PAASTUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Neil p\u00e4evil viis Jumal Aabrami v\u00e4lja \u00f5ue ning \u00fctles talle: “Vaata \u00fcles taevasse
ja loe \u00fcle t\u00e4hed, kui sa j\u00f5uad nad \u00fcle lugeda.” Ja Jumal \u00fctles: “Vaata, nii
rohkesti saab olema sinu j\u00e4reltulijaid.” Ning Aabram uskus Issandasse ja sellest
arvati ta \u00f5ige olema.
Aga Issand j\u00e4tkas: “Mina olen Issand, kes ma t\u00f5in \u00e4ra sind Uurist Kaldeamaalt,
et anda see maa siin sulle p\u00e4risosaks.” Siis Aabram k\u00fcsis: “Issand, mu Jumal,
millest ma v\u00f5in \u00e4ra tunda, et p\u00e4rin selle maa?” Ja Issand vastas talle: “Too
mulle \u00fcks kolmeaastane veis, \u00fcks kolmeaastane kits, ja \u00fcks kolmeaastane j\u00e4\u00e4r,
\u00fcks turteltuvi ja \u00fcks harilik tuvi.” Ning Aabram tegi nii nagu talle oli \u00f6eldud,
ta l\u00f5ikas loomad keskelt pooleks ja pani \u00fche poole teise vastu, linnud aga
j\u00e4ttis pooleks l\u00f5ikamata. Ja kui r\u00f6\u00f6vlinnud tahtsid korjuste peale laskuda, ajas
Aabram nad minema.
Aga siis kui p\u00e4ike oli loojumas, vajus Aabram s\u00fcgavasse unne – ja vaata, pilkane
kabuhirm valdas teda. Kui p\u00e4ike loojus ja l\u00e4ks pimedaks, siis n\u00e4hti suitsevat
kollet ja l\u00f5\u00f5mavat leeki, mis l\u00f5igatud t\u00fckkide vahelt l\u00e4bi k\u00e4is. Selsamal p\u00e4eval
tegi Jumal Aabramiga lepingu ning \u00fctles: “Sinu j\u00e4reltulijaile annan ma selle maa
Egiptuse j\u00f5est kuni Eufrati j\u00f5eni.”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand on mu valgus ja mu lunastus!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaksin kartma?
Issand on mu eluj\u00f5ud,
kelle ees peaksin v\u00e4risema?
Issand, kuule mu h\u00e4\u00e4lt, kui ma h\u00fc\u00fcan,
ole mulle armuline ja v\u00f5ta mind kuulda.
Mu s\u00fcda m\u00f5tleb sinu s\u00f5nale: otsige mu palet.
Sinu palet, Issand, tahan ma otsida.
\u00c4ra peida oma palet minu eest,
\u00e4ra t\u00f5uka oma sulast endast vihas eemale.
Sina oled minu abimees,
\u00e4ra h\u00fclga mind, Jumal, mu lunastaja.
Ometi ma usun,
et saan n\u00e4ha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev.
Sinu s\u00fcda olgu kindel. Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu valgus ja mu lunastus!<\/p>\n\n\n\n
Lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, v\u00f5tke minust eeskuju ja vaadake nende peale, kes elavad nii, nagu meie
teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma olen teile sageli r\u00e4\u00e4kinud –
n\u00fc\u00fcdki meenutan neid nuttes -, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende elu l\u00f5pp
on hukatus. Nende Jumal on nende k\u00f5ht. Nende au on nende h\u00e4bis ja nende m\u00f5tteis
m\u00f5lguvad \u00fcksnes maised asjad. Aga meie kodu on taevas, kust me ka ootame meie
\u00d5nnistegijat ja Issandat – Jeesust Kristust. Tema muudab meie alanduse ihu oma
kirgastunud ihu sarnaseks, selle v\u00e4ega, millega ta suudab k\u00f5ik enesele alistada.
N\u00f5nda, mu armsad ja igatsetud vennad – minu r\u00f5\u00f5m ja mu aup\u00e4rg! Seiske kindlalt
Issandas, mu armsad! See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Ja pilvest kostis h\u00e4\u00e4l:
See on minu armas Poeg, teda kuulake!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Sel ajal v\u00f5ttis Jeesus Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa ning l\u00e4ks
koos nendega \u00fcles m\u00e4ele palvetama. Ja kui ta palvetas, muutus tema pale ja tema
r\u00fc\u00fc l\u00e4ks s\u00e4ravvalgeks. Ja vaata, kaks meest r\u00e4\u00e4kisid temaga, need olid Mooses ja
Eelija. Nad ilmusid s\u00e4ravas valguses ja k\u00f5nelesid tema elu l\u00f5pust – sellest, mis
tal tuli Jeruusalemmas t\u00e4ide viia.
Aga Peetrus ja tema kaaslased olid vajunud raskesse unne. Ja siis, kui nad
\u00e4rkasid, n\u00e4gid nad Jeesust s\u00e4ravas valguses ja Moosest ja Eelijat tema juures
seismas. Aga s\u00fcndis, et kui need olid lahkumas, \u00fctles Peetrus Jeesusele:
“\u00d5petaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset: \u00fcks sinule, \u00fcks
Moosesele ja \u00fcks Eelijale.” Ta ei teadnud ise ka, mida ta \u00fctles.
Aga kui ta nii r\u00e4\u00e4kis, tuli pilv ja haaras nad endasse, ja nad kartsid pilve
sees olles. Siis kostis pilvest h\u00e4\u00e4l ning \u00fctles: “See on minu \u00e4ravalitud Poeg,
teda kuulake!” Kui h\u00e4\u00e4l oli l\u00f5petanud, n\u00e4gid nad Jeesust j\u00e4lle \u00fcksi olevat. Ning
j\u00fcngrid vaikisid sellest, mida nad olid n\u00e4inud, ega r\u00e4\u00e4kinud sellest neil p\u00e4evil
kellelegi. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, Kes ilmutasid oma ainus\u00fcndinud Poja au p\u00fchal m\u00e4el:
palun anna meile, et me usus n\u00e4eme Tema n\u00e4o s\u00e4ra,
et v\u00f5iksime oma risti kanda ja saaksime Tema sarnaseks auhiilguses;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus PAASTUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV C AASTAL Lugemine esimesest Moosese raamatust:Neil p\u00e4evil viis Jumal Aabrami v\u00e4lja \u00f5ue ning \u00fctles talle: “Vaata \u00fcles taevasseja loe \u00fcle t\u00e4hed, kui sa j\u00f5uad nad \u00fcle lugeda.” Ja Jumal \u00fctles: “Vaata, niirohkesti saab olema sinu j\u00e4reltulijaid.” Ning … J\u00e4tka lugemist
Ps 86; Ps 142; 1Kn 8:37-43; Kl 3:12-17<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 26; Ps 119:1-16; 2Sm 12:1-10,13-14; 1Kr 6:9-20<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas. Jeesuse kirgastamise lugu paastuaja kontekstis
toob meieni eriliselt Jeesuse jumalikkuse ja selle, kuidas see peaks meid
kutsuma muutumisele ja kasvamisele usus. T\u00e4nast EV l\u00f5iku oleme kuulnud kahe
pealkirja t\u00e4henduses. “Jeesuse kirgastamine” r\u00f5hutab s\u00fcndmuse teoloogilist
t\u00e4hendust, Jeesuse jumalikkuse ilmutust. “Jeesuse muutmine” r\u00f5hutab s\u00fcndmuse
kogemuslikku aspekti, seda, kuidas see m\u00f5jutas Jeesuse j\u00fcngreid. Me teame, et
evangeeliumikirjutajad peavad seda v\u00e4ga t\u00e4htsaks, kuna seda jutustatakse kui
kogemust, mis annab aimu Jeesuse t\u00f5elisest identiteedist. Nii m\u00f5nelgi Jeesuse
kaasaegsel tekkis k\u00fcsimus: kas Jeesus on t\u00f5esti oodatud Messias? J\u00fcngrid
ootasid, et Jeesus kui Messia ajab v\u00e4lja Rooma okupatsiooniarmee ja taastab
Iisraeli kuningriigi. T\u00e4nases loos kutsub Jeesus kolm j\u00fcngrit, Peetruse,
Jaakobuse ja Johannese, enesega m\u00e4ele, et n\u00e4idata neile Enda tegelikku olemust.
N\u00e4ib, et j\u00fcngrid ei ole m\u00f5istnud nende \u00fcmber toimuva tegelikkust, sest Peetrus
\u00fctleb Jeesusele: “\u00d5petaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset:
\u00fcks sinule, \u00fcks Moosesele ja \u00fcks Eelijale.” Me v\u00f5ime siit v\u00e4lja lugeda, et
ta asetab Jeesuse kahe piiblitegelasega samale tasandile. Jumala h\u00e4\u00e4l pilvest
paljastab Jeesuse t\u00f5elise identiteedi: “See on minu \u00e4ravalitud Poeg, teda
kuulake!” Teda ei tohi segi ajada Moosese ega Eelijaga. “Teda kuulake.”
Tema S\u00f5na on ainus otsustav. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud peaksid meid juhatama Tema juurde.
Kui sageli kogeme elus absurdseid asju, j\u00e4ttes meid t\u00e4is kahtlust ja k\u00fcsimust:
kus on Jumal selles k\u00f5iges? T\u00e4nasele l\u00f5igule eelnenud salmides ennustas Jeesus
juba oma kannatusi ja surma. Ta r\u00e4\u00e4kis oma risti kandmisest kui j\u00fcngriks olemise
eeldusest. Jumala h\u00e4\u00e4l “See, mu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake”
ei ole lihtsalt lause Jeesuse lunastusmissiooni toetuseks, vaid kinnitus, et
Jumalal on alati hea meel, kui oleme valmis Teda j\u00e4rgima, nii headel kui halbadel
aegadel. Mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab meie jaoks? Sageli on meil kiusatus nagu Peetrusel,
Jaakobusel ja Johannesel j\u00e4\u00e4da kinni paika kus meil on hea olla, on selleks siis
p\u00fchakoda, m\u00f5ni ilus paik v\u00f5i ka lihtsalt m\u00f5ni s\u00f6\u00f6gikoht kus tunneme end h\u00e4sti.
Sageli tahame v\u00e4ltida elu reaalsuse kogemust. Kuid me peame t\u00f5esti elama selles
maailmas, kui tahame n\u00e4ha Jumala au ilmumist oma isiklikus elus. Just raskuse
kogemuses avastame oma n\u00f5rkused ja omaenese puuduliku tarkuse, kui ego saab
reaalsuskogemuse, alles siis avastame oma suure vajaduse elava Jumala j\u00e4rele.
Rasketel aegadel peame paluma Jumalal avada meie silmad, et me n\u00e4eksime. Kui
Jumal annab meile pilguheite igavikku, siis m\u00f5istame, et k\u00f5ik meie mured selles
elus on l\u00fchiajalised. Siis on meil julgust leppida selle elu kannatustega,
teades, et selles k\u00f5iges on Jumal meiega. Piisab vaid pilguheitmisest taevasse,
et suudaksime vastu v\u00f5tta oma igap\u00e4evased v\u00e4ljakutsed ja j\u00e4rgida Jeesust,
teades, et paastuaja ristile j\u00e4rgneb \u00fclest\u00f5usmisp\u00fchade v\u00f5it. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"