Teine p\u00fchap\u00e4ev enne paastuaega <\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii \u00fctleb Issand: “Kas paast, mis mulle meeldib, ei ole mitte niisugune: jagada
oma leiba n\u00e4ljasega, tuua oma katuse alla kodutud. Kui sa n\u00e4ed alastiolijat ja
annad talle riided ega hoia oma ligimese eest k\u00f5rvale. Siis l\u00f6\u00f6b sinu valgus
s\u00e4rama nagu koiduhiilgus ja sinu paranemine edeneb j\u00f5udsasti. Sinu \u00f5iglus k\u00e4ib
sinu ees ja Issanda kirkus sinu kannul. Siis h\u00fc\u00fcad sa Issandat ja tema vastab
sulle, ja kui sa karjud, siis ta \u00fctleb: Vaata, siin ma olen. See k\u00f5ik s\u00fcnnib
siis, kui sa kaotad \u00e4ra r\u00f5humise eneste keskelt – s\u00f5rmega n\u00e4itamise ja nurjatu
r\u00e4\u00e4kimise. Kui sa pakud n\u00e4ljasele sedasama, mis sulle endale meeldib, ja toidad
alandatud hinge. Siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkaseimgi pimedus on
otsekui keskp\u00e4ev. See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
\u00d5igetele koidab pimeduses valgus!
\u00d5igetele inimestele koidab pimeduses valgus:
armuline, halastav ja \u00f5iglane.
\u00d5nnis on inimene, kes on armuline ja aitab meeleldi,
kes ajab oma asju seaduse j\u00e4rgi.
Tema ei l\u00f6\u00f6 iialgi vankuma,
\u00f5ige inimese m\u00e4lestus kestab igavesti.
Tema ei karda kurja kuulujuttu,
tema s\u00fcda on kindel ja loodab Issanda peale.
Tema s\u00fcda on julge, tema ei karda,
ta jagab heldelt, annab vaestele.
Tema \u00f5igus kestab igavesti,
tema v\u00e4gevus k\u00f5rgub au sees.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
\u00d5igetele koidab pimeduses valgus!<\/p>\n\n\n\n
Teine p\u00fcha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, kui ma teie juurde tulin, ei tulnud ma iluk\u00f5ne v\u00f5i \u00f5petatud tarkusega
hiilgama. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainu\u00fcksi Jeesust Kristust ja teda
kui ristil\u00f6\u00f6dut. Ma olin teie juures n\u00f5truse, kartuse ja suure hirmuv\u00e4rinaga,
ning minu s\u00f5num ja kuulutamine ei olnud s\u00f5naosav veenmine, vaid vaimu ja v\u00e4e
kaudu t\u00f5estamine, et teie usk ei oleks inimese tarkuses, vaid Jumala v\u00e4es.
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issand, Sinu S\u00f5na on t\u00f5de.
P\u00fchitse meid oma t\u00f5e l\u00e4bi!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles:Teie olete maa sool. Aga kui sool l\u00e4\u00e4geks l\u00e4heb, millega saab teda
teha soolaseks? See ei k\u00f5lba siis enam muuks kui selleks, et visata inimeste
jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Linn, mis asub m\u00e4e tipus, ei saa
varjule j\u00e4\u00e4da, ning ega ju s\u00fc\u00fcdata k\u00fc\u00fcnaltki selleks, et panna see vaka alla, vaid
k\u00fc\u00fcnlajalale, nii et selle valgus paistab majasolijatele. N\u00f5nda paistku teiegi
valgus inimestele, et nad n\u00e4eksid teie h\u00e4id tegusid ja \u00fclistaksid teie Isa, kes
on taevas. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 5:13-16<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oo, k\u00f5ige armastavam Isa, Kes Sa tahad, et me t\u00e4naksime k\u00f5ige eest, ei kardaks
midagi peale Sinu kaotamise ning heidaksime k\u00f5ik oma mured Sinu peale, kes Sa
meie eest hoolt kannad: palun hoia meid usutu hirmu ja maailma murelikkuse eest
ning anna, et \u00fckski selle sureliku elu murepilv ei varjaks meie eest selle
armastuse valgust, mis on surematu ja mida Sa oled meile ilmutanud oma Pojas
Jeesuses Kristuses, meie Issandas; Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga,
\u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: M\u00f5tisklus Teine p\u00fchap\u00e4ev enne paastuaega Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Nii \u00fctleb Issand: “Kas paast, mis mulle meeldib, ei ole mitte niisugune: jagadaoma leiba n\u00e4ljasega, tuua oma katuse alla kodutud. Kui sa n\u00e4ed alastiolijat jaannad talle riided ega hoia oma ligimese eest k\u00f5rvale. … J\u00e4tka lugemist
Ps 71; Js 50:4-10; 2Kr 12:1-12<\/a>
Lugemised \u00f5htupalvusel:
Ps 147; Kg 11:1-6; Jh 4:31-38<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
Me oleme t\u00e4na Sexagesima p\u00fchap\u00e4evas. See ladinakeelne nimi tuletab meile meelde,
et oleme teel \u2013 me valmistume suureks paastuajaks, liigume l\u00e4hemale Kristuse
kannatusajale ja \u00fclest\u00f5usmise r\u00f5\u00f5mule. Eriti olles teel paastuaega peaksime m\u00f5tlema,
sellele kes meie usus oleme ja Kes on Kristus meie elus. T\u00e4nane evangeelium esitab
meile kristliku identiteedi k\u00f5ige puhtama m\u00e4\u00e4ratluse: “Teie olete maa sool. Teie
olete maailma valgus.” Mida t\u00e4hendab olla sool? Me kasutame soola nii iseenesest-
m\u00f5istetavalt, et unustame selle v\u00e4\u00e4rtuse. Jeesuse ajal oli sool aga oluline ressurss.
See oli puhastusvahend, s\u00e4ilitusaine ja maitsestaja. Ilmalikustuva maailma \u00fcks
peamisi dogmasid on see, et usk on inimese eraasi. Avalikus ruumis eeldatakse
neutraalsust. Jeesuse n\u00f5ue \u2013 “Linn, mis asub m\u00e4e otsas, ei saa j\u00e4\u00e4da varjule” \u2013
on sellele vastupidine. Kui kristlane n\u00f5ustub usu t\u00e4ieliku privatiseerimisega,
kaotab ta oma “soolasuse”. Sool, mis ei puutu kokku toiduga (\u00fchiskonnaga), on
kasutu. Anglokatoolses m\u00f5ttes t\u00e4hendab “maa soolaks” olemine kiriku \u00fclesannet
hoida maailma riknemise eest. Kristlane on kutsutud olema see element \u00fchiskonnas,
mis takistab moraalset ja vaimset langemist. See ei t\u00e4henda kohtum\u00f5istmist, vaid
kohalolu. Sool toimib ainult siis, kui ta puutub kokku sellega, mida ta peab
s\u00e4ilitama. Me ei saa olla soolana klaaspurgis, suletuna kirikum\u00fc\u00fcride vahele.
Olla maa sool t\u00e4hendab anda elule vaimne maitse. Ilma Kristuseta on maailm mage,
tuim ja t\u00e4hendusetu. Kristlus toob esile elu s\u00fcgavama m\u00f5tte, nii nagu sool toob
esile toidu t\u00f5elise maitse. Kuid Jeesus hoiatab: kui sool l\u00e4heb l\u00e4\u00e4geks, millega
seda siis soolatakse? Kui meie, kristlased, kaotame oma spetsiifilise “maitse” \u2013
oma usu, oma armastuse \u2013, siis me sulandume halli massi ja meil pole enam
maailmale midagi pakkuda. Kui p\u00fcha Kirik p\u00fc\u00fcaks liigselt kohanduda maailma
maitsetega (et olla “ajakohane”), muutub sool l\u00e4\u00e4geks. Jeesus \u00fctleb, et inimesed
peaksid n\u00e4gema teie h\u00e4id tegusid ja andma au teie Isale, Kes on taevas.
T\u00e4nap\u00e4eval kipub fookus j\u00e4\u00e4ma vaid teole endale. Kristlikust organisatsioonist
saab lihtsalt \u00fcks MT\u00dc teiste seas. k\u00fcsimus meie jaoks seisneb selles, kuidas teha h\u00e4id
tegusid nii, et see ei oleks lihtsalt sotsiaalne teenus, vaid viitaks Jumalale.
Ilma vaimse osutuseta muutub “valgus” lihtsalt humanismiks, kaotades oma kristliku,
anglokatoolse m\u00f5\u00f5tme. Siinkohal tuleb meile appi meie t\u00e4nane p\u00e4evapalve, kus me
palusime: “Hoia meid usuta hirmu ja maailma murede eest.” Miks sool l\u00e4heb
l\u00e4\u00e4geks? Miks meie valgus kustub? Enamasti mitte suurest kurjusest, vaid hirmust
tuleviku ees. See on hirm, milles puudub usaldus Jumala vastu. See on hirm homse
p\u00e4eva ees, hirm puuduse ees, hirm teiste arvamuse ees. See hirm teeb meid
ettevaatlikuks ja enesesse t\u00f5mbunuks. Me lakkame olemast maa sool. Jesaja raamatus
kuulsime t\u00e4na karmi, kuid vabastavat \u00fcleskutset: murda leiba n\u00e4ljasele, tuua kodutu
oma kotta, katta alastiolijat. See on praktiline “soolaks olemine”. Me kardame sageli,
et kui me anname, j\u00e4\u00e4me ise ilma. See on uskmatuse hirm. Kuid prohvet \u00fctleb: “Siis
koidab su valgus nagu koit.” Meie valgus ei tule meist endist, vaid see s\u00fcttib
siis, kui me lammutame murem\u00fc\u00fcrid enda \u00fcmber. Me palvetasime, et \u00fckski “sureliku
elu murepilv” ei varjaks meie eest Jumala armastuse valgust. Need pilved on reaalsed \u2013
haigused, majanduslik kitsikus, lein. Kuid pange t\u00e4hele: palves me ei palu, et pilvi
ei oleks, vaid et need ei varjaks taevast valgust. Usu sool s\u00e4ilitab oma maitse ka
tormis, kui ta on kindlalt Kristuse k\u00fcljes. Apostel Paulus \u00fctleb korintlastele
ja t\u00e4na ka meile: “Ma tulin teie juurde n\u00f5truses ja hirmus ja suures v\u00e4rinas.” Siin
on meile lohutus. Isegi suur apostel tundis hirmu. Kuid tema hirm ei olnud “uskmatuse
hirm”. Tema hirm oli aukartus \u00fclesande ees. Ta ei lootnud oma tarkusele, vaid Vaimu
v\u00e4ele. See ongi oluline tunnistus: me oleme maa sool mitte t\u00e4nu oma t\u00e4iuslikkusele,
vaid t\u00e4nu sellele, et laseme Jumalal endas ja enda kaudu toimida. Meie “soolasus” on
meie s\u00f5ltuvus Jumalast. Kui me tunnistame oma n\u00f5rkust, siis saab Kristuse v\u00e4gi meist
l\u00e4bi paista. Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? T\u00e4nap\u00e4eva ilmaliku maailma jaoks on t\u00e4nane
evangeelium ebamugav, sest see ei luba kristlasel olla “n\u00e4htamatu”. See sunnib meid
valima: kas olla “\u00e4ra visatud ja tallatud” (kui me mugandume) v\u00f5i kanda vastutust
tunda veidi ebamugavust ja olla tervendav lisand \u00fchiskonnas. Kristlane peab olema
\u00fchiskonna s\u00fcdametunnistus. Kui kristlus ei suuda enam \u00f6elda “ei” sellele, mis on
inimvaenulik v\u00f5i lausa Jumala vastane, on sool oma v\u00e4e kaotanud. Pangem t\u00e4hele,
et soolal on omadus haavale sattudes valu tekitada, kuid mugavus\u00fchiskonnas on
igasugune “ebamugavustunne” v\u00f5i patule osutamine tabu. Ometi inimesed otsivad
oma elule t\u00e4hendust ja raskustes lootust. Jumal hoolib meist. Kui me usaldame oma
mured Temale, siis me vabaneme vaimseks teenimiseks. Olgem siis soolaks, mis annab
elule lootuse maitse. Olgem valguseks, mis ei karda paista ka l\u00e4bi elumurede pilve.
Sest see valgus, mida me kanname, on surematu \u2013 see on Jeesus Kristus, Kes on meile
ilmutanud Isa l\u00f5pmatu armastuse.
\u00d5nnistagu selleks meid p\u00fcha kolmainu Jumal, Isa, Poeg ja P\u00fcha Vaim.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"