PAASTUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Issand \u00fctles Aabrahamile: “Mine oma kodumaalt, oma isakodust, sellele maale,
mida mina tahan sulle n\u00e4idata. Ja ma teen sind suureks rahvaks, \u00f5nnistan sind
ja teen suureks su nime, et sina oleksid \u00f5nnistuseks. Siis \u00f5nnistan ma neid,
kes sind \u00f5nnistavad, ja panen vande alla need, kes sind neavad. Ning sinu l\u00e4bi
saavad \u00f5nnistatud k\u00f5ik h\u00f5imud maa peal”. Seepeale seadis Aabraham end teele,
nii nagu Issand oli k\u00e4skinud. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, olgu Sinu halastus meie \u00fcle!
Issanda s\u00f5na on \u00f5ige,
tema tegudele v\u00f5ib loota.
Tema armastab \u00f5igust ja \u00f5iglust,
Issanda heldus t\u00e4idab maa.
Vaata, Issanda silm on k\u00f5igi nende \u00fcle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma k\u00fc\u00fcsist
ja hoiaks nad elus n\u00e4ljaajal.
Meie hing loodab Issanda peale,
tema on meie kilp ja abimees.
Olgu sinu halastus, Issand, meie \u00fcle,
sest me ootame sind pikisilmi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, olgu Sinu halastus meie \u00fcle!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
N\u00e4e koos minuga vaeva evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle j\u00f5udu. Tema on
meid kutsunud p\u00fcha kutsumisega, mitte meie tegude p\u00e4rast, vaid omaenda tahtmise
ja armu j\u00e4rgi, mis on meile antud enne igavesi aegu Kristuses Jeesuses. N\u00fc\u00fcd on
see avalikuks saanud meie Lunastaja Jeesuse ilmumises. Tema on v\u00f5tnud surmalt
v\u00f5imuse ja toonud meid evangeeliumi abil kadumatu elu valgusse.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Helevalgest pilvest kostis Isa h\u00e4\u00e4l, kes \u00fctles:
See on minu armas Poeg, teda kuulake!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus v\u00f5ttis kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese, tema venna, ning viis nad
\u00fcles k\u00f5rgele m\u00e4ele – ainu\u00fcksi nemad. Ning ta muudeti nende silmade ees. Tema
pale s\u00e4ras otsekui p\u00e4ike ja ta r\u00f5ivad l\u00e4ksid valgeks nagu valgus. Aga vaata,
Mooses ja Eelija ilmusid Jeesusele ja r\u00e4\u00e4kisid temaga.
Peetrus hakkas r\u00e4\u00e4kima ja \u00fctles talle: “Issand, meil on siin hea olla. Kui sa
tahad, siis ma p\u00fcstitan siia kolm telki, \u00fche sinule, \u00fche Moosesele ja \u00fche
Eelijale”. Aga kui ta alles r\u00e4\u00e4kis, vaata, siis heitis \u00fcks helendav pilv oma
varju nende \u00fcle ja h\u00e4\u00e4l kostis pilvest ning \u00fctles: “See on minu armas Poeg,
kellest minul on hea meel, teda kuulake!”. Seda kuuldes langesid j\u00fcngrid silmili
maha ja neil oli suur hirm, kuid Jeesus astus nende juurde, puudutas neid ja
\u00fctles: “T\u00f5uske \u00fcles, \u00e4rge kartke!”. Aga kui nad \u00fcles vaatasid, ei n\u00e4inud nad
enam kedagi muud kui Jeesust. Kui nad m\u00e4est alla laskusid, keelas Jeesus neid:
“\u00c4rge r\u00e4\u00e4kige sellest n\u00e4gemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on surnuist
\u00fcles \u00e4ratatud!”See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Mt 17,1-9)<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, Kellele on auks alati halastada: palun ole armuline k\u00f5igile,
kes on sinu teedelt eksinud, ja too nad tagasi meeleparanduses s\u00fcdamete
ja vankumatu usuga, et nad v\u00f5taksid omaks ja hoiaksid kinni Sinu S\u00f5nast,
Sinu Poja Jeesuse Kristuse muutumatust t\u00f5est, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tiskus PAASTUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine esimesest Moosese raamatust:Issand \u00fctles Aabrahamile: “Mine oma kodumaalt, oma isakodust, sellele maale,mida mina tahan sulle n\u00e4idata. Ja ma teen sind suureks rahvaks, \u00f5nnistan sindja teen suureks su nime, et sina oleksid \u00f5nnistuseks. Siis \u00f5nnistan … J\u00e4tka lugemist
Ps 86; Ps 142; 1Kn 8:37-43; Kl 3:12-17<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 26; Ps 119:1-16; 2Sm 12:1-10,13-14; 1Kr 6:9-20<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas! Paastuaja teine p\u00fchap\u00e4ev suunab meie pilgud
kirgastumisele \u2013 hetkele, kus taevas puudutab maad. T\u00e4nane p\u00fchap\u00e4ev asetab
meie ette teekonna. See algab Aabrahami (korrektselt veel Aabrami) kutsumisega
(1Mo 12), kus Jumal \u00fctleb: \u201eMine oma maalt\u2026 \u201c See teekond kulmineerub
Tabori m\u00e4el (Mt 17), kus Jeesus kirgastub oma j\u00fcngrite ees. Need lugemised ei r\u00e4\u00e4gi
lihtsalt ajaloolisest seigast. Need r\u00e4\u00e4givad meist, kes me oleme t\u00e4na siia kogunenud.
Nad r\u00e4\u00e4givad sellest, kuidas Jumala arm valgub maailma \u2013 mitte juhuslikult vaid l\u00e4bi
P\u00fcha Kiriku. Aabraham pidi lahkuma oma mugavustsoonist. Jumal \u00fctleb Aabrahamile:
\u201eMine oma kodumaalt\u2026\u201c T\u00e4nap\u00e4eval meile meeldib v\u00e4\u00e4rtustada kontrolli ja planeerimist.
Me tahame enne teele asumist n\u00e4ha kaarti, sihtkohta ja teha kindustusi. \u201ePime kuulekus\u201c Jumala ees tundub ohtlik v\u00f5i koguni naiivne, kuid vaimne kasv algab seal, kus l\u00f5peb meie kontroll. Aabrahamimi lugu \u00f5petab meile, et Kiriku osadus ei ole pelgupaik ohtude eest,
vaid k\u00f5iges Jumalat usaldav rahvas. Meie vaimne kasv t\u00e4hendab julgust j\u00e4tta seljataha
oma harjumused, eelarvamused, mugavused, et teha ruumi Jumala uuele \u00f5nnistusele.
Pangem t\u00e4hele, et ka j\u00fcngrid pidid Jeesusega koos m\u00e4kke ronima. See on pingutus.
Meie osalemine Kiriku elus on samasugune liikumine. See n\u00f5uab otsust tulla p\u00fchap\u00e4eval Missale, leida aega palveks v\u00f5i teha head, ka siis kui s\u00fcda on raske.
Oluline on m\u00f5ista, et m\u00e4el ei muutunud Jeesus kellekski teiseks. Ta n\u00e4itas oma t\u00f5elist
olemust. Kirik on paik, kus me tuleme kokku, et n\u00e4ha reaalsust sellisena, nagu see on \u2013 jumalikus valguses. Me ei tule siia pelgalt kommet t\u00e4itma, vaid selleks, et ammutada
armu, milles on vabanemine ja uue elu allikas. Meie iga\u00fche vaimne kasv t\u00e4hendab
\u00f5ppimist n\u00e4ha \u201eTabori m\u00e4e valgust\u201c oma elus. Isa h\u00e4\u00e4l pilvest \u00fctleb: \u201eTeda kuulake!\u201c
Vaimne elu ei ole r\u00e4\u00e4kimine Jumalale, vaid vaikseks j\u00e4\u00e4mine, et kuulda Teda keset maailma m\u00fcra. Kui maailm sunnib meid olema iseseisvad ja edukad, siis Kirik kutsub meid olema s\u00f5ltuvad Jumala armust. Kui maailm n\u00f5uab tulemusi, siis p\u00fchakiri kutsub meid \u00fcles ustavusele. Mida see meie jaoks t\u00e4hendab?
P\u00fcha Paulus tuletab meile meelde (2Ti 1), et Jumal on meid kutsunud \u201ep\u00fcha kutsega, mitte
meie tegude p\u00e4rast, vaid omaenese n\u00f5u ja armu kohaselt\u201c. P\u00fcha Armulaud on see Tabori
m\u00e4e hetk meie elus, kus leib ja vein kirgastuvad Kristuses Tema Ihuks ja Vereks.
Piht on see pilv, mis meid varjab ja kus me kuuleme Isa h\u00e4\u00e4lt: \u201eSee on minu armas Poeg,
Teda kuulake!\u201c Kirik on elu Jumalas ja Jumalaga. Me osaleme selles \u201enii h\u00e4sti kui oskame
ja suudame\u201c. Jumal ei oota meilt t\u00e4iuslikkust. Ta ootab meie kohalolu. Kui me osaleme
Missal, kui me palvetame \u00fchiselt, siis me ei tee seda \u00fcksi. Me liitume tuhandete p\u00fchakute
ja miljonite usklikega l\u00e4bi aegade. See on \u00fchine \u201ejah-s\u00f5na\u201c Jumala armule.
Tihti tunneme end vaimselt v\u00e4sinuna. Meile v\u00f5ib tunduda, et meie panus on v\u00e4ike v\u00f5i meie
palve on hajevil. Kuid vaadake j\u00fcngreid m\u00e4el \u2013 nad langesid silmili maha ja kartsid v\u00e4ga.
Nad olid inimlikult n\u00f5rgad. Kuid Jeesus tuli, puudutas neid ja \u00fctles: \u201eT\u00f5uske \u00fcles ja
\u00e4rge kartke!\u201c See ongi Kiriku saladus. Me toome oma v\u00e4simuse, oma \u201enii palju kui suudame\u201c,
ja asetame selle altari ette. Jumal v\u00f5tab meie v\u00e4hese ja valab sinna sisse oma l\u00f5pmatu armu.
Me ei pea olema kangelased, me peame olema olemas. Evangeelium l\u00f5peb sellega, et nad
tulevad m\u00e4elt alla. Kirgastumise hetk ei j\u00e4\u00e4 kestma telkdesse, mida Peetrus tahtis ehitada.
See valgus peab minema kaasa argip\u00e4eva, meie t\u00f6\u00f6kohtadesse ja kodudesse. Jumala armu
v\u00e4ljavalamine l\u00e4bi Kiriku ei l\u00f5pe kirikuukse sulgumisega. See j\u00e4tkub meie kaudu. Kui oleme
saanud osa p\u00fchast armulauast, saame me ise \u201ev\u00e4ikesteks kirikuteks\u201c. Me kanname seda
Tabori m\u00e4e valgust maailma, kus on palju otsimist ja segadust. Sel paastuajal \u00e4rme vaatle Kirikut kui institutsiooni, vaid kui elavat allikat. Osalegem teenistustel, s\u00fcvenegem p\u00fchakirja ja teenigem ligimest \u2013 tehkem seda oma v\u00f5imete piirides, aga tehkem seda armastusega.
Sest just seal, meie tahte ja Jumala armu kohtumispaigas, toimub t\u00f5eline kirgastumine.
Jumal on meid kutsund olema Tema \u00f5nnistuse kandjad. Olgem siis t\u00e4nulikud selle armu
eest, mida me nii rikkalikult l\u00e4bi Kiriku saame. \u00d5nnistagu meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal!
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"