Kuningriigiaja XXVII p\u00fchap\u00e4ev c aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Habakuki raamatust:
Kui kaua, Issand, pean ma h\u00fc\u00fcdma, ilma et sa kuuleksid? Karjuma
appi v\u00e4givalla p\u00e4rast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mul
tunda kurja v\u00e4ge ja vaatad pealt mu \u00f5nnetust? H\u00e4vitus ja v\u00e4givald
on igalpool, kuhu silm ulatab n\u00e4gema \u2013 t\u00fcli ja lahkmeel on
kasvamas. Ja Issand vastas mulle ja \u00fctles: “Kirjuta \u00fcles see
n\u00e4gemus ja t\u00e4henda see tahvli peale, et seda v\u00f5iks kergesti
lugeda. Sest n\u00e4gemus, mis sulle antakse, ootab oma
aega, kuid liigub l\u00f5pu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota
teda, sest ta tuleb kindlasti ega j\u00e4\u00e4 tulemata. Vaata, \u00fclbet ja
\u00fclekohtutegijat ootab kadu, aga \u00f5ige, kes on ustav, j\u00e4\u00e4b elama”.
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge tehke k\u00f5vaks oma s\u00fcdant!
Tulgem, h\u00f5isakem Issanda ees,
r\u00f5kakem r\u00f5\u00f5must oma p\u00e4\u00e4stekalju poole!
Tulgem Tema palge ette t\u00e4namisega,
laulgem Temale kiituselaule.
Tulge, kummardagem ja p\u00f5lvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest Tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema k\u00e4ega.
T\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdant
nii nagu Meribas, nagu Massa p\u00e4eval k\u00f5rbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,
kuigi nad said n\u00e4ha minu v\u00e4gevaid tegusid.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
T\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge tehke k\u00f5vaks oma s\u00fcdant!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Ma tuletan sulle meelde, Timoteos, et sa \u00f5hutaksid l\u00f5kkele Jumala
anni, mis on sinus minu k\u00e4te pealepanemise kaudu. Jumal ei ole ju
andnud meile arguse vaimu, vaid v\u00e4e, armastuse ja m\u00f5\u00f5dukuse vaimu.
\u00c4ra siis h\u00e4bene meie Issandast ega minustki tunnistust andmast,
kes ma olen vangis tema p\u00e4rast, vaid n\u00e4e koos minuga vaeva
evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle j\u00f5udu. Joondu usus
Jeesusesse Kristusesse ja armastuses tema vastu nende tervete
\u00f5petuste j\u00e4rgi, mida sa minult oled kuulnud. Seda head, mis sinu
k\u00e4tte on usaldatud, s\u00e4ilita endas P\u00fcha Vaimu abil, kes meis elab.
See on Jumala s\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issanda S\u00f5na j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima igavesti,
R\u00f5\u00f5mus\u00f5num, mis teile on kuulutatud!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Kord \u00fctlesid apostlid oma Issandale: \u201cKasvata meie usku.\u201d Aga
Issand \u00fctles: \u201cKui teie usk oleks nagu sinepiivake, v\u00f5iksite te
\u00f6elda sellele mooruspuule: \u201cJuuri end v\u00e4lja ja istuta end merre,\u201d
ning see kuulaks teie s\u00f5na. Aga kes teie seast, kelle ori on
k\u00fcndmas v\u00f5i karja hoidmas, \u00fctleks temale kui ta t\u00f6\u00f6lt tuleb: \u201cIstu
kohe lauda!\u201d Eks \u00fctle ta pigem n\u00f5nda: \u201cTee mulle \u00f5htus\u00f6\u00f6k ja pane
siis v\u00f6\u00f6 v\u00f6\u00f6le ja teeni mind. Alles siis kui mina olen s\u00f6\u00f6nud ja
joonud, v\u00f5id sina einet v\u00f5tta.” Kas aga peremees oma orja selle
eest t\u00e4nab, et ta tegi k\u00f5ik nii nagu oli k\u00e4stud? Nii peate ka teie
k\u00e4ituma: kui te k\u00f5ik olete t\u00e4ide viinud, mis teile on k\u00e4stud, siis
\u00fctelge: \u201cMe oleme v\u00e4\u00e4ritud orjad, sest me oleme teinud ainult
seda, mis on meie kohus.\u201d\u201d See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu
Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Lk 17,5-10<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline ja igavene Jumal, Kes Sa oled alati altim kuulama
kui meie palvetama ja annad rohkem, kui me soovime v\u00f5i v\u00e4\u00e4rime:
palun vala meie peale oma k\u00fclluslikku halastust, andes meile
andeks need asjad, mida meie s\u00fcdametunnistus kardab, ja andes
meile need head asjad, mida me pole v\u00e4\u00e4rt paluma muidu kui
Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda teenete ja vahenduse l\u00e4bi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal,
n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XXVII p\u00fchap\u00e4ev c aastal Lugemine prohvet Habakuki raamatust:Kui kaua, Issand, pean ma h\u00fc\u00fcdma, ilma et sa kuuleksid? Karjumaappi v\u00e4givalla p\u00e4rast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased multunda kurja v\u00e4ge ja vaatad pealt mu \u00f5nnetust? H\u00e4vitus ja v\u00e4givaldon igalpool, … J\u00e4tka lugemist
Ps 145; 2Ms 3:1-15; 1Pt 5:1-11<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 66; 1Kn 12:1-20; Ap 19:21-40<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas. Vaikselt liigume kirikuaastas aega
kus \u00fcha t\u00f5sisemalt peame hakkama m\u00f5tlema iseenda ja Jumala tegeliku
vahekorra peale, meie elu v\u00e4ljakutsete ja usu s\u00fcgavuse \u00fcle, aga ka
igavikuliste asjade \u00fcle. Me v\u00f5ime \u00fctelda, et maailma on palju
muutunud, ometi on palju sellist mis ei muutu nii lihtsalt. Esimesest
lugemisest prohvet Habakuki s\u00f5nad oleksid justkui meile kirjutatud.
Nii m\u00f5nedki on Jumalas pettunud, sest meie ootused ei ole t\u00e4itunud.
Oleme elus kogenud kaotusi v\u00f5i pettumusi ning eba\u00f5nnestumisi. Ja
see on nii m\u00f5negi ettekujutuse ja usalduse Jumala vastu k\u00f5ikuma pannud
ja ehk isegi h\u00e4vitanud. Need s\u00f5nad, mis kuulsime, pandi kirja umbes
600 aastat enne Kristust, ajal, mil bab\u00fcloonlased vallutasid
Jeruusalemma ja juudid olid meeleheitlikus seisus. Sellises seisus
h\u00fc\u00fcab iga s\u00fcda Issanda poole:\u201cKasvata meie usku.\u201d Pangem t\u00e4hele, et
Jeesus ei vasta – jah, ma suurendan teie usku. Ta \u00fctles: \u201cKui teie
usk oleks nagu sinepiivake, v\u00f5iksite te \u00f6elda sellele mooruspuule:
\u201cJuuri end v\u00e4lja ja istuta end merre.\u201d Jeesus kasutab seda vastust,
et \u00f6elda meile, et usku ei m\u00f5\u00f5deta kvantiteedi, vaid kvaliteedi j\u00e4rgi.
See kas on v\u00f5i ei ole. Nii nagu P\u00fcha Vaim. Ta ei saa olla \u201enatuke\u201c
kohal. Just seet\u00f5ttu, kui apostlid \u00fctlesid \u201cKasvata meie usku\u201d, v\u00f5ttis
Jeesus nad kohe kvantiteedi valdkonnast v\u00e4lja ja viis nende m\u00f5tte
v\u00e4ikseima seemneni, mida kuulajad kindlasti teadsid. Teame meiegi,
et nii m\u00f5nigi taim suudab kasvada l\u00e4bi betooni, kasvatada puu,
millel linnud varju leiavad, nii v\u00f5ib ka usu elav v\u00e4gi m\u00e4gesid
liigutada. Pangem veel t\u00e4hele, Jeesus ei r\u00e4\u00e4kinud v\u00e4ikseimast
\u00fchikust, oleks ju saanud \u00fctelda tolmuk\u00fcbe v\u00f5i midagi sarnast. Ta
valis seemne milles oli elu. T\u00e4nast EV l\u00f5iku meeldib paljudel
jutlustajatel kommenteerida umbes nii: kui teil oleks piisavalt usku,
saaksite teha midagi erakordset, midagi imelist. See v\u00f5ib nii olla.
Kuid edasi lugedes(Lk 17:7\u201310) n\u00e4ib Jeesus aga vihjavat millelegi
t\u00e4iesti muule. Ta r\u00e4\u00e4gib kohustuste t\u00e4itmisest. Seega \u00fctleb Jeesus,
et kui meil oleks usk sinepiivakese suurune, v\u00f5iksid meie igap\u00e4evaelu
tavalised tegevused muutuda erakordseks. Seep\u00e4rast \u00fctlebki p\u00fcha
Paulus oma teises kirjas Timoteosele: \u201eet sa \u00f5hutaksid l\u00f5kkele Jumala
anni, mis on sinus minu k\u00e4te pealepanemise kaudu.\u201c (2Tm 1:6). Ka
meie kristlastena oleme ristimise kaudu saanud selle elava usu anni;
n\u00fc\u00fcd on meie kohustus selles usu annis kasvada. Usk, millest me
r\u00e4\u00e4gime, on j\u00f5ud teha h\u00e4id tegusid, j\u00e4\u00e4da raskustega silmitsi seistes
kindlaks, usk, mis v\u00f5imaldab meil Jumalast kinni hoida, olenemata meie
elu keerdk\u00e4ikudest. Samamoodi on see usk, mis aitab meil rasketes
olukordades m\u00f5istlikult Jeesuse Kristuse au ja v\u00e4ge teistele n\u00e4idata,
see on usk, mis aitab meil head teha ka siis, kui k\u00f5ik meie \u00fcmber
n\u00e4ivad j\u00e4rgivat valet ja omaenese usku. Mida see k\u00f5ik meie jaoks
t\u00e4hendab? \u00dches kirjutises on lause: \u00dcks meie aja suurimaid vigu on
vastuolu paljude tunnistatud usu ja nende igap\u00e4evaelu praktika vahel\u2026
(Gaudium et Spes) Meilt oodatakse, et t\u00e4idame oma igap\u00e4evaseid
\u00fclesandeid vastutustundlikult, p\u00fchendunult ja ennastsalgavalt. Evangelist
Luukas kasutab j\u00fcngriks olemisest, usust ja ustavusest r\u00e4\u00e4kimiseks sageli
isanda ja sulase, t\u00e4nases l\u00f5igus orja rolli. M\u00f5te on selles, et kui
ustavaks kristlaseks olemine on meie kohus, siis ei saa me oodata tasu.
Me ei pruugi oma raskustele kohest leevendust leida, kuid Jumala
lubadused meile on \u201eKui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti
ega j\u00e4\u00e4 tulemata.\u201c (Hb 2:2-4) Meie allumine Jumala suver\u00e4\u00e4nsele Tahtele
v\u00f5imaldab Tal valmistada meile lahenduse, mis \u00fcletab meie ootusi ja
arusaamu hetkelistest soovidest. Issanda j\u00e4rgimine t\u00e4hendab usu anni
vastuv\u00f5tmist, andestuse ja \u00f5igluse nimel pingutamist ning Jumalale au
andmist. Me ei otsi v\u00e4himatki tunnustust ega au endale. Aidaku k\u00f5ikv\u00f5imas
Jumal meil seda t\u00f5eks elada inglite abil ja p\u00fchade eestkostel. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"