Kuningriigiaja XXXII p\u00fchap\u00e4ev c aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine teisest Makkabeide raamatust:
Neil p\u00e4evil s\u00fcndis, et kuningas Antiookus v\u00f5ttis vangi seitse
venda \u00fches nende emaga. Ta laskis neid peksta ja piitsutada ning
sundis neid sealiha s\u00f6\u00f6ma, mis on Jumala seaduse vastu. Aga vanim
vendade seast v\u00f5ttis s\u00f5na ja \u00fctles k\u00f5ikide eest: \u201cMida tahad sa
meie k\u00e4est k\u00fcsida v\u00f5i mida teada saada? Meie k\u00fcll sureme pigem,
kui astume \u00fcle oma isade seadustest.\u201d Kui vanim oli hukatud,
kostis temast j\u00e4rgmine vend \u2013 viimase hinget\u00f5mbega: \u201cSina,
\u00e4raneetu! Sa v\u00f5id meilt v\u00f5tta meie praeguse elu, kuid maailma
kuningas \u00e4ratab meid \u00fcles igavesse ellu, sest me surime tema
seaduste p\u00e4rast.\u201d Siis v\u00f5eti teotada kolmandat venda. Kui nad
n\u00f5udsid tema keelt, ajas ta selle v\u00e4lja oma suust ja sirutas
kartmatult k\u00e4ed ning \u00fctles mehiselt: \u201cTaevast olen ma need saanud
ja Jumala seaduse p\u00e4rast ei ole mul neist kahju \u2013 temalt ma loodan
need tagasi saada.\u201d Kuningas ise, ja need kes olid \u00fches temaga,
imestasid v\u00e4ga noore mehe vaprust, kes ei pidanud kannatust
miskiks. Kui ta suri, piinasid ja teotasid nad neljandat venda
samamoodi. Ja kui temagi l\u00f5pp oli ligi, siis ta \u00fctles: \u201cJumal on
meile lootust andnud, et tema meid taas \u00fcles \u00e4ratab. Sellep\u00e4rast
ootan ma meeleldi suremist inimese k\u00e4e l\u00e4bi. Aga sinu jaoks,
kuningas, ei ole \u00fclest\u00f5usmist.\u201d
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
\u00dclest\u00f5usmises saan ma Jumalat n\u00e4ha!
Kuula, mind Issand, mu \u00f5igluse p\u00e4rast,
pane t\u00e4hele, kui ma kaeban,
v\u00f5ta kuulda mu palvet
huultelt, millel ei ole pettust.
Sinu seaduste teedel ma sean oma samme,
sinu j\u00e4lgedes mu jalg ei v\u00e4\u00e4rata.
Ma h\u00fc\u00fcan sind, mu Jumal, sest sina v\u00f5tad mind kuulda,
p\u00f6\u00f6ra oma k\u00f5rv minu poole ja kuula, kui ma k\u00f5nelen.
Hoia mind nagu silmatera,
oma tiibade varju alla v\u00f5ta mind.
Siis saan ma n\u00e4ha sinu palet \u00f5igluses,
olen rahul, n\u00e4hes sind, kui ma \u00e4rkan.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
\u00dclest\u00f5usmises saan ma Jumalat n\u00e4ha!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast tessalooniklastele:
Meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal Isa, kes ta meid on
armastanud ja andnud meile oma armu l\u00e4bi osa igavesest lohutusest
ja heast lootusest. Tema ise lohutagu teid ja kinnitagu teid igas
heas s\u00f5nas ja teos. Vennad, palvetage meie eest, et Issanda s\u00f5na
leviks ja t\u00f5useks k\u00f5ikjal au sisse nii nagu teiegi juures, ja et
me p\u00e4\u00e4seksime kurjade ja nurjatute inimeste k\u00e4est. Sest k\u00f5ik ei
v\u00f5ta usku vastu. Aga Issand j\u00e4\u00e4b ustavaks. Tema kinnitab teid ja
hoiab teid k\u00f5ige kurja eest. Nii usaldame meiegi teid Issandas, et
te n\u00fc\u00fcd ja edaspidi teete, mida meie k\u00e4sime. Ja Issand suunaku
teie s\u00fcdamed jumalikus armastuses kannatlikkusega Kristust ootama.
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Jeesus Kristus on esimas\u00fcndinu surnute hulgast.
Temale olgu au ja v\u00f5im igavesest ajast igavesti!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Sel ajal tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad surnute
\u00fclest\u00f5usmist, ja nad k\u00fcsisid temalt: \u201c\u00d5petaja, Mooses on meile nii
ette kirjutanud, et kui kellelgi on vend, kes on naisemees, ja kui
see vend sureb, ilma et tal oleks olnud lapsi, siis peab tema vend
v\u00f5tma oma surnud venna naise ja saatma oma vennale sugu. Oli kord
seitse venda; esimene neist v\u00f5ttis naise, kuid suri lasteta. Siis
v\u00f5ttis teine vend tema naise ja kolmaski, ning n\u00f5ndasamuti k\u00f5ik
seitse venda, kuid nad k\u00f5ik surid ja \u00fchestki neist ei j\u00e4\u00e4nud lapsi
j\u00e4rele. Viimaks suri ka naine. Kelle naiseks nende seast peab see
naine n\u00fc\u00fcd \u00fclest\u00f5usmises saama? Kas pole ta siis olnud naiseks
k\u00f5igile seitsmele?\u201d
Jeesus vastas neile: \u201cSelle maailmaajastu lapsed v\u00f5tavad naisi ja
l\u00e4hevad mehele, kuid kes on v\u00e4\u00e4rt arvatud j\u00f5udma teise maailma
ning surnuist \u00fcles t\u00f5usma, need ei v\u00f5ta naisi ega l\u00e4he mehele.
Sest nad ei ole enam surelikud, vaid nad on inglite sarnased \u2013
Jumala \u00fclest\u00f5usnud pojad. Aga seda, et surnud \u00fcles t\u00f5usevad,
sellest r\u00e4\u00e4gib Mooses kibuvitsap\u00f5\u00f5sa loos, kui ta nimetab Issandat
Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. Jumal ei ole ju surnute,
vaid elavate Jumal, sest k\u00f5ik elavad temale.”
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Lk 20,27-38)<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, Kelle \u00f5nnistatud Poeg ilmus, et Ta t\u00fchistaks kuradi teod
ja teeks meist Jumala lapsed ja igavese elu p\u00e4rijad: palun anna meile,
me palume Sind, et me selle lootusega v\u00f5iksime end puhastada, nagu
Tema on puhas; et kui Ta ilmub taas v\u00e4e ja suure kirkusega, v\u00f5iksime
olla Tema sarnased Tema igaveses ja aulises kuningriigis, kus Ta Sinuga,
oo Isa, ja Sinuga, oo P\u00fcha Vaim, elab ja valitseb igavesti, \u00fcks Jumal,
igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XXXII p\u00fchap\u00e4ev c aastal Lugemine teisest Makkabeide raamatust:Neil p\u00e4evil s\u00fcndis, et kuningas Antiookus v\u00f5ttis vangi seitsevenda \u00fches nende emaga. Ta laskis neid peksta ja piitsutada ningsundis neid sealiha s\u00f6\u00f6ma, mis on Jumala seaduse vastu. Aga vanimvendade seast v\u00f5ttis s\u00f5na … J\u00e4tka lugemist
Ps 112; Ps 113; Ha 1:12-2:4; Ha 2:9-14; Lk 12:35-48<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 7; Am 5:14-24; Gl 6:1-10<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas. Oleme kirikuaastas sellises perioodis,
kus oleme oma pilgud suunandud taevase r\u00f5\u00f5mu poole ja meie usk on t\u00e4is
lootust Jumala t\u00f5otuste t\u00e4itumises ka meie jaoks. See lootus tugevdab
meie usku ja kasvatab armastust kaasloodu vastu. Samas kutsub see ka
\u00fcha s\u00fcgavamale palve ja kirikuosaduse j\u00e4rgi. See t\u00e4hendab lootust
surnute \u00fclest\u00f5usmisele! T\u00e4nases EV-s saduserid otsisid vaid viisi,
kuidas Kristust l\u00f5ksu meelitada vale\u00f5petuse jagamiselt. Samuti tahtsid
nad \u00f5igustada oma uskumust, et elu l\u00f5peb siin maa peal. Kuid nad eksisid.
Saduseride ja variseride vahe on Moosese raamatute t\u00f5lgendamises,
kas vaadata seadust piirdudes ainult selle maailmaga, oskamata n\u00e4htavast
kaugemale m\u00f5elda, v\u00f5i igavese elu valguses. Arutelu kaudu nendega kinnitab
Kristus meile, et elu ei l\u00f5pe siin. Veelgi olulisem on see, et Jeesus
avab selles k\u00f5nes meie kujutlusv\u00f5ime piire igavese elu osas. Kuid siin
on ka veelgi olulisem t\u00e4helepanek sees. Jeesuse j\u00e4reldus viitab
millelegi muule: aja kulutamine \u00fclest\u00f5usnud elu p\u00e4rast muretsemisele
t\u00e4hendab asja m\u00f5tte mittem\u00f5istmist. Asi on selles, et igavene suhe
Jumalaga on v\u00f5imalik n\u00fc\u00fcd ja praegu, sest Jumal on elavate Jumal, \u201e\u2026
sest k\u00f5ik elavad temale.\u201c. Seitsme venna lugu, esimesest lugemisest, on
n\u00e4ide sellest, kuidas lootus saab meid toetada. Kaalul oli enamat kui
lihtsalt sealiha s\u00f6\u00f6mine. Selle asemel oli k\u00fcsimus Jumala k\u00e4sus ja
nende identiteedis Jumala rahvana. Nad seisid tagakiusamisele vapralt
vastu, sest neil oli igavese elu lootus koos Jumalaga. See tuletab meile
meelde, et me ei tohi karta tagakiusamist ega raskusi oma usu p\u00e4rast
Kristusesse. Selle asemel peaksime laskma lootusel igavesele elule end
alati toetada. \u201ePidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest
ustav on, kes seda on t\u00f5otanud.\u201c (Hb 10:23) Teises lugemises ap.Paulus
kirjutas rahvale, kes ootas Kristuse tagasitulekut kannatuste,
tagakiusamise ja raskuste t\u00f5ttu. Seega kirjutas ta, et julgustada neid
vastu pidama, lootes samal ajal Kristuse t\u00f5otuse t\u00e4itumisele. Samas
palvetas ta ka kogu Kiriku eest, kui v\u00f5ime nii v\u00e4ljenduda, kirjutades:
” Aga Issand j\u00e4\u00e4b ustavaks. Tema kinnitab teid ja hoiab teid k\u00f5ige kurja
eest” ja “Ja Issand suunaku teie s\u00fcdamed jumalikus armastuses
kannatlikkusega Kristust ootama.” Mida see k\u00f5ik meie jaoks t\u00e4hendab?
Meie toome rohkelt palveid Jumala taevase trooni ette, me annetame
oma suutlikuse piires, me \u00fcritame teha head n\u00f5ndapalju kui meie v\u00f5imuses
ja meie m\u00f5tetes on head teekonnad. V\u00f5i kas on? Kas \u00fcritame omaenese
eesm\u00e4rke Jumala abiga kasvatada, v\u00f5i paneme kogu usalduse Temale?
Olgem ausad. Jumal ei ole huvitatud meie rahast, ega ajast. Tal on
k\u00f5ik rikkused, mida Ta kunagi vajab. Jumal tahab enamat. Jumal tahab
SIND ja mind. Ta tahab meie igap\u00e4evast elu. Ta tahab olla see, Kellest
me iga p\u00e4ev s\u00f5ltume. Ta tahab olla see, Kellega ja Kelles me elame.
Ta tahab olla meile Jumalaks. Jumal, Kes hoolitseb meie eest iga p\u00e4ev.
Jumal, Kes aitab meid l\u00e4bi elu t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nade. Jumal ootab meid
taevas, igaveses r\u00f5\u00f5mus. T\u00e4na, kui tuleme armulauale, pangem t\u00e4hele,
et meile pole antud mitte ainult j\u00f5udu ja armu olla osaduses vaid
Jumalaga, vaid meile on antud arm ja j\u00f5ud olla osaduses iga oma venna
ja \u00f5ega Kristuses, Issanda altari juures. Palugem t\u00e4na, et me v\u00f5iksime
end t\u00fchjendada m\u00f6\u00f6dunust ja oleksime need inimesed, kellena Jumal tahab
meid n\u00e4ha. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"