\u00dcLEST\u00d5USMISAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil p\u00e4evil s\u00fcndis rahva seas apostlite k\u00e4e l\u00e4bi palju tunnust\u00e4hti ja
imetegusid. Ja apostlid olid k\u00f5ik \u00fchel meelel koos Saalomoni sammask\u00e4igus. Keegi
ei julgenud k\u00fcll nendega avalikult \u00fchte hoida, kuid rahvas pidas neist v\u00e4ga
lugu. Aga nende hulka, kes uskusid Issandasse, tuli juurde hulgaliselt mehi ja
naisi. Kandsid ju inimesed haigeid voodite ja kanderaamidega t\u00e4navatele selleks,
et kui Peetrus m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb, langeks kasv\u00f5i tema varigi m\u00f5nede peale nende seast.
Rahvast tuli Jeruusalemma ka \u00fcmberkaudsetest linnadest, ja nad t\u00f5id enestega
haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid, kes said k\u00f5ik terveks.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nage Issandat, sest Tema on hea!
T\u00e4nage Issandat, sest Tema on hea
ning Tema heldus kestab igavesti.
\u00d6elgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Mind l\u00f6\u00f6di ja t\u00f5ugati, et ma kukuksin,
kuid Issand hoidis mind langemast.
\u00d6elgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Kivi, mille hooneehitajad \u00e4ra p\u00f5lgasid,
on nurgakiviks saanud.
See on p\u00e4ev, mille Issand on teinud,
r\u00f5\u00f5mustagem ja h\u00f5isakem selle \u00fcle.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma t\u00e4nan Sind, Issand, et Sa mulle vastasid!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline ahistuses, samuti teie kuningriigis ja
vankumatus usalduses Issanda vastu, olin Jumala S\u00f5na ja Jeesuse tunnistuse
p\u00e4rast saarel, mida h\u00fc\u00fctakse Patmoseks. Ja Issanda p\u00e4eval ma olin Vaimust
haaratud ja kuulsin oma selja taga v\u00e4gevat h\u00e4\u00e4lt, otsekui pasunah\u00e4\u00e4lt, mis
\u00fctles: “Mida sa n\u00e4ed, see kirjuta raamatusse ja saada seitsmele Aasia
kogudusele”. Aga mina p\u00f6\u00f6rdusin \u00fcmber, et n\u00e4ha, kelle h\u00e4\u00e4l see minuga r\u00e4\u00e4gib. Ja
ma n\u00e4gin seitset kuldset lambijalga ja lambijalgade keskel kedagi, kes oli
Inimese Poja sarnane. Tal oli seljas pikk kuub, mis oli v\u00f6\u00f6tatud kuldv\u00f6\u00f6ga, ja
kui ma teda n\u00e4gin, langesin ma nagu surnu tema jalge ette. Aga tema pani oma
parema k\u00e4e minu peale ning \u00fctles: “\u00c4ra karda, mina olen esimene ja viimne; mina
olen elus, sest vaata, ma olin surnud, aga n\u00fc\u00fcd ma elan igavesest ajast
igavesti. Ja minu k\u00e4es on surma ja surmavalla v\u00f5tmed. Kirjuta \u00fcles, mida sa oled
n\u00e4inud, mis n\u00fc\u00fcd on ja mis hakkab s\u00fcndima p\u00e4rast seda.”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Sina usud mind sellep\u00e4rast, et sa oled mind n\u00e4inud.
\u00d5ndsad on need, kes ei n\u00e4e, aga siiski usuvad!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
N\u00e4dala esimese p\u00e4eva \u00f5htul, kui j\u00fcngrid olid riivistatud ukse taga, hirmust
juutide ees, tuli Jeesus ja seisis nende seas ning \u00fctles: “Rahu olgu teiega.” Ja
kui ta seda oli \u00f6elnud, n\u00e4itas ta neile oma k\u00e4si ja k\u00fclge. J\u00fcngrid said Issandat
n\u00e4hes v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msaks. Jeesus aga \u00fctles taas: “Rahu olgu teiega. Nii nagu minu Isa
on mind l\u00e4kitanud, n\u00f5nda l\u00e4ikitan ka mina teid.” Ja kui ta seda oli \u00f6elnud,
hingas ta nende peale ja \u00fctles: “V\u00f5tke vastu p\u00fcha Vaim! Kellele teie patud
andeks annate, neile on need andeks antud; kellele te patud kinnitate, neile on
need kinnitatud.”
Aga Toomas, \u00fcks kaheteistk\u00fcmnest, keda h\u00fc\u00fcti Kaksikuks, ei olnud nende hulgas
kui Jeesus (esimest korda nende juurde) tuli. Ning j\u00fcngrid \u00fctlesid temale: “Me
n\u00e4gime Issandat.” Aga tema \u00fctles neile: “Kui ma ei n\u00e4e tema k\u00e4tes naelte j\u00e4lgi
ega pane oma s\u00f5rme naelte asemesse ja oma k\u00e4tt tema k\u00fclje sisse, siis ma ei
usu”.
Kaheksa p\u00e4eva p\u00e4rast, kui j\u00fcngrid olid taas toas ja Toomas oli \u00fches nendega,
tuli Jeesus, olgugi et uks oli riivis, seisis nende keskel ja \u00fctles: “Rahu olgu
teiega!” Seej\u00e4rel \u00fctles ta Toomasele: “Pane oma s\u00f5rm siia ja vaata minu k\u00e4si;
siruta oma oma k\u00e4si siia ja pane see minu k\u00fclje sisse ning \u00e4ra ole uskumatu,
vaid usklik!” Toomas vastas ning \u00fctles talle: “Minu Issand ja minu Jumal!” Aga
Jeesus \u00fctles talle: “Et sa mind oled n\u00e4inud, siis usud sa; \u00f5ndsad on need, kes
ei n\u00e4e, aga siiski usuvad”.
Ja Jeesus tegi veel teistsuguseidki tunnust\u00e4hti oma j\u00fcngrite ees, mida ei ole
kirjutatud sellesse raamatusse. Aga need siin on kirjutatud, et te usuksite, et
Jeesus on Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ikv\u00f5imas ja igavene Jumal, Kes paasam\u00fcsteeriumis oled s\u00f5lminud uue lepituslepingu:
palun anna, et k\u00f5ik, kes on uuesti s\u00fcndinud Kristuse Ihu osadusse,
v\u00f5iksid oma eludes n\u00e4idata seda, mida nad usu kaudu tunnistavad;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus \u00dcLEST\u00d5USMISAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL Lugemine apostlite tegude raamatust:Neil p\u00e4evil s\u00fcndis rahva seas apostlite k\u00e4e l\u00e4bi palju tunnust\u00e4hti jaimetegusid. Ja apostlid olid k\u00f5ik \u00fchel meelel koos Saalomoni sammask\u00e4igus. Keegiei julgenud k\u00fcll nendega avalikult \u00fchte hoida, kuid rahvas pidas neist v\u00e4galugu. … J\u00e4tka lugemist
Ps 66; ; Trk 2:23-3:9; Rm 1:1-12<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 33; Sf 3:14-20; Jh 20:19-31<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsa \u00f5ed ja vennad Issandas. Kui me igal p\u00fchap\u00e4eval missale kokku tuleme,
tuleme kokku saama \u00fclest\u00f5usnud Jeesusega. Meie kohalolek ja osav\u00f5tt armulauast
on usuakt \u2013 isikliku usu ja \u00fchise usu akt. \u00dchiselt palvetades aitame ka
\u00fcksteisel tugevamini uskuda, loota ja armastada. Nii saame tugevamaks
kristlikuks koguduses. Meie kohta v\u00f5ib \u00f6elda seda, mida kuulsime esimesest
lugemisest Jeruusalemma algkiriku kohta: .. inimeste arv, kes hakkasid
Issandasse uskuma, kasvas pidevalt. Meie \u00fchine usk on ennek\u00f5ike usk
Jeesusesse Kristusesse. Me usume, et Ta on surnuist \u00fcles t\u00f5usnud, et Ta on
elus Iseendas ja elav meis ning et Ta on meie \u00d5petaja, Issand ja Lunastaja.
Kuid mitte keegi ei saa meie eest uskuda. Seda n\u00e4itab t\u00e4nane evangeelium.
On \u00fclest\u00f5usmisp\u00fcha ja j\u00fcngrid on lukustatud ruumis koos. P\u00e4rast seda, mis
juhtus Jeesusega vaid kaks p\u00e4eva tagasi, ei julge nad hirmu t\u00f5ttu v\u00e4lja minna.
Kuid Jeesus ise ei varja end. Ta tuleb nende juurde. Tema tervitus toob rahu.
Evangelist Johannese jaoks on \u00fclest\u00f5usmisp\u00fcha ja Vaimu kingitus \u00fclest\u00f5usnud
Kristuse hingus. J\u00fcngrid hingavad sisse Vaimu ja Vaim saab osaks nende elust.
Varsti lahkuvad nad \u00fclemist toast uute inimestena \u2013 kartmatute ja julgete,
energiliste ja innukate inimestena. Kuid \u00fcks apostlitest on puudu. Tema nimi
on Toomas. Ta on \u00fcks apostlitest, osa r\u00fchmast. Kuid ta on ka eristuv,
iseseisev. Tema jaoks on ausus ja siirus tegelikult t\u00e4htsamad kui lojaalsus
ja kuuluvus. Nii et kui teised \u00fctlevad: “Me oleme n\u00e4inud Issandat”, teatab
ta kindlalt, et enne kui ta on valmis uskuma, et Jeesus on t\u00f5esti \u00fcles t\u00f5usnud
ja elab, peab ta Teda ise n\u00e4gema. Ta ei aktsepteeri seda v\u00e4idet ainult
teiste s\u00f5nade j\u00e4rgi. Evangeeliumist saame teada, et Toomas hakkab uskuma
\u00fclest\u00f5usnud Jeesusesse samamoodi nagu teised j\u00fcngrid ehk siis, kui ta n\u00e4eb
Issandat ise. Kuid selles, kuidas evangelist Johannes loo jutustab, n\u00e4eme ka
k\u00f5iki neid, kes ei ole veel n\u00e4inud Issandat lihas, kuid kes on samamoodi
kutsutud temasse uskuma. Me oleme nende paljude p\u00f5lvkondade usklike seas,
kelle kohta v\u00f5ib \u00f6elda: “\u00d5ndsad on need, kes ei ole n\u00e4inud ja siiski usuvad.”
Jeesus on andnud Vaimu teile ja mulle, esmalt ristimisel, seej\u00e4rel kinnitamisel
ja seej\u00e4rel igal armulaual, millest osa v\u00f5tame. Meie usk on \u00fcks peamisi ande,
mis meile on antud. Kuid see ei ole \u00fchekordne kingitus, vaid elu koos Kristusega
Kiriku \u00fchtsuses. V\u00f5ime koguni \u00fctelda, et usk on justkui elus n\u00e4htus mis v\u00f5ib
ka n\u00e4rbuda ja surra hooletusse. Me peame oma usu p\u00e4rast palvetama, oma usku
m\u00f5testama ja seda armastuse tegudes t\u00f5eks elama. See ei t\u00e4henda, et meil kunagi
kahtlusi ei tekiks. Kuid usk sellesse, et Jumala arm ja ligiolu kannavad meid
igavese r\u00f5\u00f5mu poole v\u00f5idab k\u00f5ik kahtlused. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"