J\u00d5ULUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Tarkus kiidab iseennast, \u00fclistab end oma rahva keskel. Ta avab oma suu
k\u00f5igek\u00f5rgema koguduses ja kiitleb taevav\u00e4gede ees: “Nii on mulle \u00f6elnud k\u00f5ige
Looja. Tema, kes ta on mind loonud, n\u00e4idanud koha mu eluasemele ning \u00f6elnud:
“Asu Jaakobisse ja olgu Iisrael sinu p\u00e4risosa”. Alguses, enne k\u00f5iki aegu, on
tema mu loonud ja ma p\u00fcsin igavesti ega lakka olemast. Ma teenisin tema ees,
kes ta on p\u00fcha, tema telgis. N\u00f5nda kinnitati mind Siionisse. Linnas, mida ta
armastas samamoodi kui mind, leidsin ma rahu ja Jeruusalemm sai minu valitsemise
paigaks. Ma ajasin oma juured auv\u00e4\u00e4rse rahva sisse. Issanda rahvas on minu
p\u00e4risosa”. See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5na sai lihaks ja elas meie keskel!
\u00dclista, Jeruusalemm, Issandat,
kiida, Siion, oma Jumalat.
Sest tema on teinud tugevaks su v\u00e4ravate riivid,
\u00f5nnistanud sinu lapsi su keskel.
Tema hoiab su piiridel rahu,
toidab sind parima nisuga.
Tema saadab oma k\u00e4su maale,
kiirelt kulgeb tema s\u00f5na.
Tema kuulutab Jaakobile oma s\u00f5na,
Iisraelile oma s\u00e4tteid ja seadusi.
Nii pole ta teinud \u00fchelegi rahvale,
ega ilmutanud neile oma seadust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
S\u00f5na sai lihaks ja elas meie keskel!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha Pauluse kirjast efeslastele:
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on \u00f5nnistanud
oma Vaimu \u00f5nnistusega koguduse kaudu, mis on taevas koos Kristusega. Sest tema
on meid Kristuses \u00e4ra valinud enne maailma loomist, et me oleksime p\u00fchad ja
laitmatud tema palge ees. Armastusest on tema meid armulikul tahtel ette
m\u00e4\u00e4ranud oma lapse\u00f5iguse osalisteks – tema jumaliku armu kiituseks. Ja selle on
ta meile kinkinud oma armastatud Pojas. Sellep\u00e4rast, kui mina sain kuulda teie
usust Issandasse Jeesusesse ja teie armastusest p\u00fchade vastu, tuletan ma teid
meelde oma palvetes, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, au Isa, annaks
teile tarkuse vaimu ning ilmutaks ennast teile nii, et te teda tunneksite.
Valgustagu tema teie s\u00fcdame silmi, et te tunneksite seda lootust, milles teid on
kutsutud, ja teaksite, milline on tema p\u00e4randuse aurikkus p\u00fchade jaoks.
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Au Sulle, Kristus, Kellest kuulutati rahvastele,
au Sulle, Kellesse usutakse maailmas!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Alguses oli S\u00f5na ja S\u00f5na oli Jumala juures ja S\u00f5na oli Jumal. Tema oli alguses
Jumala juures. K\u00f5ik on tekkinud tema l\u00e4bi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi,
mis on tekkinud. Temas oli elu ja elu oli inimeste valgus. Valgus paistab
pimedusse, aga pimedus ei ole teda omaks v\u00f5tnud. Jumal l\u00e4kitas mehe, kelle nimi
oli Johannes. Tema tuli valgusest tunnistust andma, et k\u00f5ik hakkaksid uskuma
tema l\u00e4bi. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest, sest
t\u00f5eline valgus, mis valgustab iga inimest, oli tulemas maailma. Ja tema tuli
maailma, mis oli tekkinud tema l\u00e4bi, aga maailm ei tahtnud teda tunda. Ta tuli
sellesse, mis tema oma, kuid omad ei v\u00f5tnud teda vastu. Aga k\u00f5igile, kes ta
omaks v\u00f5tsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks – k\u00f5igile, kes usuvad
tema nimesse, kes ei ole s\u00fcndinud vereteed, ei lihalikust tahtmisest ega mehe
tahtmisest, vaid Jumalast.
Ja S\u00f5na sai lihaks ja elas meie keskel ja me n\u00e4gime tema au – Isa ainus\u00fcndinu au
t\u00e4is armu ja t\u00f5tt. Johannes tunnistab temast ja h\u00fc\u00fcab: “Tema ongi see, kellest
mina \u00fctlesin: See, kes tuleb p\u00e4rast mind on olnud enne mind, sest tema oli
olemas enne kui mina”. Jah, meie k\u00f5ik oleme tema t\u00e4iusest osa saanud – armu
armule lisaks, sest seadus on antud Moosese l\u00e4bi, aga arm ja t\u00f5de on tulnud
Jeesuse Kristuse kaudu. Jumalat ei ole keegi kunagi n\u00e4inud. Ainus\u00fcndinud Poeg,
kes on Isa s\u00fcles, on meid teda tundma \u00f5petanud. See on p\u00fcha evangeelium.
\u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Jh 1,1-18)<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, Kes Sa imeliselt l\u00f5id ja veelgi imelisemalt taastasid inimloomuse
v\u00e4\u00e4rikuse: palun anna meile v\u00f5imalus osaleda Tema jumalikus elus, Kes alandas
ennast, et jagada meie inimlikkust, Sinu Poja Jeesuse Kristuse omana, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: <\/p>\n\n\n\n M\u00f5tisklus. J\u00d5ULUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:Tarkus kiidab iseennast, \u00fclistab end oma rahva keskel. Ta avab oma suuk\u00f5igek\u00f5rgema koguduses ja kiitleb taevav\u00e4gede ees: “Nii on mulle \u00f6elnud k\u00f5igeLooja. Tema, kes ta on mind loonud, n\u00e4idanud koha mu eluasemele ning … J\u00e4tka lugemist
Ps 65; Ps 121; Mi 4:1-5; Mi 5:2-4; Lk 2:21-32<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 111; Ps 112; \u00d5p 9:1-6,10; 2Kr 4:1-6<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Kristuses!
Me oleme ikka veel j\u00f5uluvalguses. Kuigi maailm meie \u00fcmber on ehk juba naasmas
tagasi argirutiini juurde, kutsub P\u00fcha Kirik meid t\u00e4na peatuma Johannese evangeeliumi
avas\u00f5nade ees: “Alguses oli S\u00f5na\u2026 ja S\u00f5na sai lihaks ja elas meie keskel.”
T\u00e4na ei r\u00e4\u00e4gi Kirik enam ainult s\u00f5imest ja karjastest. T\u00e4na r\u00e4\u00e4gime me sellest, Kes
on see Laps ja mida Tema tulemine t\u00e4hendab meie olemise, meie harjumuste ja meie
vaimse pilgu jaoks. Esimene lugemine Jeesus Siiraki raamatust esitab meile kauni
pildi Tarkusest, Kes on tulnud K\u00f5igek\u00f5rgema suust. See Tarkus r\u00e4ndab l\u00e4bi maailma,
otsides kohta, kus puhata. Ja Looja \u00fctleb talle: “Loo oma elupaik Jaakobisse!” See
on prohvetlik ettekuulutus lihakssaamisest. Jumal ei ole kauge filosoofiline
printsiip. Tema Tarkus otsib “asupaika”. Johannese evangeeliumis kuuleme me selle
kaja: S\u00f5na tuli omade keskele. See t\u00e4hendab, et Jumal soovib “telkida”
(kreeka k. esk\u0113n\u014dsen) meie keskel \u2013 meie f\u00fc\u00fcsilises maailmas, meie kodudes, meie
perekonnas, meie igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s. Kui me soovime luua vaimseid harjumusi vastuseks
Jumala armule meie eludes, siis esimene samm on vihje ehk n\u00e4htavaks tegemine. Jumal
tegi end n\u00e4htavaks Kristuses. Ta andis meile Tarkuse, mis ei h\u00f5lju k\u00e4ttesaamatus
k\u00f5rguses, vaid on juurdunud meie aja loosse. Psalm 147 ja Efeslaste kiri kutsuvad
meid \u00fcles t\u00e4nule. Apostel Paulus palub, et Jumal annaks meile “tarkuse ja ilmutuse
vaimu Tema tundmises” ja valgustaks “meie s\u00fcdame silmi”. Miks on see oluline? Sest
me oleme harjunud n\u00e4gema maailma rikutust ja kaost. Me kujutame ette, et p\u00fchadus on
midagi “ebamaist”. Kuid t\u00e4nased lugemised kinnitavad vastupidist: Jumal on meid
valinud Kristuses enne maailma rajamist olema p\u00fchad ja laitmatud Tema palge ees.
See on see, mida me nimetasime Kristuse vaimseks iluks. P\u00fcha Augustinus on \u00f6elnud:
“Meie s\u00fcda on rahutu, kuni ta leiab rahu Sinus.” See rahu ei tule maailmast
p\u00f5genemisest, vaid meie “s\u00fcdame silmade” avanemisest, et n\u00e4ha Kristuse kirkust keset
meie argip\u00e4eva. Kui me n\u00e4eme Kristuse ilu \u2013 Tema t\u00e4iuslikku kuulekust ja armastust \u2013,
siis tekib meil s\u00fcdamesoov Tema j\u00e4rele. Ilma selle soovita j\u00e4\u00e4vad meie palved ja
kirikusk\u00e4igud ainult kuivaks kohustuseks. Kristuse vaimne ilu on see “magnet”, mis
teeb usuelu oluliseks iga\u00fchele, kes igatseb Jumala armu.
Evangeelium \u00fctleb meile: “Aga k\u00f5igile, kes Tema vastu v\u00f5tsid, andis Ta meelevalla
saada Jumala lasteks.” Siin j\u00f5uame me praktilise eluni \u2013 meie vastuseni. Kristus
tegi meie jaoks Jumala juurde tulemise “lihtsaks” \u2013 Ta sai inimeseks. Me ei pea
ronima taevasse, et Teda leida. Me leiame Ta P\u00fchakirjast, me leiame Ta vaestes ja
me leiame Ta k\u00f5ige t\u00e4iuslikumalt P\u00fchal Missal, kus S\u00f5na saab uuesti ja uuesti
saladuslikult “Ihuks” meie altaritel. See ongi meie tasu. Tasu p\u00fchakirja lugemise,
palve ja Missal osalemise eest ei ole mingi v\u00e4line auhind, vaid osasaamine Jumala
loomusest. See on arm armu peale. See on see “elav vesi”, mis t\u00e4idab meie t\u00fchimiku
ja annab meile j\u00f5udu elada Kristuses. Mida see meie jaoks t\u00e4hendab?
Armsad kirikulised, sel uue aasta alguses ja j\u00f5uluaja l\u00f5pul, seadkem endale
eesm\u00e4rgiks kujundada oma elu \u00fcmber selle lihakssaanud S\u00f5na. Tehkem Kristus n\u00e4htavaks
oma kodudes v\u00e4ikese kodualtari, v\u00f5i lihtsalt Piibliga lauanurgal, et meil oleks
n\u00e4htav meeldetuletus palvele. Palugem, et me n\u00e4eksime Tema vaimset ilu, mis teeks
selle palve meile armsaks ja oodatuks. Alustagem v\u00e4ikeste sammudega \u2013 p\u00fc\u00fcdkem
lugeda igap\u00e4evaselt lugemisi, on olemas Kiriku kodulehel, ja p\u00fchap\u00e4evasele Missale.
Olgu see meie vastuseks Jumala tulemisele meie keskele. Ainult nii saame osa Tema
l\u00f5ppematust rahust siinses pidevalt muutuvas maailmas. Seadus on antud Moosese kaudu,
aga arm ja t\u00f5de on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Talle olgu au ja kirkus n\u00fc\u00fcd ja
igavesti. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"