Kuningriigiaja XXVIII p\u00fchap\u00e4ev c aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Teisest Kuningate raamatust:
Neil p\u00e4evil l\u00e4ks Naaman alla Jordani j\u00f5e \u00e4\u00e4rde ja kastis end
seitse korda vette, nii nagu jumalamees Eliisa teda oli k\u00e4skinud.
Ja tema ihu paranes lapseihu sarnaseks ning ta sai pidalit\u00f5vest
puhtaks. Siis l\u00e4ks ta tagasi jumalamehe juurde \u00fches kogu oma
kaaskonnaga, astus tema ette ja \u00fctles: \u201cVaata, n\u00fc\u00fcd ma tean, et
kogu maailmas pole Jumalat kusagil mujal kui ainult Iisraelis.
Sina aga v\u00f5ta oma sulaselt t\u00e4nukink vastu.\u201d Eliisa vastas: “Nii
t\u00f5esti kui elab Issand, kelle sulane ma olen, ei saa ma midagi
vastu v\u00f5tta”. Ja kuigi Naaman k\u00e4is peale, et ta vastu v\u00f5taks,
l\u00fckkas Eliisa kingituse tagasi.
L\u00f5puks Naaman \u00fctles: “Kui see t\u00f5esti ei saa teisiti olla, siis
luba oma sulasel v\u00f5tta nii palju mulda kui palju paar hobueesleid
kanda j\u00f5uab, sest sinu sulane ei taha enam tuua p\u00f5letus- ja
tapaohvreid \u00fchelegi teisele jumalale kui ainult Issandale.”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Jumal ilmutas oma t\u00f5e k\u00f5igile rahvastele!
Laulge Issandale uus laul,
sest tema on imesid teinud.
Tema parem k\u00e4si ja tema p\u00fcha k\u00e4sivars
on toonud temale v\u00f5idu.
Issand on oma lunastuse teatavaks teinud,
ta on ilmutanud oma \u00f5iglust paganate silme ees.
Ta on tuletanud meelde oma heldust
ja oma ustavust Iisraeli soole.
K\u00f5ik maailma \u00e4\u00e4red on n\u00e4inud
meie Jumala lunastust\u00f6\u00f6d.
R\u00f5kka r\u00f5\u00f5must Issanda auks, kogu maailm,
juubeldage, h\u00f5isake ja m\u00e4ngige.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Jumal ilmutas oma t\u00f5e k\u00f5igile rahvastele!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Olgu Jeesus Kristus sul meeles. Tema, kes ta p\u00f5lvneb Taaveti soost
ja on surnuist \u00fcles \u00e4ratatud \u2013 see ongi evangeelium, mille p\u00e4rast
ma kannatan ja olen ahelais kurjategija kombel. Kuid Jumala S\u00f5na
ei ole aheldatud. Ja selle p\u00e4rast talun ma k\u00f5ike nende h\u00fcvanguks,
kes on \u00e4ra valitud, et nemadki v\u00f5iksid Jeesuses Kristuses p\u00e4lvida
igavese au. See s\u00f5na on uskumistv\u00e4\u00e4rt: kui me sureme koos
Kristusega, siis me ka elame \u00fches temaga, ja kui me kannatame koos
temaga, siis me ka valitseme \u00fches temaga. Aga kui me tema \u00e4ra
salgame, siis salgab ka tema meid. Ometi, kui meie ei usu, j\u00e4\u00e4b
tema siiski ustavaks, sest tema ei saa ennast \u00e4ra salata.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Olge t\u00e4nulikud k\u00f5ige eest,
sest see on Jumala tahe Jeesuses Kristuses!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Kui Jeesus k\u00e4is teed Jeruusalemma poole, l\u00e4ks ta Samaaria ja
Galilea vahel l\u00e4bi. Ja kui ta \u00fchte k\u00fclasse j\u00f5udis, tulid talle
vastu k\u00fcmme pidalit\u00f5bist meest ning j\u00e4id eemale seisma. Nad
t\u00f5stsid oma h\u00e4\u00e4lt ja h\u00fc\u00fcdsid: \u201cJeesus, \u00f5petaja, halasta meie
peale!\u201d Kui Jeesus neid n\u00e4gi, \u00fctles ta neile: \u201cMinge, n\u00e4idake
endid preestritele!\u201d Ning kui nad l\u00e4ksid ja teed k\u00e4isid, said nad
pidalit\u00f5vest puhtaks.
Aga \u00fcks nende seast, n\u00e4hes end terveks saanud olevat, tuli tagasi
ja kiitis valjul h\u00e4\u00e4lel Jumalat. Ta heitis Jeesuse jalgade ette
silmili maha ja t\u00e4nas teda. See mees oli samaarlane. Jeesus aga
kostis ja \u00fctles: \u201cKas neid, kes puhtaks said, polnud mitte k\u00fcmme?
Kus on \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fcheksa? Kas rohkem ei leidunud kedagi, kes oleks
tulnud tagasi Jumalale au andma, kui \u00fcksnes see samaarlane?\u201d Ja ta
\u00fctles talle: \u201cT\u00f5use ja mine, sinu usk on sind aidanud.\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium Lk 17 ,11-19<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Issand, me palume Sind, et Sinu arm meile alati eelneks ja j\u00e4rgneks
ning aitaks meil pidevalt olla p\u00fchendunud k\u00f5igile headele tegudele
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XXVIII p\u00fchap\u00e4ev c aastal Lugemine Teisest Kuningate raamatust:Neil p\u00e4evil l\u00e4ks Naaman alla Jordani j\u00f5e \u00e4\u00e4rde ja kastis endseitse korda vette, nii nagu jumalamees Eliisa teda oli k\u00e4skinud.Ja tema ihu paranes lapseihu sarnaseks ning ta sai pidalit\u00f5vestpuhtaks. Siis l\u00e4ks ta … J\u00e4tka lugemist
Ps 107:1-16; 2Ms 5:1-9,19-6:3; Hb 3<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 144; 1Kn 18:1-2,17-39; Ap 20:17-38<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas. T\u00e4nases EV-s on Jeesus oma viimasel
teekonnal Jeruusalemma poole, teekonnal, mis algas Luuka evangeeliumi
\u00fcheksandas peat\u00fckis. Oma teekonnal Galileast l\u00f5unasse peab ta l\u00e4bima
Samaaria. Lugu areneb, kui Jeesus on Samaaria ja Galilea piiril. Just
piiril ja \u00e4\u00e4realadel olid pidalit\u00f5bised sunnitud elama (3Ms 13:45-46;
4Ms 5:2). Jeesus on just k\u00fclla sisenemas, kui see r\u00fchm pidalit\u00f5biseid
v\u00f5tab julguse Talle vastu minna. Pole selge, kas nad palusid lihtsalt
almust v\u00f5i tegelikult tervenemist. Nad lihtsalt h\u00fc\u00fcdsid: \u201eHalasta meie
peale.\u201c See on \u00f5ppetund meile, et me ei peaks Jumalale \u00fctlema, mida
me enda meelest vajame. Jeesus ei taha neile anda pelgalt almust. Ta
tahab nad \u00fchiskonda tagasi panna, taastada nende v\u00e4\u00e4rikuse (3Ms 14:2-3):
\u201eMinge ja n\u00e4idake endid preestritele.\u201c
Ka paljud meist otsivad halastust \u2013 olgu see siis haiguse, leina, patu
v\u00f5i andestamisv\u00f5imetuse t\u00f5ttu. M\u00f5nikord on Jumala arm kohene, kuid
sageli tuleb see vaikselt, j\u00e4rk-j\u00e4rgult, kui me r\u00e4ndame l\u00e4bi oma elu.
Nagu pidalit\u00f5bised, anname ka meie oma vajadustest Jumalale teada. Meie
tervenemine toimub tavaliselt mitte hetkega, vaid \u201eteekonna k\u00e4igus\u201c.
Meid on ootamas ees palvevastused, kuid siin ja praegu, selle altari
juures, peatume, et t\u00e4nada. Iga armulaua jagamise eel kordame alandliku
liginemise palvet. Ja me m\u00f5istame, et ta on meile taas halastanud \u2013 nagu
ta teeb iga kord, kui me palume. Nagu samaarlane, taipame ka meie vahel,
et on toimunud muutus ja me teame, et see pole tulnud ainult meist. Jeesuse
s\u00f5nad k\u00f5lavad nii \u00f5igesti: \u201cT\u00f5use ja mine, sinu usk on sind aidanud.\u201d
Naamani muutus, esimesest lugemisest, on \u00fcsna selge ja kohene. Naamani
vee alla kastmine on toonud kaasa muutuse temas, mitte ainult f\u00fc\u00fcsilise
muutuse \u2013 ta on terveks saanud \u2013, vaid ka vaimse. Puhastatuna saab ta
n\u00fc\u00fcd siseneda Eliisa kotta ja seista tema ees. Tema kunagine \u00fclbe hoiak
on asendunud alandlikkusega. Tema paganlus on asendunud ainsa t\u00f5elise
Jumala kummardamisega. See \u201et\u00e4nulikkuse hoiak\u201c, mida on n\u00e4ha ka Naamani
puhul, on vastuolus meie t\u00e4nap\u00e4evase \u201ekaeblemiskultuuriga\u201c, mis paneb
meid Jumala armu t\u00e4helepanuta j\u00e4tma. Peame hoidma meeles, et armulauale
tulles tuleme t\u00f5elisse templisse \u2013 Kristuse ihusse \u2013, et t\u00e4nada ja oma
t\u00e4nulikkust kasvatada. T\u00e4nase p\u00e4eva evangeelium r\u00f5hutab, et missa on
t\u00e4iuslik t\u00e4nuavaldus Isale t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsel ja peaaegu varjatud viisil.
Meie jaoks on see aga n\u00e4htav, kui meil on silmad, mis seda n\u00e4evad.
Evangeelium sisaldab k\u00f5iki P\u00fcha Missa olulisi elemente. See r\u00e4\u00e4gib t\u00e4nu
avaldamisest ja tuletab meile taas meelde, et just missa on t\u00e4iuslik
t\u00e4nuavaldus, t\u00e4iuslik \u201eeukaristia\u201c. Mida see meie jaoks t\u00e4hendab?
T\u00e4nased lugemised toovad meieni kaks usu v\u00e4ljendamise vormi: abi otsivat
usku ja t\u00e4nulikkust v\u00e4ljendavat usku. Abi otsiv usk on probleemikeskne.
See v\u00f5ib olla enesekesksuse v\u00e4ljendus. See v\u00f5ib meid panna tundma end
masendununa. Me v\u00f5ime j\u00e4tkuvalt paluda valesid asju ja meile ei anta.
Teisest k\u00fcljest on t\u00e4nulik usk lahenduskeskne. See on positiivne. See
on enesest kaugemale minemise v\u00e4ljendus. Seep\u00e4rast \u00fctleb p\u00fcha Paulus
meile: \u201eOlge t\u00e4nulikud k\u00f5ige eest, sest see on Jumala tahtmine teie
suhtes Kristuses Jeesuses\u201c \u00d6elge \u201eait\u00e4h\u201c enda \u00fcmber olevatele inimestele.
\u00d6elge \u201eait\u00e4h\u201c Jumalale. T\u00e4nulikkuse h\u00e4\u00e4lekast v\u00e4ljendamisest olulisem on
suhtumine. Aidaku k\u00f5igev\u00e4eline Jumal meil t\u00e4hele panna armu rohkust meie
eludes ja kasvatada t\u00e4nulikkust. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"