Kuningriigiaja XXX p\u00fchap\u00e4ev c aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Issand Jumal on \u00f5iglane kohtum\u00f5istja, tema ei otsusta n\u00e4iva au
j\u00e4rele. Tema ei suurusta vaese ees, vaid v\u00f5tab r\u00f5hutu palvet
kuulda. Vaeslapse nuttu ja lesknaise rohkeid kaebeid tema ei
p\u00f5lga. R\u00f5hutu h\u00e4dad l\u00f5pevad ja viletsa h\u00e4daldamine saab otsa,
sest vaese h\u00fc\u00fcdmine tungib l\u00e4bi pilvede ega leia rahu enne, kui
j\u00f5uab sihile. See h\u00fc\u00fcdmine ei lakka r\u00fcndamast, kuni K\u00f5igek\u00f5rgem
vaatab ta poole ja \u00f5iglane kohtunik teeb \u00f5iglase otsuse.
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand v\u00f5tab vaeseid kuulda!
Ma t\u00e4nan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja r\u00f5\u00f5mustavad.
Issanda pale on kurjategijate vastu,
et h\u00e4vitada maa pealt nende m\u00e4lestus.
\u00d5iged h\u00fc\u00fcavad ja Issand v\u00f5tab neid kuulda
ja t\u00f5mbab nad v\u00e4lja nende kitsikusest.
Issand on ligi neile, kes on murtud s\u00fcdamelt
ja p\u00e4\u00e4stab need, kelle vaim on r\u00f5hutud.
Issand lunastab oma sulaste hinged,
kes tema juures pelgupaika otsivad, ei n\u00e4e karistust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand v\u00f5tab vaeseid kuulda!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Varsti tuuakse mind ohvriks ja mu lahkumiseaeg on ligidal. Ma
olen head v\u00f5itlemist v\u00f5idelnud, minu jooksmine on j\u00f5udnud l\u00f5pule,
oma usule ma olen j\u00e4\u00e4nud kindlaks. N\u00fc\u00fcd on minu jaoks valmis
pandud \u00f5igluse p\u00e4rg, mille Issand \u2013 \u00f5iglane kohtum\u00f5istja \u2013
minule sellel p\u00e4eval annab. Aga mitte \u00fcksnes mulle, vaid k\u00f5igile,
kes tema ilmumist armastusega ootavad. Kui ma esimest korda enese
eest kostsin, ei astunud keegi minu kaitseks v\u00e4lja, vaid k\u00f5ik
j\u00e4tsid mind maha. \u00c4rgu seda arvatagu neile s\u00fc\u00fcks. Aga Issand
seisis minu k\u00f5rval ja kinnitas mind oma v\u00e4ega, et minu kuulutamine
oleks t\u00e4iuslik. Tema tahtis, et paganad neid s\u00f5nu kuulda saaksid,
sellep\u00e4rast olen minagi otsekui l\u00f5vi suust v\u00e4lja kistud. K\u00fcllap
Issand kisub mind v\u00e4lja k\u00f5igest kurjast, p\u00e4\u00e4stab mind \u00e4ra ning
aitab mind oma taevasesse kuningriiki. Temale olgu au igavesest
ajast igavesti. Aamen. See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Jumal on lepitanud maailma endaga Kristuse l\u00e4bi.
Tema on andnud meile lohutuse s\u00f5na!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Sel ajal r\u00e4\u00e4kis Jeesus t\u00e4hendamiss\u00f5na nende kohta, kes pidasid iseennast
\u00f5igeks ja p\u00f5lgasid teisi: \u201cKord l\u00e4ksid kaks inimest p\u00fchakotta palvetama.
\u00dcks neist oli variser ja teine t\u00f6lner. Variser asutas enese eraldi seisma
ja palvetas endamisi: \u201cMa t\u00e4nan Sind, mu Jumal, et mina ei ole niisugune
nagu teised inimesed: r\u00f6\u00f6vlid, petised, abielurikkujad, ega ka niisugune
nagu see t\u00f6lner seal. Ma paastun kaks korda n\u00e4dalas ja annan k\u00fcmnist
k\u00f5igest, millest ma kasu saan.\u201d Aga t\u00f6lner seisis eemal ega tahtnud
silmigi \u00fcles taeva poole t\u00f5sta, vaid l\u00f5i endale vastu rindu ja \u00fctles:
\u201cMu Jumal, ole mulle patusele armuline!\u201d Ma \u00fctlen teile, see viimane l\u00e4ks
koju \u00f5igeks m\u00f5istetuna \u2013 esimene mitte! Sest iga\u00fcht, kes ennast ise
\u00fclendab, seda alandatakse, aga kes ennast ise alandab, seda \u00fclendatakse.\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Lk 18:9-14<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline ja igavene Jumal, anna meile usu, lootuse ja ligimesearmastuse
kasvu; ja et me v\u00f5iksime saada, mida sa oled t\u00f5otanud, aita meil armastada
seda, mida sa k\u00e4sid; Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, l\u00e4bi, Kes
elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XXX p\u00fchap\u00e4ev c aastal Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:Issand Jumal on \u00f5iglane kohtum\u00f5istja, tema ei otsusta n\u00e4iva auj\u00e4rele. Tema ei suurusta vaese ees, vaid v\u00f5tab r\u00f5hutu palvetkuulda. Vaeslapse nuttu ja lesknaise rohkeid kaebeid tema eip\u00f5lga. R\u00f5hutu h\u00e4dad l\u00f5pevad ja viletsa h\u00e4daldamine … J\u00e4tka lugemist
Ps 29; Ps 99; 2Ms 19:1-7,16-19; 2Ms 20:1-3; Rm 3:1-2,19-31<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 19; Ps 46; 1Kn 21:1-22; Ap 22:24-23:11<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas. T\u00e4na j\u00e4tkame eelmise n\u00e4dala teemat – palvet.
N\u00fc\u00fcd aga ei ole k\u00fcsimus niiv\u00f5rd palves p\u00fcsimises, kuiv\u00f5rd selles, millise
inimese palve saab Jumalalt k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt kuulda, kui me \u00fcldse nii
v\u00f5ime k\u00fcsida. Esimene lugemine toob selguse, et Issand ei jaga soosinguid
nagu selle maailma m\u00f5jukad. Nemad on valmis kuulama inimesi, kes \u201eesinevad
h\u00e4sti\u201c, on edukad ja kuulsad. Issand seevastu ei \u201etee vahet isikute vahel.\u201c
Meie palve on siira s\u00fcdame paljastamine Issandale, Kes kuulab meie elu lugu
ja ootab kogu meie elu, kuni oleme selle l\u00f5puni r\u00e4\u00e4kinud. Jumal ei taha meie
palveelus mingeid filtreid. Ta tahab meie t\u00f5elist mina \u2013 ausat mina. Seda
\u00fctleb Jeesus t\u00e4na oma t\u00e4hendamiss\u00f5nas variserist ja t\u00f6lnerist. Evangeeliumi
t\u00e4hendamiss\u00f5na on suunatud inimestele, kes uhkustasid oma vooruslikkusega
ja p\u00f5lgasid k\u00f5iki teisi. T\u00e4hendamiss\u00f5na tegelased illustreerivad neid kahte
radikaalselt erinevat viisi, kuidas palves Issanda ette tulla. Tugevalt
religioosses \u00fchiskonnas on k\u00fcsimus, kes on vooruslik ja kes mitte, alati
oluline. Jeesuse seostas sellist muret eriti variseridega. Me peame aga
olema ettevaatlikud ja m\u00f5istma, et variseri poolt selles t\u00e4hendamiss\u00f5nas
esindatud k\u00e4itumine oli t\u00fc\u00fcpiline variseridele \u00fcldiselt, r\u00e4\u00e4kimata judaismi
kui religiooni kohta. Seda v\u00f5ib leida k\u00f5igist religioonidest, sealhulgas
kristlusest. Kui palves peaks t\u00e4helepanu keskpunktis olema Jumal, siis selle
variseri t\u00e4helepanu on suunatud iseendale. Veelgi hullem, ta keskendub ka
oma kaasinimeste puudustele. Variser on justkui n\u00e4ide nende inimeste suhtumisest,
kes saavad oma enesehinnangut t\u00f5sta ainult teisi maha tehes. Selliste inimeste
jaoks on elu nagu voorustes p\u00fcsimise v\u00f5istlus. Justkui Jumal hindaks tulemusi
enam kui armu. Kuuldud EV-st ei loe mina k\u00fcll v\u00e4lja mille t\u00f5ttu maksukoguja
end patuseks tunnistas, ja kas sellel ongi vahet. Jumal teab k\u00f5ike mida
oleme m\u00f5elnud, teinud v\u00f5i ka tegemata j\u00e4tnud. Igal juhul, nagu Jeesus v\u00e4lja toob,
p\u00f6\u00f6rab Jumala vaade m\u00f5lemad otsused \u00fcmber. See, kes tuli Jumala kotta omaenda
silmis patusena, l\u00e4ks koju Jumala soosingus ehk \u201e\u00f5igeks m\u00f5istetuna\u201c; see, kes
oli oma vooruslikkuses kindel, l\u00e4ks koju ilma selleta. Meil tuleb t\u00e4hele panna
ka seda asjaolu, et prohvet Jesaja on kirjeldanud \u00fcsna tabavalt Jumala toimimis
aluseid, kui ka seda v\u00f5iksime v\u00e4ita, n\u00f5nda: “Sest otsekui taevad on maast k\u00f5rgemal,
n\u00f5nda on minu teed k\u00f5rgemad kui teie teed, ja minu m\u00f5tted k\u00f5rgemad kui teie
m\u00f5tted.”(Js 55:9) Enesekindlust, mida apostel Paulus v\u00e4ljendab oma elule
vaadates teises lugemises, ei viita niiv\u00f5rd tema enda saavutustele,
kuiv\u00f5rd Jumala heldusele ja ustavusele. Mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab meie jaoks?
Kas meie oleme Jumala ees \u00f5iged v\u00f5i julgeme tunnistada, et vajame Tema armu.
Kontrast on selles, kes tunnistab oma vajadust halastuse j\u00e4rele. V\u00f5iksime
ka endalt k\u00fcsida: mis saaks Jumala otsust m\u00f5jutada, v\u00f5i mis v\u00e4listaks sind Jumala
halastusest. Ap. Pauluse kirjast efeslastele loeme: Aga Jumal, kes on rikas
halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse p\u00e4rast,
millega ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud \u00fcleastumistes – armu l\u00e4bi
te olete p\u00e4\u00e4stetud! (Ef 2:4\u20135). Julgegem tunnistada, et me ei ole t\u00e4iuslikud,
palugem Jumalalt armu ja elagem usus, et Jumal oma halastuses v\u00f5tab meid kuulda.
Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"