KUNINGRIIGIAJA XX P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Neil p\u00e4evil, kui kaldealased olid vaarao s\u00f5jav\u00e4e eest Jeruusalemma
maha j\u00e4tnud, \u00fctlesid kuninga ametikandjad kuningale: \u201cSee mees \u2013
Jeremia \u2013 tuleb hukata, sest ta teeb oma s\u00f5nadega j\u00f5uetuks need
s\u00f5jamehed, kes siia linna on alles j\u00e4\u00e4nud, ja laseb l\u00f5tvuda kogu
rahva k\u00e4tel. Tema ei otsi sellele rahvale rahu, vaid \u00f5nnetust!” Ja
kuningas Sidkija vastas: “Vaata, see mees on teie meelevallas ja
kuningas ei suuda teha midagi teie vastu”. Ja nemad v\u00f5tsid Jeremia
kinni ja heitsid ta kuningapoeg Malakia kaevu, mis asus
vahtkonna\u00f5ues. Nad lasid Jeremia k\u00f6itega alla. Kaevus ei olnud
vett, oli ainult muda, ja Jeremia vajus mudasse. Aga etiooplane
Ebed-Melek, \u00fcks kuninga \u00f5ukondlaste hulgast, \u00fctles kuningale:
“Minu isand ja kuningas, need mehed on kurja teinud prohvet
Jeremia vastu, kui nad ta kaevu heitsid, et teda seal surnuks
n\u00e4ljutada, sest linnas ei ole enam leiba”. Siis andis kuningas
etiooplasele Ebed-Melekile k\u00e4su prohvet Jeremia kaevust v\u00e4lja
t\u00f5mmata, enne kui ta sureb.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, rutta mulle appi!
Pikisilmi ma ootasin Issandat
ja ta tuli mulle appi ning v\u00f5ttis mind kuulda.
Tema t\u00f5mbas mind v\u00e4lja \u00f5uduse august ja porim\u00fclkast,
seadis mu jala kindlale kaljule ja muutis kindlaks mu sammu.
Tema seadis minu suhu uue laulu,
kiituselaulu meie Jumalale.
Paljud n\u00e4evad seda ja kummardavad aukartuses
ning hakkavad lootma Issanda peale.
Ma olen vilets ja vaene,
aga Issand kannab minu eest hoolt.
Sina oled minu abimees ja p\u00e4\u00e4stja.
Mu Jumal, \u00e4ra viivita.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, rutta mulle appi!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Heitkem enestelt k\u00f5ik koorem ja patuk\u00fctked ning jookskem
p\u00fcsivusega meile m\u00e4\u00e4ratud v\u00f5idujooksu. Vaadakem \u00fcles usu
Alustajale ja T\u00e4idesaatjale, Jeesusele, kes ei hoolinud h\u00e4bist ja
sai osa ristil\u00f6\u00f6misest temale seatud r\u00f5\u00f5mu asemel. Aga n\u00fc\u00fcd on ta
istet v\u00f5tnud Jumala troonist paremal pool. M\u00f5elgem siis temale,
keda patused on nii raskelt taga kiusanud, et te ei l\u00e4heks tuimaks
ega kaotaks julgust. Sest vereni v\u00e4lja ei ole teie veel patu vastu
v\u00f5idelnud. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Sinu s\u00f5nad, Issand, r\u00f5\u00f5mustavad s\u00fcdant
Sinu k\u00e4sk on silmade valgus!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles oma j\u00fcngritele: \u201cTuld olen ma tulnud viskama maailma
\u00fcle, ja ma tahaksin, et see oleks juba s\u00fcttinud! Ristimisega peab
mind ristitama, ja ma olen r\u00f5hutud, kuni see pole veel l\u00f5pule
viidud. Kas arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?
Ei, \u00fctlen ma teile \u2013 mitte rahu, vaid riidu, sest n\u00fc\u00fcdsest peale
saab viie majaelaniku vahel lahkmeel valitsema. Kolm on kahe vastu
ja kaks kolme vastu. Isa on poja vastu ja poeg isa vastu. Ema
t\u00fctre vastu ja t\u00fctar ema vastu. \u00c4mm minia vastu ja minia \u00e4mma vastu.\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, Kes Sa oled andnud oma ainus\u00fcndinud Poja meile
nii patuohvriks kui ka jumalakartliku elu eeskujuks:
palin anna meile armu, et me alati t\u00e4nuga vastu v\u00f5taksime Tema
hindamatut armu ja p\u00fc\u00fcaksime iga p\u00e4ev j\u00e4rgida Tema p\u00fcha elu \u00f5nnistatud
samme oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XX P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL Lugemine prohvet Jeremia raamatust:Neil p\u00e4evil, kui kaldealased olid vaarao s\u00f5jav\u00e4e eest Jeruusalemmamaha j\u00e4tnud, \u00fctlesid kuninga ametikandjad kuningale: \u201cSee mees \u2013Jeremia \u2013 tuleb hukata, sest ta teeb oma s\u00f5nadega j\u00f5uetuks needs\u00f5jamehed, kes siia linna on alles … J\u00e4tka lugemist
Ps 91; 1Ms 28:20-22; 2Kr 4:7-18<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 93; Ps 96; 1Sm 31; Ap 13:1-3,14-31,38,44-49<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas! T\u00e4nased kirjakohad on meid \u00e4ratavad. K\u00f5ik
mida me ootame, armastus, hoolimine, nii sisemine kui ka v\u00e4line rahu ja
kindel usk, et Jumala halastus on alati meiega on justkui \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratult
meieni toodud. Jumala Poeg, Keda nimetame Rahuv\u00fcrstiks, \u00fctleb siin, “Kas
arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?” Jeesus \u00f5petas meile
kuidas elada Jumala lastena Tema Kuningriigis. Seal kehtivad teistsugused
reeglid, seades vaesed ja unustatud esikohale, selle asemel et neid s\u00fc\u00fcdistada
v\u00f5i karta, andes olulise koha inimestele, keda \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm v\u00f5ib isegi
probleemseks pidada, pidades armastust olulisemaks kui v\u00e4liselt oma
religiooni suunistele allumist. See “taevariik maa peal”, on keeruline
ja p\u00f5hjustab konflikte paljude teiste inimeste poolt seatud eluviisiga. Pangem
t\u00e4hele esimesest lugemisest prohvet Jeremiat, kes kuningaile ei kuulutanud seda
mis nende k\u00f5rvad kuulda tahtsid. Tema kannatas palju, nii vangistust,
peksu kui ka alandust. Kuuldud l\u00f5igust edasi lugedes tuleb kuningas
Sidkija ja prohvet Jeremia kahek\u00f5ne: Ja kuningas Sidkija l\u00e4kitas s\u00f5na ning
laskis tuua prohvet Jeremija enese juurde,\u2026; ja kuningas \u00fctles Jeremijale:
\u201eMa tahan sinult k\u00fcsida \u00fchte asja,
\u00e4ra salga mulle midagi!\u201d Aga Jeremija vastas Sidkijale: \u201eKui ma sulle midagi
avaldan, kas sa siis t\u00f5esti mind ei tapa? Aga kuigi ma sulle n\u00f5u annaksin,
sa ei kuulaks mind!\u201d Teises lugemise \u00fcleskirjutaja toob meieni olulise
teadmise ja eeskuju: Vaadakem \u00fcles usu Alustajale ja T\u00e4idesaatjale,
Jeesusele, kes ei hoolinud h\u00e4bist ja sai osa ristil\u00f6\u00f6misest temale seatud
r\u00f5\u00f5mu asemel. T\u00e4na oleme meiegi siin, et saaksime osa Jumala armust ja
andestusest. Ometi, kas oleme valmis ka t\u00e4nuga vastu v\u00f5tma seda mis meie
k\u00f5rvu ja silmi ei r\u00f5\u00f5musta? Vahel tundub nii iseenesest m\u00f5istetav, et
me ei j\u00e4ta p\u00fchap\u00e4eval Kirikusse tulemata, v\u00f5tame palvehetke igas p\u00e4evas
ja loeme p\u00fchakirja. Nagu paljudel kristlastel enne meid, pole ka meie
elu t\u00e4is pidevat r\u00f5\u00f5mu ja mugavust. See \u00f5petab meile, et t\u00f5esti, ilma
Jumala ettehoole ja abita ei saa me midagi head. Kirikus k\u00e4imine ja usus
elamine ei ole meie tugevus, vaid Jumala abi ja armu igatsus meie eludes.
Mida see meile t\u00e4hendab? Me usume, et Jumala Kuningriik on juba siin
maa peal k\u00f5ikide usus kristlaste l\u00e4bi, ja ka taevas koos k\u00f5ikide p\u00fchadega
Kiriku \u00fchtsuses. Kirjast heebrealastele kuulsime: “Heitkem enestelt k\u00f5ik
koorem ja patuk\u00fctked ning jookskem p\u00fcsivusega meile m\u00e4\u00e4ratud v\u00f5idujooksu.”
Jeesus \u00fctles Ev-s \u201cTuld olen ma tulnud viskama maailma \u00fcle, ja ma tahaksin,
et see oleks juba s\u00fcttinud!” P\u00fcha Kirik on tules alati n\u00e4inud puhastumise
s\u00fcmbolit. Parim n\u00e4ide on muidugi nelip\u00fcha s\u00fcndmus, P\u00fcha Vaimu laskumine
tulekeeltena apostlite peale ja me k\u00f5ik teame selle tulemust. Misjonit\u00f6\u00f6
l\u00e4bi Kiriku juhituna Jumala armust. N\u00f5ndasamamoodi oleme ka meie pidevas
kasvus p\u00fchaduse poole. Jumala kuningriigi alamatena \u00fcha paremad ja egokesksusest
liikumas Jumalale au toomise r\u00f5\u00f5mu. Sageli toob see mittem\u00f5istmist ja
isegi erimeelsust uskmatutega. Mida saame meie teha? Palvetada.
Rohkem palveks aega v\u00f5tta. Sageli on palve, meie elu k\u00f5ige olulisem hetk
j\u00e4etud tahaplaanile, sest nii palju on teha. \u00d5ppige palvetama ka p\u00e4rast
kannatusi. Palve on meile, kristlastele, nii oluline. Me ei saa ilma
palveta elada t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu Jumala lapsena. Kui tuleme t\u00e4na
armulauale, hoidkem alati meeles, et Jumal l\u00e4bi Kristuse P\u00fcha Vaimu
v\u00e4es annab meile vaimse j\u00f5u, mida vajame, et elada Kristuse omana.
Me ei tohi kunagi kaotada midagi, mis tuleneb \u00fchendusest oma Jumala,
oma maise maailma ja Jumala riigiga. Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline
Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"