KUNINGRIIGIAJA XXIII P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust:
Missugune inimene suudab \u00e4ra m\u00f5ista Jumala kavatsused, v\u00f5i kes
oskab aru saada, mida tahab Jumal. Surelike m\u00f5tlemised on haprad
ja meie m\u00f5tted k\u00e4ivad eksiteed; sest k\u00f5dunemisele m\u00e4\u00e4ratud ihu
lasub raskesti hinge peal ning maine eluase koormab vaimu, nii et
sel on palju muret. Vaevu suudame haarata sedagi, mis maa peal,
raskustega leiame selle, mis on meie k\u00e4eulatuses. Kes aga suudaks
\u00e4ra m\u00f5ista seda, mis on taevas. Kes oskaks \u00e4ra tunda sinu tahet,
kui sina ei kingiks tarkust ega l\u00e4hetaks \u00fclalt oma Vaimu. Nii said
sirgeks nende teed, kes maa peal elavad, ja inimesed \u00f5ppisid
m\u00f5istma, mis on sinule meelep\u00e4rane, ning p\u00e4\u00e4sesid tarkuse abil.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, Sina oled meie varjupaik p\u00f5lvest p\u00f5lve!
Sina lased inimesel taas p\u00f5rmuks saada
ja \u00fctled: p\u00f6\u00f6rduge tagasi, teie, inimeselapsed!
Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne p\u00e4ev,
kui see on m\u00f6\u00f6dunud ja nagu vahikord \u00f6\u00f6sel.
Sina uhud nad \u00e4ra ja unen\u00e4oks nad saavad,
nagu rohi, mis hommikul haljendab
hommikul see \u00f5itseb ja h\u00e4llib,
\u00f5htuks see n\u00e4rtsib ja kuivab.
\u00d5peta meid arvestama oma p\u00e4evi,
et me saaksime targa s\u00fcdame.
P\u00f6\u00f6rdu tagasi, Issand, miks viibid nii kaua?
Ja ole armuline oma sulaste vastu.
T\u00e4ida meid hommikul oma heldusega,
siis me h\u00f5iskame ja oleme r\u00f5\u00f5msad kogu eluaja.
Tulgu Issanda, meie Jumala, arm meie \u00fcle,
meie k\u00e4tet\u00f6\u00f6l lase korda minna, korda minna lase me k\u00e4tet\u00f6\u00f6l.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina oled meie varjupaik p\u00f5lvest p\u00f5lve!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast Fileemonile:
Mina, Paulus, olen vana mees, kes Kristuse p\u00e4rast vangis istub; ja
ma palun sind oma lapse Oneesimose p\u00e4rast, kelle isaks ma olen
saanud vangip\u00f5lves. Ma saadan ta sinu juurde tagasi, tema \u2013 see
t\u00e4hendab mu enda s\u00fcdame. Ma oleksin meeleldi tahtnud, et ta minu
juurde j\u00e4\u00e4ks ja kannaks sinu asemel minu eest hoolt, nii kaua, kui
ma evangeeliumi p\u00e4rast vangis olen. Aga ilma sinu n\u00f5usolekuta ei
taha ma teha midagi, et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid
vabatahtlik. Ometi oli ta just sellep\u00e4rast m\u00f5neks ajaks sinu
juurest \u00e4ra, et sa saaksid ta tagasi igaveseks, ja n\u00fc\u00fcd mitte enam
orjana, vaid \u00fclemana orjast \u2013 armsa vennana. Minu jaoks ta on juba
vend, ja kui palju enam sinu jaoks \u2013 nii inimesena kui Issanda
ees. Niisiis, kui sa mind oma vennaks pead, siis v\u00f5ta teda vastu
nagu mind ennast. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Nii \u00fctleb Issand: mina olen maailma valgus,
kes minu j\u00e4rel k\u00e4ib, sellel on eluvalgus!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Sel ajal k\u00e4isid paljud inimesed Jeesuse j\u00e4rel, aga tema p\u00f6\u00f6rdus
nende poole ja \u00fctles: \u201cKui keegi tuleb minu juurde, aga ei vihka
oma isa ja ema, naist ja lapsi, \u00f5desid ja vendi ning lisaks veel
oma elu, see ei saa olla mu j\u00fcnger. Kes ei kanna oma risti ega k\u00e4i
minu j\u00e4rel, see ei saa olla mu j\u00fcnger.
Sest kes teie seast, kui ta tahab torni ehitada, ei istu enne ega
arva kulusid kokku, kas tal ikka on k\u00fcllalt vara selleks, et toime
tulla. Muidu v\u00f5ib juhtuda, et kui ta aluse on valmis teinud aga ei
suuda l\u00f5petada, hakkavad need, kes seda n\u00e4evad, teda pilkama ja
\u00fctlema: \u201cSee mees hakkas ehitama, aga ei tulnud toime.\u201d
V\u00f5i kui keegi kuningas l\u00e4heb s\u00f5tta teise kuninga vastu, eks istu
ta siis enne ja pea n\u00f5u, kas ta ikka suudab k\u00fcmne tuhande mehega
seista selle kuninga vastu, kes kahek\u00fcmne tuhandega teda vallutama
tuleb? Ja kui ta ei arva end hakkama saavat, eks ta l\u00e4kita siis,
kui vaenlane on alles kaugel, oma saadikud tema k\u00e4est k\u00fcsima, mis
tingimustel ta v\u00f5iks rahu s\u00f5lmida. N\u00f5nda ka iga\u00fcks teie seast, kes
ei j\u00e4ta maha k\u00f5ike, mis talle kuulub, ei saa olla minu j\u00fcnger.\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Issand, me palume Sind, palun luba meil kogu s\u00fcdamest Sinule loota,
sest nii nagu Sina alati paned vastu uhketele, kes loodavad oma j\u00f5ule,
\u00e4ra h\u00fclga ka neid, kes kiitlevad Sinu halastusest Jeesuse Kristuse,
meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga,
\u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXIII P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust:Missugune inimene suudab \u00e4ra m\u00f5ista Jumala kavatsused, v\u00f5i kesoskab aru saada, mida tahab Jumal. Surelike m\u00f5tlemised on hapradja meie m\u00f5tted k\u00e4ivad eksiteed; sest k\u00f5dunemisele m\u00e4\u00e4ratud ihulasub raskesti hinge peal ning maine eluase koormab … J\u00e4tka lugemist
Ps 72; 1Ms 41:1,8,14-40; Kl 3:22-4:6<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 67; Ps 122; 2Sm 15:1-23; Ap 15:36-16:5; Ap 16:9-15<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas! T\u00e4nased lugemised on j\u00e4tkuks eelmisel
p\u00fchap\u00e4eval kuuldule. Me vajame Jumalaga suhteks alandlikkust, ja
seda ka suhtlemiseks teadlikuna Jumala loodu seas. See on oma koha
tundmine, Jumala kutsumusele vastamine ja \u00fcksteise tunnistamine
sellisena nagu oleme, lootuses, et k\u00f5ik kasvame Jumala armu \u00fchtsusesse.
Piibli heebrea keele kontekstis ei t\u00e4henda “vihkamine” (kreeka keeles mise\u014d)
tundep\u00f5hist vihkamist t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes. Tihti kasutatakse seda, et
v\u00e4ljendada v\u00e4hem oluliseks pidamist v\u00f5i madalamale kohale seadmist.
Jeesus kasutab siin aramea semitismi, kus vastandatuna talle j\u00e4rgnemisele,
t\u00e4hendab “vihkama” lihtsalt teisej\u00e4rguliseks pidamist. Ehk siis, kui sa
ei pane Jeesust esikohale oma pere, isa, ema v\u00f5i abikaasa ees, siis sa
vihkad Teda, selles m\u00f5ttes, et sa ei pane Teda esikohale. S\u00f5na r\u00f5hutab
valiku radikaalsust: iga inimlik side, olgu see nii p\u00fcha kui tahes, peab
j\u00e4\u00e4ma teisej\u00e4rguliseks v\u00f5rreldes suhtega Jumalaga. Seega, mida Jeesus
meile t\u00e4na \u00fctleb on see, et me suhtuksime oma kristlikku ellu t\u00e4ie
t\u00f5sidusega. See t\u00e4hendab, et oleksime valmis kandma endas nii vaimse,
moraalse kui ka usulise p\u00f6\u00f6rdumise risti. Me vajame alandlikkust, et
olla vabad Jumalas, saada Temalt j\u00f5udu ja armu. Apostel Paulus teises
lugemises r\u00f5hutas:” Aga ilma sinu n\u00f5usolekuta ei taha ma teha midagi,
et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik.” Jumal on andnud
meile vaba tahte. Me v\u00f5ime patustada, me v\u00f5ime eksida, me v\u00f5ime armastada.
See on meie valik. Ometi iga valiku kohta peame oma taevasele Isale aru
andma. Me peame oma k\u00e4itumises muutuma teadlikumaks, emotsioon peab
taanduma otsuse ees. Esimesest lugemisest kuulsime Jumala tarkuse, kui
P\u00fcha Vaimu anni kohta, Kes v\u00f5ib meid valgustad l\u00e4bi Kiriku, mis on hea
ja \u00f5ige valik. Ometi valik on meie enda teha. Meil ei ole ekslikku
arvamust nagu Kiriku traditsioon ja \u00f5petus on suletud ja oma aega
kinni j\u00e4\u00e4nud, me teame, et Jeesus elab, ja Kirik elab. See kutsub meid
\u00fcha s\u00fcgavamalt vaatlema ja ka m\u00f5istma iseenda elavat osadust Jumalaga.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Jumal on armastuse allikas ja Tema
armastamine on k\u00f5ige esmane. P\u00fcha Augustinus on \u00f6elnud: “Armasta Jumalat
ja tee, mida (kuidas) tahad.” See t\u00e4hendab, et kui inimene t\u00f5eliselt
armastab Jumalat, on see armastus aluseks ka k\u00f5igile teistele
suhetele. Jeesus ei kutsu meid \u00fcles vihkama oma perekonda, vaid n\u00f5uab,
et meie armastus nende vastu oleks Jeesuse armastuse k\u00f5rval “nagu
mitte-armastus”. Kirik on alati v\u00e4\u00e4rtustanud perekonda kui “kodust kirikut”
ja suhe vanemate ning abikaasaga on \u00e4\u00e4rmiselt oluline. T\u00e4nast teksti ei
saa aga vaadata lahus Jeesuse \u00f5petuse \u00fcldisest kontekstist, mis r\u00f5hutab
armastust ja halastust. Jeesus \u00fctleb, et kui me teda j\u00e4rgime, peame me
olema valmis ohverdama k\u00f5ike, mis meil on, kaasa arvatud meie elu.
Seega, Jeesuse armastamine peab olema k\u00f5ige tugevam ja k\u00f5ige olulisem
prioriteet meie elus. Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"