Suur Reede<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Vaata, mu sulane talitab targasti, teda \u00fclistatakse ning \u00fclendatakse ja ta saab
v\u00e4ga k\u00f5rgeks. Nagu paljud kohkusid tema p\u00e4rast – n\u00f5nda rikutud, ebainimlik oli
ta v\u00e4limus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline -, n\u00f5nda ehmatab ta paljusid
rahvaid, kuningad sulevad tema p\u00e4rast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud,
seda saavad nad n\u00e4ha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada. Kes
usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda k\u00e4sivars? Sest ta t\u00f5usis
meie ees nagu v\u00f5suke, otsekui juur p\u00f5uasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu,
et teda vaadata, ega olnud tal v\u00e4limust, et teda ihaldada. Ta oli p\u00f5latud ja
inimeste poolt h\u00fcljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle
pealt silmad \u00e4ra p\u00f6\u00f6ratakse: ta oli p\u00f5latud ja me ei hoolinud temast. Ent
t\u00f5eliselt v\u00f5ttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga
pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. Ent teda haavati meie
\u00fcleastumiste p\u00e4rast, l\u00f6\u00f6di meie s\u00fc\u00fctegude t\u00f5ttu. Karistus oli tema peal, et
meil oleks rahu, ja tema vermete l\u00e4bi on meile tervis tulnud. Me k\u00f5ik eksisime
nagu lambad, iga\u00fcks meist p\u00f6\u00f6rdus oma teed, aga Issand laskis meie k\u00f5igi s\u00fc\u00fcteod
tulla tema peale. Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda
viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, n\u00f5nda ei avanud ta
oma suud. Surve ja kohtu l\u00e4bi v\u00f5eti ta \u00e4ra, kes tema sugup\u00f5lvest m\u00f5tles sellele,
et ta l\u00f5igati \u00e4ra elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva \u00fcleastumise p\u00e4rast?
Temale anti haud \u00f5elate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei
olnud \u00fclekohut teinud ega olnud pettust ta suus. Aga Issand arvas heaks teda
alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud s\u00fc\u00fcohvriks, saab ta n\u00e4ha tulevast
sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema l\u00e4bi. P\u00e4rast oma hingevaeva
saab ta n\u00e4ha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu \u00f5iglane sulane
paljusid \u00f5igeks, sest ta kannab nende patus\u00fc\u00fcd. Sellep\u00e4rast ma annan temale
osa paljude hulgas ja ta jagab v\u00e4gevatega saaki, sest ta t\u00fchjendas oma hinge
surmani ja ta arvati \u00fcleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja
seisis \u00fcleastujate eest. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Isa, Sinu k\u00e4tte ma annan oma vaimu!
Sinu juures ma otsin pelgupaika,
Issand, \u00e4rgu ma j\u00e4\u00e4gu iialgi h\u00e4bisse!
Sinu k\u00e4tte ma usaldan oma vaimu,
sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa t\u00f5e Jumal.
K\u00f5igi oma vastaste t\u00f5ttu olen ma saanud pilkealuseks,
oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks;
kes mind v\u00e4ljas n\u00e4evad, hoiduvad minust k\u00f5rvale.
Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu,
ma olen nagu katkil\u00e4inud saviriist.
Aga mina loodan sinu peale, Issand!
Ma \u00fctlen: \u00abSina oled mu Jumal!\u00bb
Sinu k\u00e4es on k\u00f5ik mu ajad;
t\u00f5mba mind \u00e4ra mu vaenlaste ja mu tagaajajate k\u00e4est!
Lase oma pale paista oma sulase peale,
p\u00e4\u00e4sta mind oma helduses!
Olge kindlad, ja saagu tugevaks s\u00fcdamed teil k\u00f5igil,
kes ootate Issandat!
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Isa, Sinu k\u00e4tte ma annan oma vaimu!<\/p>\n\n\n\n
Lugemine kirjast heebrealastele:
Et meil n\u00fc\u00fcd on suur \u00fclempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on l\u00e4binud taevad,
siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune
\u00fclempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie n\u00f5rkustele, vaid selline, kes on
olnud k\u00f5igiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. L\u00e4ki siis
julgusega armu auj\u00e4rje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime
parajal ajal! Oma maise elu p\u00e4evil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure
h\u00fc\u00fcdmise ja pisaratega selle poole, kes teda v\u00f5is p\u00e4\u00e4sta surmast, ja teda
v\u00f5eti kuulda tema allaheitlikkuse t\u00f5ttu. Ja olles k\u00fcll Poeg, \u00f5ppis ta kuulekust
selle l\u00e4bi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud t\u00e4iuslikuks, sai ta igavese
p\u00e4\u00e4ste toojaks k\u00f5igile, kes on talle kuulekad.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Meie p\u00e4rast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani, pealegi
ristisurmani.
Sellep\u00e4rast on Jumal t\u00f5stnud ta k\u00f5rgeks \u00fcle k\u00f5ige ja andnud talle nime \u00fcle
k\u00f5ikide nimede!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Kui Jeesus seda oli r\u00e4\u00e4kinud, lahkus ta oma j\u00fcngritega \u00fcle Kidroni j\u00f5e. Seal oli
aed, kuhu ta l\u00e4ks oma j\u00fcngritega. Aga seda paika teadis ka tema \u00e4raandja Juudas,
sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma j\u00fcngritega. V\u00f5tnud kaasa terve
v\u00e4eosa ning \u00fclempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas n\u00fc\u00fcd sinna
t\u00f5rvikute ja lampide ja relvadega. Jeesus, kes teadis k\u00f5ike, mis teda ees ootas,
astus n\u00fc\u00fcd nende poole ja k\u00fcsis: \u201eKeda te otsite?\u201d Nad vastasid talle: \u201eJeesust
Naatsaretlast.\u201d Ta \u00fctles neile: \u201eMina olengi see.\u201d Ka tema \u00e4raandja Juudas seisis
koos nendega. Kui ta n\u00fc\u00fcd neile \u00fctles: \u201eMina olengi see\u201d, taganesid nad ja
kukkusid maha. Siis k\u00fcsis Jeesus neilt veel kord: \u201eKeda te otsite?\u201d Nemad \u00fctlesid:
\u201eJeesust Naatsaretlast.\u201d Jeesus vastas: \u201eMa ju \u00fctlesin teile, et mina olengi see.
Kui te n\u00fc\u00fcd mind otsite, siis laske neil minna\u201d, et l\u00e4heks t\u00e4ide s\u00f5na, mis ta oli
\u00f6elnud: \u201eMa ei ole kaotanud \u00fchtki neist, keda sa mulle oled andnud.\u201d Siimon
Peetrus, kellel oli m\u00f5\u00f5k, t\u00f5mbas selle n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja ning l\u00f5i \u00fclempreestri orja ja
raius \u00e4ra ta parema k\u00f5rva; orja nimi oli Malkus. Jeesus \u00fctles siis Peetrusele:
\u201ePista m\u00f5\u00f5k tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?\u201d
V\u00e4eosa ja \u00fclempealik ja juutide sulased v\u00f5tsid n\u00fc\u00fcd Jeesuse ja sidusid ta kinni
ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase \u00e4i, ja Kaifas oli tol
aastal \u00fclempreester. Kaifas oli aga see, kes andis juutidele n\u00f5u, et parem on
surra \u00fchel inimesel rahva eest. Aga Siimon Peetrus ja \u00fcks teine j\u00fcnger j\u00e4rgnesid
Jeesusele. See j\u00fcnger oli \u00fclempreestri tuttav ja ta l\u00e4ks koos Jeesusega
\u00fclempreestri \u00f5ue. Peetrus seisis aga v\u00e4ljas ukse ees. Siis v\u00e4ljus see teine j\u00fcnger,
kes oli \u00fclempreestri tuttav, ja k\u00f5neles uksehoidjat\u00fcdrukuga ning viis Peetruse
sisse. Uksehoidjat\u00fcdruk \u00fctles n\u00fc\u00fcd Peetrusele: \u201eEks sinagi ole \u00fcks selle inimese
j\u00fcngreid?\u201d Tema \u00fctles: \u201eEi ole.\u201d Aga orjad ja sulased olid teinud l\u00f5kke, sest oli
k\u00fclm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas
end. \u00dclempreester k\u00fcsitles n\u00fc\u00fcd Jeesust tema j\u00fcngrite ja \u00f5petuse kohta. Jeesus
vastas talle: \u201eMina olen r\u00e4\u00e4kinud maailmale avalikult. Mina olen alati \u00f5petanud
s\u00fcnagoogis ja p\u00fchakojas, kuhu kogunevad k\u00f5ik juudid, ja salaja pole ma r\u00e4\u00e4kinud
midagi. Miks sa k\u00fcsid seda minult? K\u00fcsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen
neile r\u00e4\u00e4kinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen \u00f6elnud.\u201d Aga kui ta seda \u00fctles,
andis \u00fcks seal k\u00f5rval seisnud sulane Jeesusele k\u00f5rvakiilu ja \u00fctles talle: \u201eKas sa
n\u00f5nda vastad \u00fclempreestrile?\u201d Jeesus vastas talle: \u201eKui ma r\u00e4\u00e4kisin pahasti, siis
tunnista see pahaks, kui see oli aga \u00f5ige, miks sa mind siis l\u00f6\u00f6d?\u201d Siis Hannas
l\u00e4kitas ta kinniseotult \u00fclempreester Kaifase juurde. Aga Siimon Peetrus seisis
seal ja soojendas end. Nad \u00fctlesid n\u00fc\u00fcd talle: \u201eEks sinagi ole \u00fcks tema j\u00fcngreid?\u201d
Tema aga salgas ja \u00fctles: \u201eEi ole.\u201d \u00dcks \u00fclempreestri orje, selle sugulane, kelle
k\u00f5rva Peetrus oli \u00e4ra raiunud, \u00fctles: \u201eEks mina n\u00e4inud sind temaga koos aias?\u201d
Siis salgas Peetrus j\u00e4lle, ja kohe kires kukk. Nad viisid n\u00fc\u00fcd Jeesuse Kaifase
juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei l\u00e4inud kohtukotta sisse, et
nad ei r\u00fcvetaks end, vaid v\u00f5iksid s\u00fc\u00fca paasat. Pilaatus tuli siis ise nende juurde
v\u00e4lja ja lausus: \u201eMis kaebus teil on selle inimese peale?\u201d Nad kostsid talle: \u201eKui
see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu k\u00e4tte loovutanud!\u201d
Pilaatus \u00fctles n\u00fc\u00fcd neile: \u201eV\u00f5tke teie ta ning m\u00f5istke ise tema \u00fcle kohut oma
Seaduse j\u00e4rgi!\u201d Juudid \u00fctlesid talle: \u201eMeil ei ole meelevalda kedagi tappa\u201d, et
l\u00e4heks t\u00e4ide Jeesuse s\u00f5na, mis ta oli \u00f6elnud, kui ta vihjas, missugust surma tal
tuleb surra. Pilaatus l\u00e4ks n\u00fc\u00fcd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning \u00fctles talle:
\u201eKas sina oled juutide kuningas?\u201d Jeesus vastas: \u201eKas sa \u00fctled seda omast peast v\u00f5i
on teised sulle seda minu kohta \u00f6elnud?\u201d Pilaatus vastas: \u201eEgas mina juut ole! Sinu
oma rahvas ja \u00fclempreestrid on andnud su minu k\u00e4tte. Mis sa oled teinud?\u201d Jeesus
vastas: \u201eMinu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks
sellest maailmast, k\u00fcll mu sulased oleksid v\u00f5idelnud, et mind ei oleks antud
juutide k\u00e4tte. Aga minu kuningriik ei ole siit.\u201d Pilaatus \u00fctles n\u00fc\u00fcd talle: \u201eSina
oled siis ikkagi kuningas?\u201d Jeesus vastas: \u201eNeed on sinu s\u00f5nad, et mina olen
kuningas. Mina olen selleks s\u00fcndinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin
tunnistust t\u00f5e kohta. Iga\u00fcks, kes on t\u00f5e seest, kuuleb minu h\u00e4\u00e4lt.\u201d Pilaatus k\u00fcsis
temalt: \u201eMis on t\u00f5de?\u201d Ja seda \u00f6elnud, l\u00e4ks Pilaatus taas juutide juurde v\u00e4lja ja
\u00fctles neile: \u201eMina ei leia temal mingit s\u00fc\u00fcd. Teil on ju kombeks, et ma paasap\u00fchal
teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite n\u00fc\u00fcd, et ma lasen teile vabaks juutide
kuninga?\u201d Nemad h\u00fc\u00fcdsid siis taas: \u201eEi, mitte teda, vaid Barabas!\u201d Aga Barabas oli
r\u00f6\u00f6vel. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis Pilaatus Jeesuse ja laskis teda piitsutada. Ja s\u00f5durid punusid
kibuvitstest p\u00e4rja ning panid selle talle p\u00e4he ja purpurmantli selga ning tulid
tema juurde ja \u00fctlesid: \u201eTervist, juutide kuningas!\u201d ja andsid talle k\u00f5rvakiile.
Ja Pilaatus l\u00e4ks taas v\u00e4lja ja \u00fctles neile: \u201eVaata, ma toon ta teile v\u00e4lja, et te
saaksite aru: mina ei leia temal mingit s\u00fc\u00fcd.\u201d Siis tuli Jeesus v\u00e4lja, kandes
kibuvitsap\u00e4rga ja purpurmantlit. Ja Pilaatus \u00fctles neile: \u201eEnn\u00e4e inimest!\u201d Kui n\u00fc\u00fcd
\u00fclempreestrid ja sulased teda n\u00e4gid, h\u00fc\u00fcdsid nad: \u201eL\u00f6\u00f6 risti! L\u00f6\u00f6 risti!\u201d Pilaatus
\u00fctles neile: \u201eV\u00f5tke teie ta ja l\u00f6\u00f6ge ise risti, sest mina ei leia temal s\u00fc\u00fcd!\u201d
Juudid vastasid talle: \u201eMeil on Seadus, ja Seaduse j\u00e4rgi peab ta surema, sest ta on
t\u00f5stnud ennast Jumala Pojaks.\u201d Seda s\u00f5na kuuldes kartis Pilaatus veel enam. Ja ta
l\u00e4ks j\u00e4lle kohtukotta ja k\u00fcsis Jeesuselt: \u201eKust sina oled?\u201d Aga Jeesus ei andnud
talle vastust. Siis \u00fctles Pilaatus talle: \u201eKas sa ei r\u00e4\u00e4gi minuga? Kas sa ei tea,
et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti l\u00fc\u00fca?\u201d Jeesus
vastas: \u201eSinul ei oleks mingit meelevalda minu \u00fcle, kui see poleks sulle antud \u00fclalt.
Seep\u00e4rast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu k\u00e4tte.\u201d Sellest alates otsis
Pilaatus v\u00f5imalust teda vabaks lasta. Aga juudid h\u00fc\u00fcdsid: \u201eKui sa tema vabaks lased,
siis sa ei ole keisri s\u00f5ber. Iga\u00fcks, kes t\u00f5stab enese kuningaks, hakkab vastu
keisrile.\u201d Kui n\u00fc\u00fcd Pilaatus neid s\u00f5nu kuulis, t\u00f5i ta Jeesuse v\u00e4lja ja istus
kohtuj\u00e4rjele paika, mida h\u00fc\u00fctakse Kivip\u00f5randaks, heebrea keeles aga Gabbataks. Aga
oli paasap\u00fchade valmistusp\u00e4ev, umbes keskp\u00e4ev. Ja ta \u00fctles juutidele: \u201eEnn\u00e4e, teie
kuningas!\u201d Need aga h\u00fc\u00fcdsid n\u00fc\u00fcd: \u201eVii \u00e4ra, vii \u00e4ra, l\u00f6\u00f6 ta risti!\u201d Pilaatus \u00fctles
neile: \u201eKas ma pean teie kuninga risti l\u00f6\u00f6ma?\u201d \u00dclempreestrid vastasid: \u201eMeil ei ole
kuningat, vaid on keiser.\u201d Siis andis Pilaatus Jeesuse nende k\u00e4tte risti l\u00fc\u00fca. Nad
v\u00f5tsid n\u00fc\u00fcd Jeesuse – ja ta l\u00e4ks v\u00e4lja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks h\u00fc\u00fctud
paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks. Seal nad l\u00f5id risti tema ja temaga
koos kaks muud surmam\u00f5istetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele. Aga Pilaatus
kirjutas ka sildi ja pani selle risti k\u00fclge. Sellele oli kirjutatud: \u201eJeesus
Naatsaretlane, juutide kuningas.\u201d Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus
risti l\u00f6\u00f6di, oli linna l\u00e4hedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka
keeles. Juutide \u00fclempreestrid \u00fctlesid siis Pilaatusele: \u201e\u00c4ra kirjuta \u201eJuutide
kuningas\u201d, vaid \u201eTema \u00fctles: Olen juutide kuningas.\u201d\u201d Pilaatus vastas: \u201eMida olen
kirjutanud, seda olen kirjutanud.\u201d Kui s\u00f5durid olid Jeesuse risti l\u00f6\u00f6nud, v\u00f5tsid
nad ta r\u00f5ivad ja jagasid nelja ossa, igale s\u00f5durile \u00fche osa. Nad v\u00f5tsid ka s\u00e4rgi,
s\u00e4rk oli aga \u00f5mblusteta, kootud \u00fches t\u00fckis \u00fclalt alla. Nad \u00fctlesid siis \u00fcksteisele:
\u201e\u00c4rgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab\u201d, et l\u00e4heks t\u00e4ide
Kiri: \u201eNad on mu r\u00f5ivad omavahel jaganud, ja riiete peale liisku heitnud.\u201d Sedasama
s\u00f5durid n\u00fc\u00fcd tegidki. Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema \u00f5de
Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus n\u00e4gi risti k\u00f5rval
seismas oma ema ja j\u00fcngrit, keda ta armastas, siis ta \u00fctles emale: \u201eNaine, vaata,
see on su poeg!\u201d Seej\u00e4rel \u00fctles ta oma j\u00fcngrile: \u201eVaata, see on su ema!\u201d Ja selsamal
tunnil v\u00f5ttis j\u00fcnger ta enda juurde. P\u00e4rast seda \u00fctles Jeesus, teades, et k\u00f5ik on
juba l\u00f5petatud, et Kiri l\u00e4heks t\u00e4ide: \u201eMul on janu.\u201d Seal seisis \u00e4\u00e4dikat t\u00e4is anum.
Nad torkasid n\u00fc\u00fcd \u00e4\u00e4dikaga immutatud k\u00e4sna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema
suu juurde. Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus oli v\u00f5tnud \u00e4\u00e4dikat, \u00fctles ta: \u201eSee on l\u00f5petatud!\u201d ja,
langetanud pea, heitis hinge. Aga et oli p\u00fchade valmistusp\u00e4ev, siis palusid juudid
Pilaatust, et ristil\u00f6\u00f6dute s\u00e4\u00e4reluud l\u00f6\u00f6daks katki ja nad viidaks minema, et ihud
ei j\u00e4\u00e4ks ristile hingamisp\u00e4evaks – sest see hingamisp\u00e4ev oli suur p\u00fcha. S\u00f5durid
tulid n\u00fc\u00fcd ja l\u00f5id katki s\u00e4\u00e4reluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid
risti l\u00f6\u00f6dud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja n\u00e4gid, et ta oli juba surnud, siis
nad ei l\u00f6\u00f6nud katki tema s\u00e4\u00e4reluid, vaid \u00fcks s\u00f5dur torkas piigiga tema k\u00fcljesse ning
kohe voolas v\u00e4lja verd ja vett. Ja see, kes seda n\u00e4gi, tunnistab seda, ning tema
tunnistus on t\u00f5si. Ja tema teab, et ta r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt, et teiegi usuksite. Sest see on
s\u00fcndinud, et l\u00e4heks t\u00e4ide Kiri: \u201e\u00dchtegi tema luud ei purustata.\u201d Ja veel teine
kirjakoht \u00fctleb: \u201eNad saavad n\u00e4ha seda, kelle nad on l\u00e4bi torganud.\u201d Aga p\u00e4rast seda
palus Arimaatia Joosep – ta oli Jeesuse j\u00fcnger, kuid salaja, sest ta kartis juute –
Pilaatuselt luba v\u00f5tta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja v\u00f5ttis Jeesuse
ihu. Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde \u00f6\u00f6sel, ja
t\u00f5i kaasa sada naela m\u00fcrri ja aaloe segu. Siis nad v\u00f5tsid Jeesuse ihu ja m\u00e4hkisid ta
surilinadesse koos l\u00f5hnarohtudega, n\u00f5nda nagu on juutide matmiskomme. Seal paigas
aga, kus ta risti l\u00f6\u00f6di, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi
kedagi pandud. Sinna nad panid n\u00fc\u00fcd Jeesuse juutide p\u00fchade valmistusp\u00e4eva p\u00e4rast,
sest see haud oli l\u00e4hedal.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: punane<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, me palume Sind armulikult vaata seda oma perekonda,
kelle p\u00e4rast meie Issand Jeesus Kristus oli rahul sellega, et Teda
reedeti ja patuse vangina loovutati, et ristisurma kannatada;
Kes n\u00fc\u00fcd elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga igavesti,
\u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel:
Ps 22; Ps 40:1-16; Ps 54; Trk 2:1,12-24; Jh 18<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 69:1-22; Ps 88; Js 52:13-53:12; 1Pt 2:11-25<\/a><\/p>\n\n\n\n