Viies p\u00fchap\u00e4ev p\u00e4rast kolmekuningap\u00fcha<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Mina, Jesaja, n\u00e4gin kuningas Ussija surma-aastal Issandat istumas k\u00f5rgel ja
\u00fcleval auj\u00e4rjel. Tema r\u00fc\u00fc t\u00e4itis kogu templi. Issanda k\u00f5rval seisid seeravid, ja
iga\u00fchel neist oli kuus tiiba. Nad h\u00fc\u00fcdsid \u00fcksteisele ja \u00fctlesid: “P\u00fcha, P\u00fcha,
P\u00fcha on taevav\u00e4gede Issand! Kogu maailm on t\u00e4is tema kirkust!” Ja uksel\u00e4ved
vankusid h\u00fc\u00fcdja valjust h\u00e4\u00e4lest ning koda t\u00e4itus suitsuga. Aga mina \u00fctlesin:
“H\u00e4da mulle, ma olen kadunud! Sest ma olen r\u00fcvedate huultega mees, kes elab
r\u00fcvedate huultega rahva keskel, kuid olen n\u00e4inud kuningat, taevav\u00e4gede
Issandat.” Siis lendas \u00fcks seeravitest minu juurde ja tal oli k\u00e4es elav s\u00fcsi,
mille ta oli altarilt pihtidega v\u00f5tnud. Ja ta puudutas s\u00f6ega mu huuli ning
\u00fctles: “Vaata, see puudutas su huuli. N\u00fc\u00fcd on sinu s\u00fc\u00fc kaotatud ja sinu patt
andeks antud.” Ja ma kuulsin Issanda h\u00e4\u00e4lt k\u00fcsivat: “Keda ma saadan, kes k\u00fcll
l\u00e4heks meie \u00fclesandega.” Aga mina \u00fctlesin: “Vaata, siin ma olen, saada mind!”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, inglite ees ma laulan Sulle!
Ma t\u00e4nan sind kogu s\u00fcdamest,
inglite ees ma laulan ja m\u00e4ngin sinule.
Sinu templi poole ma langen silmili
ja kiidan k\u00f5rgeks su nime
sinu helduse ja ustavuse p\u00e4rast.
Sest k\u00f5rgeks \u00fcle k\u00f5ige
oled sa t\u00f5stnud oma nime ja t\u00f5otuse.
Kui ma sinu poole h\u00fc\u00fcdsin,
v\u00f5tsid sa mind kuulda
ja rohkendasid mu hingej\u00f5u.
K\u00f5ik maailma kuningad t\u00e4navad sind,
Issand, kuuldes s\u00f5nu sinu suult.
Nad laulavad Issanda teedel:
T\u00f5esti, Issanda au on suur!
Sinu parem k\u00e4si aitab mind,
Issand ise viib minu eest k\u00f5ik l\u00f5pule.
Issand, sinu heldus kestab igavesti,
\u00e4ra j\u00e4ta oma k\u00e4tet\u00f6\u00f6d.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, inglite ees ma laulan Sulle!<\/p>\n\n\n\n
Lugemine p\u00fcha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, ma tuletan teile meelde Evangeeliumi, mida olen teile kuulutanud, mille
te olete vastu v\u00f5tnud ja milles kindlaks j\u00e4\u00e4nud. Selle evangeeliumi l\u00e4bi saate
te \u00f5ndsaks, kui te peate meeles neid s\u00f5nu, millega ma olen seda teile
kuulutanud. Muidu on teie usk asjatu. Sest ennek\u00f5ike olen ma teile teada andnud
selle, mille ise olen vastu v\u00f5tnud: et Kristus suri meie pattude eest, nii nagu
\u00fctlevad kirjad. Ta maeti, kuid kolmandal p\u00e4eval ta t\u00f5usis \u00fcles, nii nagu \u00fctlevad
kirjad. Siis ilmus Kristus Keefasele, seej\u00e4rel kaheteistk\u00fcmnele. P\u00e4rast ilmus ta
\u00fchtaegu viiesajale vennale, m\u00f5ned neist elavad praegugi, aga m\u00f5ned on l\u00e4inud
magama. Hiljem ilmus ta Jaakobusele, siis k\u00f5ikidele apostlitele ja l\u00f5puks
minule, \u00e4barikule. Sest mina olen k\u00f5ige v\u00e4\u00e4ritum apostlite hulgas; ma ei ole
seda v\u00e4\u00e4rt, et mind apostliks h\u00fc\u00fctaks, sellep\u00e4rast, et ma olen kirikut taga
kiusanud. Aga Jumala armust olen ma see, kes ma olen, ja tema armu t\u00f6\u00f6 ei ole
minus viljatuks j\u00e4\u00e4nud, vaid ma olen neist k\u00f5igist rohkem vaeva n\u00e4inud. Ometi
pole see mina, vaid Jumala arm minu sees. Aga olgu mina v\u00f5i nemad – see on meie
kuulutus ja sellesse olete teiegi uskuma j\u00e4\u00e4nud.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
K\u00e4ige minu j\u00e4rel, \u00fctleb Issand,
ja mina teen teist inimesep\u00fc\u00fcdjad!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Kui Jeesus Genneesareti j\u00e4rve \u00e4\u00e4res oli, tungis rahvahulk tema juurde, et
kuulata Jumala s\u00f5na. Aga tema n\u00e4gi kahte paati j\u00e4rverannas seisvat; kalurid olid
paadist v\u00e4lja tulnud ja loputasid v\u00f5rke. Siis astus ta paati, mis oli Siimoni
oma, ja palus tal rannast veidi eemale s\u00f5uda. Ja ta istus ning \u00f5petas rahvast
paadist.
Aga kui ta lakkas k\u00f5nelemast, \u00fctles ta Siimonile: “S\u00f5ua s\u00fcgavasse vette ja heida
v\u00f5rgud loomuse katseks!” Siimon vastas ja \u00fctles: “\u00d5petaja, me oleme kogu \u00f6\u00f6
vaeva n\u00e4inud ega ole midagi saanud, aga sinu s\u00f5na peale ma heidan veelkord oma
v\u00f5rgud.” Ja kui nad olid n\u00f5nda teinud, said nad nii suure hulga kalu, et v\u00f5rgud
\u00e4hvardasid rebeneda. Ja nad viipasid kaluritele teises paadis, et nad tuleksid
neile appi. Nad tulid ja \u00fcheskoos t\u00e4itsid nad m\u00f5lemad paadid nii, et parras
veest vaevu paistis.
Seda n\u00e4hes heitis Siimon Peetrus Jeesuse jalge ette ning \u00fctles: “Issand, mine
minu juurest \u00e4ra, sest ma olen patune inimene!” Oli ju hirm vallanud teda ja
k\u00f5iki, kes olid \u00fches temaga – kalasaagi p\u00e4rast, mis nad olid saanud – Jaakobust
ja Johannest, Sebedeuse poegi, kes olid Siimoni seltsilised. Aga Jeesus \u00fctles
Siimonile: “\u00c4ra karda, n\u00fc\u00fcdsest peale hakkad sa inimesi p\u00fc\u00fcdma.” Ja nad vedasid
oma paadid kaldale ning l\u00e4ksid tema j\u00e4rel. See on p\u00fcha evangeelium.
\u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Palun, vabasta meid, Jumal, meie pattude orjusest ja anna meile, anume,
selle k\u00fcllusliku elu vabadus, mille Sa oled meile ilmutanud oma Pojas,
meie P\u00e4\u00e4stjas Jeesuses Kristuses, Kes elab ja valitseb koos Sinuga
P\u00fcha Vaimu \u00fchtsuses, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Viies p\u00fchap\u00e4ev p\u00e4rast kolmekuningap\u00fcha Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Mina, Jesaja, n\u00e4gin kuningas Ussija surma-aastal Issandat istumas k\u00f5rgel ja\u00fcleval auj\u00e4rjel. Tema r\u00fc\u00fc t\u00e4itis kogu templi. Issanda k\u00f5rval seisid seeravid, jaiga\u00fchel neist oli kuus tiiba. Nad h\u00fc\u00fcdsid \u00fcksteisele ja \u00fctlesid: “P\u00fcha, P\u00fcha,P\u00fcha on … J\u00e4tka lugemist
Ps 15; Ps 85; Rt 1:1-17; Kl 3:5-11<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 21; Ps 22:23-32; Jl 3:9-17; Mt 13:36-52<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas. Oleme juba kuulnud kuidas Jeesus oma koduk\u00fclas kuulutas:
\u201cIssanda Vaim on minu \u00fcle, sest tema on mind salvinud, l\u00e4kitanud vaestele r\u00f5\u00f5mus\u00f5numit
tooma, kuulutama vangidele vabakssaamist ja pimedaile silmavalgust, r\u00f5hutuid vabadusse
laskma, kuulutama Issanda armuaastat\u201d. Millised suurep\u00e4rased s\u00f5nad. T\u00e4na kuulsime
kuidas Jeesus peale rahvale k\u00f5ne pidamist soovitas v\u00f5rgud vette visata. Pangem t\u00e4hele,
kuidas Peetrus reageerib imeteole. Selle asemel, et r\u00f5\u00f5mustada ta \u00fctles:”Issand, mine
minu juurest \u00e4ra, sest ma olen patune inimene!” Kohtumine elava Jumalaga muudab meid
t\u00e4ielikult. Kui Jeesus ilmub meie ellu, p\u00f6\u00f6rab see t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ik pea peale \u2013 ja me
peame j\u00e4tma maha oma vanad tegutsemis- ja olemisviisid, et saada Tema j\u00fcngriks.
Elavat Jumalat kohata on kaheldamatult hirmutav ja samas igatsetav kogemus. Kuid meil,
eriti t\u00e4nap\u00e4eval, on vastupidine probleem. V\u00f5ime k\u00fcsida: kus on meid armastav Jumal?
Meile r\u00e4\u00e4gitakse temast, me kogeme heade inimeste armastustegusid, aga miks taevane
Isa end reaalselt tunda ei lase. Heebrea kirja autor kinnitab meid n\u00f5nda: “Usk on lootus
sellele, mida me ootame, kindlus sellest, mida me ei n\u00e4e.”(hb 11:1) Jeesus \u00fctles:
“Kas sa usud seep\u00e4rast, et sa oled mind n\u00e4inud? \u00d5ndsad on need, kes ei n\u00e4e, kuid usuvad.”
(Jh 20:29). Prohvet Jesaja \u00fctleb: Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja j\u00e4\u00e4b
k\u00f5rgeks, et teie peale halastada, sest Issand on \u00f5iguse Jumal, \u00f5ndsad on k\u00f5ik, kes teda
ootavad.”( Js 30:18)
T\u00e4nases EV-s \u00fctles Jeesus:”\u00c4ra karda, n\u00fc\u00fcdsest peale hakkad sa inimesi p\u00fc\u00fcdma.”
Ootamatu k\u00e4sk v\u00f5i pigem kutse lihtsatele kaluritele, v\u00e4hemalt n\u00f5nda kujutame seda
olukorda endale ette. Me ei tohi kunagi unustada mida see t\u00e4henab meie jaoks. Meie elu
on t\u00e4is v\u00e4iksemaid ja suuremaid imesid, kui lubame endal neid n\u00e4ha. Meie elu on t\u00e4is
ka erinevaid l\u00e4bikatsumisi, millede kohta apostel Paulus kirjutab: “Me teame, et k\u00f5ik
asjad t\u00f6\u00f6tavad koos headuseks neile, kes armastavad Jumalat, neile, kes on kutsutud
tema eesm\u00e4rgi j\u00e4rgi.”(Rm 8:28). See k\u00f5ik t\u00e4hendab meie jaoks pidevat kahekordset r\u00f5\u00f5mu
ja v\u00e4ljakutset. \u00dchtepidi kohustust kasvada \u00fchtseks Jumalaga l\u00e4bi p\u00fcha Kiriku ja
teistpidi meie s\u00f5nade ja tegude eeskujuga Jumala armu maa peale toomist, ehk misjonit\u00f6\u00f6d.
Missa l\u00f5pus \u00f6eldavad s\u00f5nad: Mingem k\u00f5ikjale maailma r\u00f5\u00f5mustades P\u00fcha Vaimu v\u00e4es! ei ole
pelgalt koju saatmise s\u00f5nad, vaid l\u00e4kistus Jumala armu kuulutamiseks v\u00e4ljaspool
p\u00fchakoda. Vahel h\u00e4mmastab mind kui v\u00e4he meeldib inimestele r\u00e4\u00e4kida Jumalast kes on
meie enda elu kese. \u00dchtepidi me tunneme, et pole v\u00e4\u00e4rt Jumala suuri tegusid kuulutama,
nagu prohvet Jesaja tunnistas esimeses lugemises. Teistpidi pole meie elu kulgemises
selleks justkui kohta. See, mida me \u00fctleme ja mida me \u00fcksteisele ei \u00fctle, on
oluline \u2013 see n\u00e4itab inimestele, kes me tegelikult oma sisimas oleme. Olen ka mitmel
korral jutlustanud salajaste heategude olulisusest. M\u00f5ned v\u00f5ivad \u00fctelda: teie r\u00e4\u00e4gite,
aga meie teeme tegusid. Me ei tohi unustada, et s\u00f5nad ja teod peavad k\u00e4ima koos.
Jeesus ise n\u00e4itas nii ette. Olgem Tema t\u00f5elised j\u00e4rgijad. Aidaku selles meid
k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"