PAASTUAJA I P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Issand vormis inimese maa p\u00f5rmust ja puhus tema ninasse elu\u00f5hu, n\u00f5nda sai
inimene elavaks hingeks. Ja Issand istutas Eedenisse, p\u00e4evat\u00f5usu poole, rohuaia
ning pani inimese, kelle ta oli vorminud, sinna elama. Ja Jumal laskis maal
kasvatada k\u00f5iksuguseid puid, mis on v\u00e4limuselt ilusad ja mille vili on meeldiv
s\u00fc\u00fca. Eedeni aia keskele kasvatas Jumal elupuu ning hea ja kurja tundmise puu.
Aga madu oli kavalam k\u00f5igist v\u00e4lja loomadest, kelle Issand Jumal oli teinud, ja
madu \u00fctles naisele: “Kas Jumal on t\u00f5esti \u00f6elnud, et te ei tohi s\u00fc\u00fca \u00fchestki
rohuaia puust?” Ja naine vastas maole: “Me s\u00f6\u00f6me k\u00fcll rohuaia puude vilja, kuid
selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal \u00f6elnud: “Te ei tohi sealt s\u00fc\u00fca
ega selle puu k\u00fclge puutuda, v\u00f5i muidu te surete”.” Aga madu \u00fctles: “Ei, te ei
sure, vaid Jumal teab, et p\u00e4eval, mil te sellest s\u00f6\u00f6te, l\u00e4hevad teie silmad
lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja”.
Ja naine n\u00e4gi, et sellest puust oli meeldiv s\u00fc\u00fca; puu tegi silmadele himu ja oli
ihaldusv\u00e4\u00e4rne, sest see pidi targaks tegema. Siis v\u00f5ttis ta selle puu viljast,
s\u00f5i ise ja andis \u00fchtlasi oma mehele ning ka tema s\u00f5i. Ja nende silmad l\u00e4ksid
lahti ja nad tundsid end alasti olevat
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Loo mulle, Jumal, puhas s\u00fcda!
Jumal, ole mulle armuline oma heldust m\u00f6\u00f6da,
kustuta mu \u00fclekohus oma halastuse p\u00e4rast.
Pese mind h\u00e4sti mu s\u00fc\u00fcteost
ja tee mind puhtaks mu patust.
Loo mulle, Jumal, puhas s\u00fcda,
ning anna mulle uus, kindel vaim.
\u00c4ra heida mind \u00e4ra oma palge eest
ja \u00e4ra v\u00f5ta minult \u00e4ra oma p\u00fcha Vaimu.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks sulle kiitust.
Ohvriks Jumalale on murtud vaim,
murtud ja puruks l\u00f6\u00f6dud s\u00fcdant sina, Jumal, ei p\u00f5lga.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Loo mulle, Jumal, puhas s\u00fcda!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, \u00fche inimese kaudu on patt maailma tulnud, ning patu kaudu surm, mis on
osaks saanud k\u00f5ikidele inimestele, kuna k\u00f5ik on pattu teinud. Patt oli maailmas
juba enne seadust, aga ilma seaduseta ei saa pattu arvestada. Kuid surm valitses
Aadamast Mooseseni ka nende \u00fcle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse
\u00fcleastumisega nagu Aadam. Tema on aga Tuleva v\u00f5rdkuju. Ometi ei ole \u00fcleastumine
samav\u00e4\u00e4rne armukingitusega, sest kui \u00fche inimese \u00fcleastumise l\u00e4bi on paljud
surma leidnud, siis seda enam on Jumala armukingitus rohkeks saanud paljudele
\u00fche inimese – Jeesuse Kristuse armu kaudu. See kingitus ei ole niisugune, nagu
\u00fche patutegija puhul, sest \u00fche patu j\u00e4rel tuli kohus ja surm, arm on aga
\u00f5igeksm\u00f5istmiseks paljudest eksimustest. Kui \u00fche inimese eksimuse kaudu on patt
kuningana valitsema p\u00e4\u00e4senud, seda kindlamini hakkavad need, kes saavad Jumala
armu ja \u00f5igluse kingi, valitsema oma elus \u00fche inimese – Jeesuse Kristuse l\u00e4bi.
Nii nagu \u00fche inimese eksimuse l\u00e4bi m\u00f5isteti k\u00f5ik inimesed surma, n\u00f5nda ka \u00fche
\u00f5ige teo kaudu on k\u00f5ik saanud osa \u00f5igekssaamisest ja elust. Sest nagu \u00fche
inimese s\u00f5nakuulmatuse l\u00e4bi paljud patusteks tehti, n\u00f5nda tehakse \u00fche inimese
kuulekusest paljud \u00f5igeks. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Inimene ei ela \u00fcksnes leivast,
vaid igast s\u00f5nast, mis tuleb Jumala suust!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Sel ajal viis Vaim Jeesuse k\u00f5rbesse kuradi kiusata. Ja kui Jeesus oli paastunud
nelik\u00fcmmend p\u00e4eva ja nelik\u00fcmmend \u00f6\u00f6d, tuli temale n\u00e4lg. Siis tuli kiusaja tema
juurde ja \u00fctles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis \u00fctle, et need kivid
leivaks saaksid.” Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela \u00fcksnes
leivast, vaid igast s\u00f5nast, mis tuleb Jumala suust.” Seej\u00e4rel viis kurat Jeesuse
p\u00fchasse linna ja pani ta templiharjale seisma ja \u00fctles talle: “Kui sa oled
Jumala Poeg, siis kukuta end siit alla, sest kirjutatud on: Sinu p\u00e4rast k\u00e4sib ta
oma ingleid ja nemad kannavad sind k\u00e4tel, et sa ei l\u00f6\u00f6ks oma jalga kivi vastu
\u00e4ra.” Jeesus vastas talle: “N\u00f5ndasamuti on kirjutatud: Sina ei tohi Issandat,
oma Jumalat, kiusata!” Siis t\u00f5stis kurat Jeesuse k\u00f5rge m\u00e4e tippu ja n\u00e4itas talle
k\u00f5iki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning \u00fctles talle: “Selle k\u00f5ik annan
ma sulle, kui sa minu ette maha langed ja mind kummardad.” Aga Jeesus \u00fctles
talle: “Tagane minust, saatan, sest kirjutatud on: Kummarda Issandat oma Jumalat
ja teeni \u00fcksp\u00e4inis teda!” Siis l\u00e4ks kurat tema juurest \u00e4ra ja inglid tulid tema
juurde ja teenisid teda. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
(Mt 4,1-11))<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, Kelle \u00f5nnistatud Poeg juhatati Vaimu poolt
Saatana kiusata: palun kiirusta aitama oma sulaseid, keda r\u00fcndavad
mitmesugused kiusatused; ja kui Sa tead meie mitmeid n\u00f5rkusi, luba
meil iga\u00fchel leida Sind v\u00f5imsa p\u00e4\u00e4stjana; l\u00e4bi Jeesuse Kristuse,
oma Poja, meie Issanda, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja
P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus PAASTUAJA I P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine esimesest Moosese raamatust:Issand vormis inimese maa p\u00f5rmust ja puhus tema ninasse elu\u00f5hu, n\u00f5nda saiinimene elavaks hingeks. Ja Issand istutas Eedenisse, p\u00e4evat\u00f5usu poole, rohuaianing pani inimese, kelle ta oli vorminud, sinna elama. Ja Jumal laskis … J\u00e4tka lugemist
Ps 50; Js 58; Mt 6:1-18<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 15; Ps 92; Jr 17:5-14; 1Kr 10:1-13<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
Esimene paastuaja p\u00fchap\u00e4ev kutsub meid vaatama k\u00f5rbesse \u2013 kohta, kus
pealtn\u00e4ha puudub k\u00f5ik, kuid kus Jumala ettehooldus on tegelikult k\u00f5ige
n\u00e4htavam. K\u00f5rbes on eriliselt n\u00e4htav usaldus ja ohvrimeelsuse r\u00f5\u00f5m.
T\u00e4nased lugemised asetavad meie ette kontrasti, mis m\u00e4\u00e4rab kogu inimkonna
ajaloo. Lugemistest kuulsime Aadama langusest, mille kaudu tuli maailma
patt. See oli valik enesekesksuse ja usaldamatuse kasuks. Kuid Matteuse
evangeeliumis n\u00e4eme me uut Aadamat, Jeesust Kristust, kes seisab k\u00f5rbes.
Seal, kus esimene Aadam langes k\u00fclluse keskel, j\u00e4\u00e4b teine Aadam kindlaks
t\u00fchja k\u00f5hu ja \u00fcksinduse keskel. See on Jumala ettehoolduse (Providentia)
v\u00f5it \u2013 teadmine, et inimene ei ela \u00fcksnes leivast, vaid igast s\u00f5nast,
mis l\u00e4htub Jumala suust. Jeesuse v\u00f5it ei tulnud sellest, et kiusatus oli
n\u00e4iline, vaid sellest, et Tema inimlik tahe oli t\u00e4ielikus koosk\u00f5las Isa
tahtega. Ta n\u00e4itab meile, et inimloomus (isegi kui see on n\u00f5der) on
suuteline P\u00fcha Vaimu abiga kurjale vastu seisma. See on julgustus meile:
kiusatus ise ei ole patt, vaid n\u00f5usolek sellega. Saatan ei paku Jeesusele
“tavalisi” patte, vaid n\u00e4iliselt h\u00e4id asju: leiba n\u00e4ljasele, Jumala v\u00e4e
t\u00f5estamist, maailma valitsemist. Kus on siin konks? Sellises meelitamises
on kolm suurt ohtu kristlastele: Materialism: P\u00fc\u00fce lahendada maailma mured
ainult sotsiaalselt ja majanduslikult, unustades hinge n\u00e4lja Jumala j\u00e4rele.
Vaimne uhkus: Jumala “testimine” v\u00f5i sundimine tegema imesid meie tahtmise
j\u00e4rgi. See on maagia, mitte usk. Idolaatria ja v\u00f5im: P\u00fc\u00fce saavutada head
kurja abil v\u00f5i tehes kompromisse saatanaga.Jeesus valib “vaese ja teeniva
Messia” tee. See on \u00fcleskutse Kirikule hoiduda ilmalikust v\u00f5imuihalusest
ja usaldada Jumala ettehooldust ka siis, kui see ei too kohest edu.
Jumala ettehoolduson enamat kui elluj\u00e4\u00e4mine, vaid Isa armastav hoolitsus,
mis juhib meid meie viimse eesm\u00e4rgi poole. K\u00f5rbes kutsub saatan Jeesust
kasutama oma v\u00e4ge isiklikuks mugavuseks. Jeesus aga vastab t\u00e4ieliku usaldusega
Isale.See on \u00f5nnistus: me ei pea muretsema, sest Jumal teab, mida me vajame.
Kui me m\u00f5istame, et k\u00f5ik, mis meil on \u2013 meie talent, aeg ja vara \u2013 on tulnud
Tema k\u00e4est, siis kaob hirm puuduse ees. Paastuaeg ei ole ainult millestki
loobumine, vaid enese t\u00fchjendamine, et Jumala ettehooldus saaks meid t\u00e4ita.
Pangem veel t\u00e4hele, et saasaegne maailm kaldub n\u00e4gema saatanat vaid “kurjuse
s\u00fcmbolina”. T\u00e4nased tekstid on \u00fcks alustest, miks Kirik kinnitab saatana
kui langenud ingli eksistentsi. Kui saatan oleks vaid s\u00fcmbol, kaotaks Jeesuse
v\u00f5it oma kaalu. Tekst n\u00e4itab reaalset vaimset v\u00f5itlust. Anglokatoliku
vaatenurgast on see meeldetuletus, et kristlik elu on “askees” ja v\u00f5itlus
(millele viitab ka paastuaeg), kus me ei v\u00f5itle ainult omaenese loomusega,
vaid ka vaimsete pimeduse j\u00f5ududega. Kiriku valguses ei ole Mt 4:1-11 mitte
ainult lugu minevikust, vaid liturgiline reaalsus. See on p\u00f5hjus, miks me
t\u00e4histame 40-p\u00e4evast paastu \u2013 et minna koos Kristusega k\u00f5rbesse, seisata
silmitsi oma n\u00f5rkustega ja uuendada oma p\u00fchendumist Jumala auks.
Mida see t\u00e4hendab meie jaoks? Jeesus \u00fctleb: “Kummarda Issandat, oma Jumalat!”
See on meie kutsumus. Kui me asetame Jumala esikohale, siis settivad ka k\u00f5ik
muud asjad oma kohale. Meie r\u00f5\u00f5m on pakkuda oma aega ja vara Kirikule, see on
m\u00e4rk sellest, et maailma v\u00fcrst ei valitse meie \u00fcle. Me kuulume Kristusele.
Paastuaeg on aeg minna koos Jeesusega k\u00f5rbesse, et puhastada oma s\u00fcda
ebajumalatest. Jumala ettehooldus on \u00f5nnistus, mis ei j\u00e4ta meid kunagi \u00fcksi.
Kui me toetame P\u00fcha Kiriku kasvu \u2013 olgu see l\u00e4bi annetuste, vabatahtliku t\u00f6\u00f6
v\u00f5i palve \u2013, siis me ei loobu millestki v\u00e4\u00e4rtuslikust. Me hoopis vahetame
kaduva kadumatu vastu. Me ei tee seda seaduse sunnil, vaid r\u00f5\u00f5muga, sest oleme
m\u00f5istnud: k\u00f5ik on Jumala arm. Olgu meie elu ja meie vahendid p\u00fchendatud suuremaks
Auks Jumalale (Ad Maiorem Dei Gloriam)! Nii nagu Jeesus ei alistunud k\u00f5rbes
n\u00e4ljale, vaid usaldas Isa, nii pangem ka meie t\u00e4na oma annid ja palved sellele
altarile. Tehkem seda teadmises, et iga euro, iga t\u00f6\u00f6tund ja iga palve, mille
me Kiriku h\u00fcvanguks anname, on meiepoolne ‘ei’ maailma v\u00fcrstile ja r\u00f5\u00f5mus
‘jah’ Jumala ettehooldusele. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"