ÜLESTÕUSMISOKTAAVI KOLMAPÄEV
Ap 3
Peetrus ja Johannes läksid üles pühakotta palvusele,
mida peeti pärastlõunal kella kolme ajal. Ja sinna
kanti mees, kes oli sündimisest saadik jalutu. Ta
pandi päevast päeva pühakoja selle ukse ette, mida
nimetatakse Ilusaks väravaks, pühakotta minejailt
almuseid paluma. Kui ta nägi Peetrust ja Johannest
pühakotta astumas, palus ta neilt almust. Siis Peetrus
vaatas koos Johannesega teda ainiti ning ütles:
„Vaata meie peale!” Too jäigi neile otsa vaatama,
lootes neilt midagi saada.Aga Peetrus ütles: „Hõbedat
ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan
sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel – tõuse ja
kõnni!”Ja ta haaras kinni jalutu paremast käest ning
aitas ta üles. Ja otsekohe said selle jalapöiad ja
pahkluud tugevaks ning ta hüppas püsti, seisis ja kõndis
ning läks koos nendega pühakotta sisse, käies ja
hüpeldes ning Jumalat kiites.Ja kogu rahvas nägi teda
kõndimas ja Jumalat kiitmas.Nad tundsid temas ära sama
mehe, kes oli istunud almuse saamiseks pühakoja Ilusa
värava ees, ja nad olid imestunud ja kohkunud sellest,
mis temaga oli sündinud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ps 105
Rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Tänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet!
Te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal,
tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Ta peab igavesti meeles oma lepingut,
sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga,
ja oma vannet Iisakile.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Lk 24
Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla,
mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel,
mille nimi on Emmaus.Ja nad vestlesid omavahel kõigest,
mis olid juhtunud. Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes
lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas. Ent
nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.Aga Jeesus
ütles neile: „Mis lood need on, mida te omavahel veeretate
teed käies?” Ja nad jäid kurvalt seisma. Aga üks neist, nimega
Kleopas, ütles temale: „Sina vist üksi oled selline võõras
Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?”
Ja ta küsis neilt: „Mis siis?” Nemad ütlesid talle: „See, mis juhtus
Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas
Jumala ja kogu rahva ees,kuidas meie ülempreestrid ja vanemad
on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud. Aga meie
lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on
täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist. Aga ka
mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri
juures, panid meid hämmastuma.Kui nad tema ihu ei leidnud,
tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes
ütelnud, et tema elab. Ja mõned meie kaaslastest läksid
hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid
ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.”Ja tema ütles neile:
„Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike,
mis prohvetid on rääkinud! Eks Messias pidanud seda
kannatama ja oma kirkusesse minema?” Ja hakates peale
Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist
kirjadest selle, mis tema kohta käib.Ja kui nad lähenesid külale,
kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.Aga nemad
käisid talle peale, öeldes: „Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja
päev on juba veeremas!” Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta
õnnistas ja murdis ning andis neile. Siis avanesid neil silmad ja
nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.Ja nad ütlesid
teineteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel
meiega rääkis ja meile kirju selgitas?”Ja nad tõusid ning pöördusid
selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat
need üksteist ja nende kaaslased,kes ütlesid: „Issand on tõesti
üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.” Ja nemad ise
kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema l
eivamurdmisest ära tundnud.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!