Kolmapäev 27.jaanuar
Lugemine kirjast heebrealastele:
Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu
ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte. Aga see siin, ohverdanud
üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele,
nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks. Sest üheainsa
ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks. Seda tunnistab
meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli öelnud: «See on leping, mille ma
teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma annan oma seadused nende
südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse. Ja ma ei mäleta enam nende
patte ega ülekohtutegusid.» Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja
enam mingit ohvrit pattude eest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!
Issand ütles minu Issandale: «Istu mu paremale käele,
kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!»
Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist.
Valitse keset oma vaenlasi!
Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval;
pühas ehtes ilmub su ette
su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.
Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda:
«Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!»
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!
Halleluuja!
Seeme on Jumala sõna, külvaja on Kristus;
kõik kes tulevad tema juurde elavad igavesti!
Halleluuja!
Evangeelium püha Markuse järgi:
Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk,
nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal
ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:
«Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama. Ja külvamisel juhtus, et osa seemet
pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle. Ja osa kukkus kivisele maale,
kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda, ent
kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt. Ja osa
seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei
andnud vilja. Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning
kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.» Ja ta ütles: «Kel kõrvad on
kuulda, kuulgu!» Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette,
küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta. Ja ta ütles neile:
«Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik
tähendamissõnades, et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega
mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.» Ja Jeesus ütles neile:
«Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite
mõista mis tahes muud tähendamissõna? Külvaja külvab sõna. Teeäärsed on need, kuhu
külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse
külvatud sõna. Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes
sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu, ent neil pole enestel juurt, vaid
nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama,
loobuvad nad kohe. Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised,
kes sõna küll kuulevad, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus
ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb
viljatuks. Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad
ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.»
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!