HINGEDEP\u00c4EV (K\u00d5IKIDE LAHKUNUTE M\u00c4LESTUSP\u00c4EV)<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Iiobi raamatust:
Siis r\u00e4\u00e4kis Iiob ja \u00fctles: \u201eOh kui keegi
paneks mu s\u00f5nad ometi kirja, raiuks nad kivitahvlile, uuristaks nad
kaljusse rauast krihvli ja tinaga igaveseks ajaks! Sest ma tean, et
mu Kaitseja elab, ja tema t\u00f5useb viimati p\u00f5rmu peale seisma, ning
kui ma olen \u00fcles \u00e4ratatud, viib tema mu enese juurde ja omaenese
ihust saan ma n\u00e4ha Jumalat. Tema, keda ma n\u00e4ha saan, on minu poolt,
ma ei vaata mitte m\u00f5ne v\u00f5\u00f5ra poole.\u201dSee on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu
Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Ma usun, et saan n\u00e4ha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu eluj\u00f5ud,
kelle ees peaks ma v\u00e4risema?
\u00dchte asja palun ma Issanda k\u00e4est,
ainult seda ma n\u00f5uan:
elada Issanda kojas k\u00f5ik elup\u00e4evad,
n\u00e4ha Issanda headust ja m\u00f5tiskleda tema templis.
Issand, kuule mu h\u00e4\u00e4lt, kui ma h\u00fc\u00fcan,
ole mulle armuline ja v\u00f5ta mind kuulda!
Mu s\u00fcda m\u00f5tleb sinu s\u00f5nale: \u201eOtsige minu palet!\u201d
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan n\u00e4ha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu s\u00fcda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan n\u00e4ha Issanda headust elavate maal!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad: lootus ei j\u00e4ta h\u00e4tta, sest Jumala armastus on v\u00e4lja valatud meie
s\u00fcdameisse P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi, kes meile on antud. Seatud ajal \u2013 juba siis,
kui me alles v\u00e4etid olime \u2013 l\u00e4ks Kristus surma nende eest, kes olid
Jumalast ilma. Vaevalt, et keegi l\u00e4heb surma isegi \u00f5ige inimese eest,
ehkki ta m\u00f5ne hea inimese eest v\u00f5ibolla julgeks, ent Jumal n\u00e4itas oma
armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest siis, kui me
olime alles patused. Seda kindlamini p\u00e4\u00e4stab Tema meid kohtu k\u00e4est n\u00fc\u00fcd,
kus me oleme saanud \u00f5igeks Tema vere l\u00e4bi \u2013 sest kui me juba kui vaenlased
saime lepituse Jumalaga Tema Poja surma l\u00e4bi, kui palju kindlamini
p\u00e4\u00e4stetakse meid Tema elu l\u00e4bi n\u00fc\u00fcd, kus me oleme juba lepitatud. Rohkemgi
veel: me koguni kiitleme Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse p\u00e4rast,
kelle l\u00e4bi me oleme juba n\u00fc\u00fcd lepituse k\u00e4tte saanud.
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
K\u00f5ik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina \u00e4ratan nad \u00fcles viimsel p\u00e4eval!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Jeesus r\u00e4\u00e4kis rahvale: \u201eIga\u00fcks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde,
ning kedagi, kes minu juurde tuleb, ei aja mina v\u00e4lja. Ma ei ole ju taevast
alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud.
Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi
sellest, mis mulle on antud, vaid et ma \u00e4rataksin nad \u00fcles viimsel p\u00e4eval.
See ongi minu Isa tahtmine, et iga\u00fchel, kes n\u00e4eb Poega ning usub temasse,
oleks igavene elu, ja viimsel p\u00e4eval \u00e4ratan mina ta \u00fcles.\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 6:37-40<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Oh Jumal, k\u00f5igi usklike Looja ja Lunastaja: anna lahkunutele usklikele
oma Poja uurimatuid \u00f5nnistusi, et nad tema ilmumisp\u00e4eval saaksid ilmsiks
sinu lastena Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, l\u00e4bi, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas. T\u00e4na t\u00e4histab p\u00fcha Kirik hingedep\u00e4eva, p\u00e4eva HINGEDEP\u00c4EV (K\u00d5IKIDE LAHKUNUTE M\u00c4LESTUSP\u00c4EV) Lugemine Iiobi raamatust: Siis r\u00e4\u00e4kis Iiob ja \u00fctles: \u201eOh kui keegipaneks mu s\u00f5nad ometi kirja, raiuks nad kivitahvlile, uuristaks nadkaljusse rauast krihvli ja tinaga igaveseks ajaks! Sest ma tean, etmu Kaitseja elab, ja tema t\u00f5useb viimati … J\u00e4tka lugemist
Ps 116; Trk 3:1-9; Jh 5:24-27<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 23; 1Jh 3:1-2; Jh 14:1-6<\/a><\/p>\n\n\n\n
mis j\u00e4rgneb alati k\u00f5ikide p\u00fchakute ehk p\u00fchade ehk k\u00f5ikide usus lahkunute
p\u00e4evale. Hingedep\u00e4ev on p\u00e4ev, mil me m\u00e4lestame ja palvetame k\u00f5igi surnute
eest: meie pere ja s\u00f5prade ning eriti nende eest, kellel pole kedagi, kes
nende eest palvetaks. See on ka p\u00e4ev, mil peame meeles omaenda surelikkust \u2013
et oleme selles elus palver\u00e4nnakul \u2013 teel j\u00e4rgmisse – igavesse ellu.
T\u00e4nane evangeelium tuletab otseselt meelde, et Jumal Isa on usaldanud meid
oma Poja hoolde. Ja Poja \u00fclesanne on t\u00f6\u00f6tada meie p\u00e4\u00e4stmise nimel, et Ta ei
kaotaks kedagi, kelle Isa on Talle andnud. Hingedep\u00e4ev keskendub lahkunute
m\u00e4lestamisele ja nende eest palvetamisele, kuid t\u00e4nasel missal ei laulda
Gloriat ja kantakse lillat. See osutab p\u00e4eva iseloomule, kuna me m\u00e4lestame
k\u00f5iki lahkunuid, olgu nad meile teada v\u00f5i mitte, kes ei pruugi veel kogeda
\u00f5ndsa n\u00e4gemuse t\u00e4iust Jumala trooni ees. Teine viis t\u00e4nase p\u00e4eva r\u00f5huasetuse
v\u00e4ljendamiseks on see, et me palvetame erilisel viisil lahkunute eest.
Surnute eest palvetamise komme, mida me eriti hingedep\u00e4eval teeme, on iidne
ja seda mainitakse Vanas Testamendis. Teises Makkabeide raamatus, kus loeme:
\u201eSeep\u00e4rast Juudas Makkabeus lepitas surnuid, et nad oma patust p\u00e4\u00e4seksid\u201d
(2Mak 12:46). Kirikul on algusest peale olnud eriline r\u00f5huasetus surnute
m\u00e4lestuse austamiseks, tuues nende eest palveid ja meenutades missadel,
eriti hingedep\u00e4eval, aga ka igal missal, mida p\u00fchitsetakse. Parim n\u00e4ide
varakristlikust kirikust, alates teisest sajandist, surnute austamisest ja
nende eest palvetamisest on Rooma katakombid, kuhu maeti kristlasi, eriti
usu eest s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud m\u00e4rtreid. Kirikuisa, p\u00fcha Johannes Chrysostomos,
kirjutas neljandal sajandil \u00fches oma jutlustes: \u201eAidakem ja m\u00e4lestagem surnuid.
Kui Iiobi pojad puhastati oma isa ohvri l\u00e4bi [vt Ii 1:5], miks peaksime me
siis kahtlema, et kas meie palve surnute eest neile lohutust pakub?\u2026”
T\u00e4nane evangeelium keskendub inimkonna ajaloo k\u00f5ige olulisemale s\u00fcndmusele,
nimelt meie Issanda Jeesuse Kristuse surmale ja \u00fclest\u00f5usmisele. Kui me
\u00fchendame oma elu Jeesuse surma ja \u00fclest\u00f5usmisega, vaatleme surma kui sammu
Jeesuse poole ning sisenemist igavesse ellu, see t\u00e4hendab, et surmaga elu
muutub, mitte ei l\u00f5pe. Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? M\u00e4lestagem ja palvetagem
oma armsate lahkunute ja nende eest, kellel pole kedagi, kes neid m\u00e4letaks
v\u00f5i nende eest palvetaks. Hoidkem oma surma silme ees, meenutades, kui
ajutine see maine elu on, ja p\u00f6\u00f6rakem oma s\u00fcdamed uuendatud tagasi Tema poole,
Kes meid on loonud ja andis end meie eest, et me v\u00f5iksime olla \u00fchendatud
Tema igavese armastusega n\u00fc\u00fcd kui ka tulevases elus. Nende \u00fcle, kes armastavad
ja elavad meie Issanda ja P\u00e4\u00e4stja Jeesuse Kristuse nimes, pole surmal enam
v\u00f5imu. Me ei pea seda kartma Jumala Poja v\u00f5idu ja \u00fclest\u00f5usmise t\u00f5ttu. Puhkagu
Jumala halastuse l\u00e4bi lahkunud hinged rahus ja elagem oma elu koos
Kristusega nii, et v\u00f5iksime \u00fchineda lahkunute ustavatega taevasel pidus\u00f6\u00f6gil.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"