PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Joosua raamatust:
Issand \u00fctles Joosuale: “Vaata, t\u00e4na olen ma Egiptuse teotuse teie pealt \u00e4ra
v\u00f5tnud.” Ja kui Iisraeli lapsed olid Gilgalisse laagrisse j\u00e4\u00e4nud, siis pidasid
nad selle kuu neljateistk\u00fcmnenda p\u00e4eva \u00f5htul Jeeriko lagendikel paasap\u00fcha. Ja
paasap\u00fchale j\u00e4rgneval p\u00e4eval s\u00f5id nad selle maa viljast hapnemata leiba ja
k\u00fcpsetatud viljap\u00e4id. Selsamal p\u00e4eval, kui nad hakkasid s\u00f6\u00f6ma maa viljast,
l\u00f5ppes manna ja Iisraeli lapsed said oma toiduse Kaananimaa selleaastasest
saagist. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Vaadake ja n\u00e4hke, kui hea on Issand!
Ma t\u00e4nan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja r\u00f5\u00f5mustavad.
\u00dclistage Issandat \u00fches minuga,
kiitkem \u00fcheskoos k\u00f5rgeks tema nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle
ning t\u00f5mbas mind v\u00e4lja k\u00f5igist mu hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, s\u00e4ravad r\u00f5\u00f5must,
ja nende n\u00e4gu ei saa punastama.
Vaene h\u00fc\u00fcdis ja Issand kuulis teda
ja vabastas tema k\u00f5ikidest ta h\u00e4dadest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaadake ja n\u00e4hke, kui hea on Issand!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on m\u00f6\u00f6dunud ja
vaata, uus on s\u00fcndinud. Aga see k\u00f5ik tuleb Jumalalt, kes meid on Kristuse kaudu
endaga lepitanud ja andnud meile lepitamiseameti. Sest Jumal oli see, kes
Kristuses maailma endaga \u00e4ra lepitas, ega arvanud inimestele s\u00fc\u00fcks nende
eksimusi. Meie l\u00e4bi on ta andnud neile ka lepituses\u00f5na. Nii oleme meie n\u00fc\u00fcd
s\u00f5numitoojad Kristuse asemel, sest Jumal on see, kes meie l\u00e4bi manitseb. Ja nii
me palume: laske end Jumalaga \u00e4ra lepitada, sest tema on Jeesuse, kes patust ei
teadnud, lasknud meie eest patuks saada, et meie saaksime tema kaudu osa Jumala
\u00f5igusest. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Ma t\u00f5usen ja l\u00e4hen oma isa juurde ja \u00fctlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Sel ajal tulid k\u00f5ik t\u00f6lnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning \u00fctlesid: “Ta v\u00f5tab patuseid vastu ja
s\u00f6\u00f6b \u00fches nendega.” Siis r\u00e4\u00e4kis Jeesus neile t\u00e4hendamiss\u00f5na ja \u00fctles: “\u00dchel
mehel oli kaks poega. Noorem neist \u00fctles isale: “Isa, anna mulle see varaosa,
mis minule p\u00e4randuseks saab”. Ja isa jagas oma vara nende vahel \u00e4ra. Ei m\u00f6\u00f6dunud
aga palju aega, kui noorem poeg tegi k\u00f5ik rahaks ja reisis v\u00f5\u00f5rsile, kus ta elas
priiskavat elu ja pillas \u00e4ra kogu oma vara. Aga kui ta k\u00f5ik oli \u00e4ra raisanud,
tuli sellele maale suur n\u00e4lg ja temagi j\u00e4i puuduse k\u00e4tte. Siis ta l\u00e4ks ja otsis
t\u00f6\u00f6d \u00fche kodaniku juurest seal maal, ja see saatis ta oma v\u00e4ljale sigu
karjatama. Ta p\u00fc\u00fcdis oma n\u00e4lga kustutada kaunadega, mida sigadele ette visati,
kuid temale ei andnud neid keegi. Ja kui ta j\u00e4rele m\u00f5tles, siis ta \u00fctles: “Kui
palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba k\u00fcllalt, aga mina suren siin
n\u00e4lga. Ma asun teele ja l\u00e4hen oma isa juurde ning \u00fctlen temale: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda v\u00e4\u00e4rt, et mind sinu
pojaks h\u00fc\u00fctaks; pea mind nagu \u00fchte oma palgalistest”.”
Ja ta l\u00e4ks teele ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, n\u00e4gi tema
isa teda ja isa meel l\u00e4ks haledaks ning ta jooksis temale vastu, v\u00f5ttis tal
\u00fcmber kaela kinni ja andis temale suud. Aga poeg \u00fctles talle: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda v\u00e4\u00e4rt, et mind sinu
pojaks h\u00fc\u00fctaks”. Kuid isa \u00fctles oma sulastele: “Tooge k\u00f5ige kallim r\u00fc\u00fc ja pange
see temale selga, andke talle s\u00f5rmus s\u00f5rme ja sandaalid jalga, toogem ja tapkem
nuumvasikas – s\u00f6\u00f6gem ja olgem r\u00f5\u00f5msad, sest see minu poeg oli surnud ja on ellu
\u00e4rganud, oli kadunud ja on leitud”. Ja nad hakkasid pidu pidama.
Aga tema vanem poeg oli p\u00f5llul, ja kui ta sealt tagasi tulles kodule l\u00e4hemale
j\u00f5udis, kuulis ta pillih\u00e4\u00e4li ja tantsuh\u00f5ikeid. Ning ta kutsus \u00fche sulastest enda
juurde ja k\u00fcsis temalt, mida see k\u00f5ik pidi t\u00e4hendama. Sulane \u00fctles talle: “Sinu
vend on tulnud, ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud oma poja
tervena tagasi”. Aga teine poeg vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa
v\u00e4lja ja palus teda. Kuid tema vastas ja \u00fctles isale: “Vaata, nii palju aastaid
ma orjan sind ega ole kunagi astunud \u00fcle sinu k\u00e4sust, kuid sina pole mulle
andnud \u00fchte sikkugi, et ma v\u00f5iksin oma s\u00f5pradega pidu pidada. Kui aga tuli see
sinu poeg, kes on sinu vara hooradega \u00e4ra pillanud, oled sa lasknud nuumvasika
tappa.” Isa vastas talle: “Mu laps, sina oled ikka minu juures ja k\u00f5ik mis on
minu, see on sinu oma. N\u00fc\u00fcd aga pidagem pidu ja olgem r\u00f5\u00f5msad, sest sinu vend
oli surnud ja on ellu \u00e4rganud; oli kadunud ja on leitud”.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Armuline Isa, Kelle \u00f5nnistatud Poeg Jeesus Kristus tuli taevast alla
t\u00f5eliseks leivaks, mis toob maailmale elu.
Palun, anna meile seda Leiba alati, et Tema elaks meis ja meie Temas;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL Lugemine Joosua raamatust:Issand \u00fctles Joosuale: “Vaata, t\u00e4na olen ma Egiptuse teotuse teie pealt \u00e4rav\u00f5tnud.” Ja kui Iisraeli lapsed olid Gilgalisse laagrisse j\u00e4\u00e4nud, siis pidasidnad selle kuu neljateistk\u00fcmnenda p\u00e4eva \u00f5htul Jeeriko lagendikel paasap\u00fcha. Japaasap\u00fchale j\u00e4rgneval p\u00e4eval … J\u00e4tka lugemist
Ps 147 ; 2Ms 16:4-15; Jh 6:27-40<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 116; Js 55; Jh 6:41-51<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas. T\u00e4nast EV teksti oleme kuulndud palju kordi.
See lugu on \u00fchtepidi lihtne: Jumala armastus oma loodu vastu on tingimusteta,
teistpidi palju s\u00fcgavam kui pealtn\u00e4ha paistab. Jeesuse esitatud loos on
kolm tegelast. Kaks venda ja isa. Noorem neist ei j\u00f5udnud oma p\u00e4randi k\u00e4ttesaamist
\u00e4ra oodata. Temas v\u00e4ljendub meie kannatamatus. Loomulikult tahame elada nii
nagu meile meeldib, n\u00fc\u00fcd ja kohe. Vanem poeg ei suuda kuidagi m\u00f5ista, et isa
andestab ka sellisele vennale. Kui suur \u00e4ratundmine, ma usun, et meis k\u00f5igis.
Sageli arvustame teiste tegevust, isegi kui mitte s\u00f5nades siis m\u00f5ttes ikkagi.
Langetame justkui kohtuotsuseid oma vendade ja \u00f5dede \u00fcle Issandas. Mina k\u00fcll
nii ei ela. Selles saab ilmsiks meie enda hirm, meie enda kadedus ja ilmaj\u00e4etuse
tunne. Milline \u00f5ppetund isalt pojale:”Mu laps, sina oled ikka minu juures ja k\u00f5ik
mis on minu, see on sinu oma. N\u00fc\u00fcd aga pidagem pidu ja olgem r\u00f5\u00f5msad, sest sinu
vend oli surnud ja on ellu \u00e4rganud; oli kadunud ja on leitud”. V\u00f5ib olla
pattu kahetseva venna ja ennast \u00f5igeks arvava venna asemel on loo peategelaseks
isa. Kuulsime: Aga kui ta alles kaugel oli, n\u00e4gi tema isa teda ja isa meel l\u00e4ks
haledaks ning ta jooksis temale vastu. Kas see ei t\u00e4henda, et ta j\u00e4lgis teda
lahkumise p\u00e4evast peale, vaatas, ootas ja palvetas, nagu paljud isad v\u00f5i emad?
Kas see ei illustreeri seda, mida Jumal-Isa meist iga\u00fche vastu tunneb, kui
palju meist iga\u00fcks on Tema jaoks oluline, kuidas Ta ootab, et me tagasi tuleksime?
Ja ta ei oodanud ainult poega – ta jooksis temale vastu. Jeesus on \u00fctelnud:
Ma \u00fctlen teile, n\u00f5nda on taevas \u00fche meeltparandanud patuse p\u00e4rast rohkem r\u00f5\u00f5mu
kui \u00fcheksak\u00fcmne \u00fcheksa \u00f5ige p\u00e4rast, kellele ei ole vaja meeleparandust. (Lk 15:7)
V\u00f5ime ka vaadata seda lugu s\u00fcdamliku patukahetsuse ja andestuse asemel
veidi teise nurga alt. Noorema poja kalkuleerimine “Ja kui ta j\u00e4rele m\u00f5tles, siis
ta \u00fctles: “Kui palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba k\u00fcllalt\u2026””,
K\u00f5ne, mida kadunud laps oma isale plaanib pidada, on osavalt l\u00e4bi m\u00f5eldud, et
v\u00f5ita tagasi tema soosing, ja selles, mida ta endale m\u00f5ttes \u00fctleb, pole \u00fchtegi
viidet patukahetsusele. Palju ausam tunduks: “Isa, ma tulin tagasi, sest suren
n\u00e4lga”. Isapoolne vastus ei ole samas kalkulatsiooni v\u00f5tmes kui pojal ning
tema suuremeelsus \u00f5\u00f5nestab poja ettevaatlikku ja umbusklikku esinemist. Kadunud
poja otsus vajus p\u00f5rmu, nagu ka tema venna teenete ja tasu kokkuarvamised (15:29-30),
isa armastus poegade vastu on suurem mistahes kalkulatsioonist.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Pangem t\u00e4hele, kellele Jeesus t\u00e4nase loo r\u00e4\u00e4kis:
Sel ajal tulid k\u00f5ik t\u00f6lnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning \u00fctlesid: “Ta v\u00f5tab patuseid vastu ja
s\u00f6\u00f6b \u00fches nendega.” Ta r\u00e4\u00e4kis nende vastu, kes pidasid end \u00f5igeks. Ap Paulus
kirjutab roomlastele: sest k\u00f5ik on pattu teinud ja ilma j\u00e4\u00e4nud Jumala kirkusest
(Rm 3:23). See t\u00e4hendab, et ainult isa lahkus ja kaastunne v\u00f5ivad meid p\u00e4\u00e4sta.
Ainult Jumal n\u00e4eb meid ja m\u00f5istab meid nii t\u00e4ielikult. Vaata, kes jookseb. See ei
ole koju j\u00f5udev poeg; isa on see, kes jookseb ja kes tervitades k\u00e4e sirutab.
“v\u00f5ttis tal \u00fcmber kaela kinni ja andis temale suud.” Jeesus \u00fctleb meile, et Jumal
teeb niimoodi: jookseb avatud k\u00e4tega meid tervitama. Kes seda t\u00e4hendamiss\u00f5na
s\u00fcdamest kuulab, saab aru, et see kehtib tema enda kohta. Me tunneme v\u00f5ib-olla
esimest korda, et elu s\u00fcgavuses on Keegi, kes meid tervitab ja meile tingimusteta
andestab, Keegi, kes soovib vaid, et me saaksime t\u00e4is t\u00f5elist elu koos taevase
Isaga p\u00fchas Kirikus. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"