Mõtteid paastuajast

Püha Johannes Cassianist õpetab paastumisest nõnda:” Iga tööline võtab enda
töö jaoks vajalikud vahendid. Ta ei tee seda mitte lihtsalt lõbu pärast, vaid ta
kasutab neid. Ta teab mida nende abil teha, mille jaoks on need vahendid
tõhusad. Samamoodi, paastumine, valvamine, mõtisklemine Pühakirja üle ja
puuduse kannatamine ning alastiolek ei ole täiuslikkus, vaid vahendid
täiuslikkuse teel. Nad ei ole eesmärk, aga eesmärk on saavutatud nende
kaudu. Paastumine, palve, Pühakirja uurimine, varast ja maisest lõbususest
loobumine ei ole iseenesest täiuslikkus, nad on vahendid. Nendes eneses
ei ole täiuslikkust, ent nad on täiuslikkuse omand. Seetõttu on mõttetu
kiidelda meie paastumisest, kui me ei ole saavutanud armastust Jumala ja
ligimesega. Kes on saavutanud sellise armastuse, teab, et Jumal on temas
ja tema on koos Jumalaga.”
Püha Johannes Kolovosest nõustub sellega, üteldes:” Kui kuningas tahab
võtta enda valdusesse vaenlase linna, ta alustuseks lõikab läbi vee ja
toiduga varustamise, sellepeale, nähes et võidakse surra nälga, loovutatakse
linn. Samamoodi on tegu lihahimuga, paastumine nõrgestab hingevaenlast.”
Püha Makari Egiptusest ütleb:” Kes tahab tulla sisse kitsast väravast, ei tohi
alistuda mugavusele. Ta peab tugevdama oma vaimu, pidades silmas, et
” liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust.”
(1Kr 15:50).
Kuidas peaks aga tugevdama vaimu? Kuulakem apostel Paulust:
Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku
inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost,
et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!”
(1Kr 1). Prohvet Jesaja kirjutab Jeesusest: Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud,
valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse:
ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. (Js 53:3). Kes ennast ise kasvatab
Jumala poole, tema süda saab avatuks Jumala armastusele, ja tema
kinnituseks on “Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie
peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal” (2Ms 6)
Ühe vana mehe ,Abba Mosese käest küsiti:” Mida head teeb paastumine ja valvamine?”
Ta vastas:” Nad teevad hinge tagasihoidlikuks, sest on kirjutatud:
“Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud! ” (Ps 25:18),
seega, andes iseenda hinge, võtab Jumal meile halastada.”

Allikas:http://www.johnsanidopoulos.com

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Missad Tallinna Püha Kolmainsuse koguduses märtsis 2017

Kolmapäeval, 1. märtsil 2017 kell 18.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) TUHKAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 5. märtsil 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) PAASTUAJA I PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 12. märtsil 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) PAASTUAJA II PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 19. märtsil 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) PAASTUAJA III PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 26. märtsil 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) PAASTUAJA IV PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Anglokatoliku Kiriku I aastapäev 26.02.2017

Pühapäeval 26. veebruaril 2017 toimusid pidulikud missad seoses Anglokatoliku Kiriku esimese aastapäevaga terves maailmas. Tallinnas Püha Kolmainsuse koguduse kabelis osales pidulikul pontifikaalmissal patriarh dr Heigo Ritsbek, kes pidas ingliskeelse jutluse tervele Anglokatoliku Kirikule 21 riigis enam kui 200 koguduses. Liturg oli Eesti Anglokatoliku Kiriku piiskop dr Raivo Kodanik. Eesti Anglokatoliku Kirik (EAKK) loodi juba varem – 2.mail 2012.

Vaata fotogaleriid siit.

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Anglokatoliku Kiriku I aastapäev

Pühapäeval, 26. veebruaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) ANGLOKATOLIKU KIRIKU I AASTAPÄEVA PONTIFIKAALMISSA. Liturg – piiskop dr Raivo Kodanik. Jutlus – patriarh dr Heigo Ritsbek. Jutlus on inglise keeles – kogu Anglokatoliku Kirikule 20 maailma riigis! TERE TULEMAST!

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Missad Tallinna Püha Kolmainsuse koguduses veebruaris 2017

Pühapäeval, 5. veebruaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI V PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 12. veebruaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI VI PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 19. veebruaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI VII PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 26. veebruaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) ANGLOKATOLIKU KIRIKU I AASTAPÄEVA PONTIFIKAALMISSA. Liturg – piiskop dr Raivo Kodanik. Jutlus – patriarh dr Heigo Ritsbek. Jutlus on inglise keeles – kogu Anglokatoliku Kirikule 20 maailma riigis! TERE TULEMAST!

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Anglokatoliku Kiriku I aastapäeva missa

26. veebruaril 2017 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) Anglokatoliku Kiriku I aastapäeva tähistav PIDULIK PONTIFIKAALMISSA kell 12.00. Juhtiv liturg on EAKK piiskop dr Raivo Kodanik. Jutlus: patriarh dr Heigo Ritsbek. Jutlus on inglise keeles! TERE TULEMAST!

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Elu varakirikus: kokkuvõte

XIII ja XIV loeng võtavad kokku sarja “Elu varakirikus”. Varasemaid loenguid saab kuulata siit.

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Missad EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduses jaanuaris

Pühapäeval, 1. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) PÜHA JUMALASÜNNITAJA MAARJA SUURPÜHA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 8. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) KRISTUSE RISTIMISPÜHA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 15. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI II PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 22. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI III PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Pühapäeval 29. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI IV PÜHAPÄEVA MISSA. Teenib piiskop dr Raivo Kodanik. TERE TULEMAST!

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Kristuse Sünnipäeva Suurpüha Eelõhtu Missa

Laupäeva hilisõhtul toimus EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse kabelis Kristuse Sünnipäeva Suurpüha Eelõhtu Missa. Teenis piiskop dr Raivo Kodanik.

img_20161224_210233contrast img_20161224_211415 img_20161224_212539 img_20161224_213954

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar

Intervjueeritav – piiskop dr Raivo Kodanik

Miks olete valinud just ristiusu?
Ristiusus saab ilmsiks Jumala armastus inimeste vastu.
Pühakiri kinnitab: Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma
ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks,
vaid et tal oleks igavene elu.( Jh 3:16).
Kristluses on ainus lootus lunastusele – seega ainus lootus igavesele
elule koos Jumalaga.

Kas olete kogu Piibli läbi lugenud? Kui kaua see aega võttis?
Mõned korrad. Aega ei ole võtnud. Siinkohal soovitaks lugeda
pühakirja kui Jumala sõna Sinu jaoks. Kuigi Piibel koosneb paljudest
raamatutest ja seda on ka lihtsalt põnev lugeda, on ta siiski Pühakiri
( st. püha kiri) milles Jumal kõnetab inimest inimesele arusaadaval viisil.

Millal viisite läbi esimese missa?
Laupäeval 23. juulil 2013 AD kell 12.00 EAKK Rapla Püha Markuse koguduses.

Kuidas saite piiskopiks?
Minu vaimulikus saamine on sooviks olnud juba lapsepõlvest peale. Vaimuliku
amet, kui üldse nii võib ütelda, on eelkõige Jumala kutse. Tema igatsus ootab meist
igaühte liituma oma Kirikuga, et täiel määral osa saada Issanda armust läbi
sõna ja sakramentide. Kutse Kiriku teenistusse astuda tuli mulle ootamatult.
Peale rohket palvet ja kindlale veendumusele jõudes võtsin Jumala kutse vastu.
Piiskopiks pühitseti Jumala armust eelmisel aastal (21.11.2015 AD).

Kas kirikus käimine on Teie jaoks nagu hobi või töö?
Kirik on Jumalasse uskujate osadus maa peal ja maa pealt lahkunutega.
Väljaspool Kirikut ei ole osadust Jumalaga. Tulles küsimuse juurde – Kirik ei ole hobi ega
töö, vaid Jumala armu reaalsuseks saamine inimeste juures.

Kui tihti loete hommiku- ja/või õhtupalveid?
Kristlased on harjunud tavapäraselt palvetama hommikuti ja õhtuti, ei saa ka unustada
söögipalveid. Vaimulikele ja kõikidele pühendunud usklikele on tavapäraseks
saanud tunnipalved. Kirikutes on erinevad traditsioonid, Anglokatoliku Kirikus
palvetame raamatu “THE BOOK OF DIVINE WORSHIP” järgi neljal korral
päevas, kas vaikselt isekeskis Jumalaga või siis avalikul palvusel.

Kas Teie viite vajadusel läbi ka pulmi ja matuseid?
Kirikus on seitse sakramenti: ristimine, armulaud, piht, ordinatsioon,
konfirmatsioon/ leer, abielu ja salvimine. Need pühad tomingud toovad
nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu armu ja võimaldavad sellest
armust osa saada. Vaimulikud on kutsutud Jumala armu jagama läbi püha Kiriku.
Kõik inimest taevalikule õndsusele lähendavad armuvahendid on inimeste
teenimiseks, siia kuuluvad nii pulmad kui ka matused.

Mida arvate rassismist?
Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema,
ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud,
ja vaata, see oli väga hea. Nii on kirjas Piibli raamatu esimesel lehel.
Inimesed on läbi ajaloo olnud erinevast rassist, erineva pikkuse ja kaaluga,
oma riiete ja traditsioonidega – igaüks isemoodi – siiski Jumala näo järgi.
Meie Jumala loominguna ei või Jumala loomingut pidada ebatäiuslikuks,
või koguni arvata, et teine loodu on meist parem või kehvem.
Siinkohal tuleb ka rõhutada tõsiasja, et inimesed on erinevad. Erinevus
ei anna aga õigust oma veendumusi teistele peale suruda, ega ka mitte
“oma õigust” taga ajada. See oleks ju vastuhakk meie Loojale.

Mida arvate lausest ,,Mitte keegi ei ole täiuslik”?
Korrates eelmist vastust, – kõik me oleme erinevad –
see tähendab ka meie kõigi ebatäiuslikkust.
Ainult Jumal on täiuslik.

Kus Te näete end 10-ne aasta pärast?
Sellele küsimusele jään vastuse võlgu. Ma olen selline nagu olen ja
teen seda mida armuline Jumal lubab teha. Tahaksin ennast
näha enam pühendununa Jumala armu otsimises ja jagamises.

(avaldatud http://laurakablogi.blogspot.com.ee/ nõusolekul)

Rubriigid: EAKK | Lisa kommentaar