole. Täna võime ka rõõmustada eriliselt selle üle, et me võime
siin olla ja koos Jumalale tänu tuua. Eesti Anglokatoliku Kiriku (EAKK)
ajalugu algas 2. maist 2012. Homme on EAKK 10. aastapäev.
Jumala armastus meie vastu on olnud kindel ja vankumatu. On olnud
erinevaid aegu, aga Jumal on meid hoidnud ja läbi kandnud.
Meie küsimus endale on ehk selline :kuidas Jumal näeb minu armastust
Tema vastu? Vahel toimuvad maailmas asjad ja olukorrad mida me ei
mõista, tahaksime tulla tagasi sellesse aega kus kõik näis turvaline ja
hea. Ometi hoidkem alati oma silmade ees Jumala kutset meile, Tema
teab meie elu väärtust ja hinda, aga ka koosolu rõõmu.
Armas taevane Isa, palun kingi meile rõõmu vastata Sulle – “Issand, sina
tead kõik, Sina tead, et oled mulle armas.”
Aamen.

Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga