Kolmas p\u00fchap\u00e4ev p\u00e4rast kolmekuningap\u00e4eva<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Nehemia raamatust:
Neil p\u00e4evil, kui Iisrael elas juba oma linnades, kogunes k\u00f5ik rahvas nagu \u00fcks
mees Veev\u00e4rava ette v\u00e4ljakule, ja nad \u00fctlesid kirjatundjale Esrale, et ta tooks
Moosese seaduseraamatu, mille s\u00e4tteid oli Issand k\u00e4skinud Iisraelil pidada. Ja
seitsmenda kuu esimesel p\u00e4eval t\u00f5i preester Esra seaduseraamatu rahvahulga –
meeste, naiste ja k\u00f5igi ette, kes suutsid m\u00f5ista. Ja ta luges sellest Veev\u00e4rava
ees v\u00e4ljakul varahommikust kuni keskp\u00e4evani neile, kes suutsid m\u00f5ista. Aga kogu
rahvas pani t\u00e4hele ja kuulas seaduseraamatu s\u00f5nu.
Esra seisis puust k\u00f5netoolis, mis oli selleks puhuks ehitatud. Ta avas raamatu
k\u00f5ikide n\u00e4hes, sest ta seisis kogu rahvast k\u00f5rgemal, ja kui ta raamatu lahti
rullis, t\u00f5usid k\u00f5ik p\u00fcsti. Siis \u00fclistas Esra Issandat, suurt Jumalat, ja kogu
rahvas t\u00f5stis oma k\u00e4ed ja vastas: “Aamen, aamen!” Ning nad p\u00f5lvitasid ja heitsid
silmili maha. Tema aga luges seaduseraamatust peat\u00fckkide kaupa ette ja leviidid
andsid seletust, et rahvas v\u00f5iks m\u00f5ista.
Siis \u00fctlesid asevalitseja Nehemia, preester ja kirjatundja Esra ning leviidid,
kes \u00f5petasid rahvast, k\u00f5igile: “See p\u00e4ev on p\u00fcha Issanda, teie Jumala jaoks,
\u00e4rge olge kurvad ega nutke” – sest k\u00f5ik rahvas nuttis, kui ta kuulis seaduse
s\u00f5nu. Ja Nehemia \u00fctles neile: “Minge, s\u00f6\u00f6ge pidurooga, jooge magusat ning andke
osa ka neile, kellel pole, sest t\u00e4na on p\u00e4ev, mis on p\u00fcha Issanda auks. \u00c4rge
olge mures, sest r\u00f5\u00f5m Issandas on teie kindlus”.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, Sinu s\u00f5nad on Vaim ja elu!
Issanda seadus on laitmatu,
see kosutab hinge.
Issanda tunnistus on uskumist v\u00e4\u00e4rt,
see teeb kohtlase targaks.
Issanda otsused on \u00f5iged,
need r\u00f5\u00f5mustavad s\u00fcdant.
Issanda k\u00e4sk on selge,
see valgustab silmi.
Issanda kartmine on puhas,
see kestab igavesti.
Issanda kohtuotsused on \u00f5iglased,
need teevad \u00f5igust.
Olgu minu suu s\u00f5nad sulle meele j\u00e4rgi,
ja sinu ees mu s\u00fcdame m\u00f5tlemised.
Issand, mu kalju ja mu lunastaja.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sinu s\u00f5nad on Vaim ja elu!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, Vaim ilmutab end k\u00f5igile \u00fchiseks h\u00fcveks, sest kui ihu on \u00fcks ja sel on
palju liikmeid, ning kuigi liikmeid on palju, ometi ihu on \u00fcks, siis niisamuti
on Kristusega. Oleme ju \u00fche Vaimu l\u00e4bi ristitud \u00fchte Ihusse – nii juudid kui
kreeklased, nii orjad kui vabad – meie k\u00f5ik oleme sama Vaimuga joodetud. Sest
Ihu ei ole \u00fcks liige, vaid palju liikmeid. Kui jalg \u00fctleks: “Mina ei ole k\u00e4si,
sellep\u00e4rast ei kuulu ma ihusse”, v\u00f5i kui k\u00f5rv \u00fctleks: “Mina ei ole silm,
sellep\u00e4rast ei kuulu ma ihusse”, siis kuulub ta sinna ometi. Kui kogu ihu oleks
silm, kuhu j\u00e4\u00e4ks siis kuulmine, v\u00f5i kui oleks ainult kuulmine, kuidas saaks ilma
haistmiseta? Aga Jumal on iga \u00fcksiku liikme nii ihu k\u00fclge pannud, nagu tema on
tahtnud. Kui k\u00f5ik kokku oleks ainult \u00fcks liige, kuhu j\u00e4\u00e4ks siis ihu. Nii on aga
palju liikmeid, kuid \u00fcksainus ihu. Silm ei saa \u00f6elda k\u00e4ele: “Mul ei ole sind
vaja”, ega saa pea \u00f6elda jalgadele: “Mul ei ole teid tarvis”. Vastupidi, just
need ihuliikmed, mis n\u00e4ivad k\u00f5ige n\u00f5rgemad, on tingimata vajalikud, ja neid
liikmeid, millest meil on k\u00f5ige v\u00e4hem au, me peame au sees, ja neid, millest
meil on h\u00e4bi, me katame erilise hoolega. Kuid meie tugevatele liikmetele pole
seda tarvis. Sest Jumal on ihu n\u00f5nda \u00fchte liitnud ja alamale liikmele m\u00e4\u00e4ranud
suurema au, et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et k\u00f5ik ihuliikmed kannaksid hoolt
\u00fcksteise eest. Ja kui \u00fcks liige kannatab, siis kannatavad teisedki \u00fches temaga,
ning kui \u00fcht liiget austatakse, siis on teised liikmed koos temaga r\u00f5\u00f5msad. Aga
teie olete Kristuse ihu ja iga\u00fcks teie seast on tema ihu liige. Nii on Jumal
seadnud koguduses \u00fched apostliteks, teised prohvetiteks, kolmandad \u00f5petajateks,
nagu ta on andnud ka anded imesid teha, ravida, abi anda, juhtida ja keeltega
r\u00e4\u00e4kida. Sest ega k\u00f5ik ole apostlid ega prohvetid, \u00f5petajad ega imetegijad,
ravijad ega keeltega r\u00e4\u00e4kijad v\u00f5i \u00e4raseletajad.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issand on mind saatnud tooma vaestele r\u00f5\u00f5mus\u00f5numit,
kuulutama vangidele vabakssaamist!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Paljud on juba ette v\u00f5tnud kirjutada sellest, mis meie seas on s\u00fcndinud, nii
nagu sellest on r\u00e4\u00e4kinud need, kes on n\u00e4inud k\u00f5ike algusest oma silmaga ja S\u00f5na
sulasteks saanud. N\u00fc\u00fcd aga olen minagi otsustanud uurida k\u00f5ike algusest peale ja
selle sinu jaoks, austatud Teofilos, j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da kirja panna, et sa veenduksid
k\u00f5ige selle usaldusv\u00e4\u00e4rsuses, mida sulle on \u00f5petatud.
Kui Jeesus tuli Vaimu v\u00e4es Galileasse, siis kuuldus temast levis \u00fcle kogu
\u00fcmbruskonna. Ta \u00f5petas nende s\u00fcnagoogides ja k\u00f5ik \u00fclistasid teda.
Nii tuli Jeesus ka Naatsaretti, kus ta oli \u00fcles kasvanud, ja l\u00e4ks, n\u00f5nda nagu
oli harjunud, hingamisp\u00e4eval s\u00fcnagoogi. Ja kui ta p\u00fcsti t\u00f5usis, et lugeda, anti
temale prohvet Jesaja raamat. Aga kui ta rullis raamatu lahti ja leidis koha
kuhu oli kirjutatud: “Issanda Vaim on minu \u00fcle, sest tema on mind salvinud,
l\u00e4kitanud vaestele r\u00f5\u00f5mus\u00f5numit tooma, kuulutama vangidele vabakssaamist ja
pimedaile silmavalgust, r\u00f5hutuid vabadusse laskma, kuulutama Issanda
armuaastat”. Siis rullis ta raamatu kokku ja andis s\u00fcnagoogiteenri k\u00e4tte. Ja
k\u00f5ikide silmad, kes s\u00fcnagoogis olid, vaatasid tema peale. Aga tema hakkas neile
r\u00e4\u00e4kima: “T\u00e4na on see kirjas\u00f5na teie kuuldes t\u00e4ide l\u00e4inud”.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Palun anna meile, Issand, armu, et me vastaksime kohe meie P\u00e4\u00e4stja Jeesuse
Kristuse kutsele ja kuulutaksime k\u00f5igile inimestele Tema p\u00e4\u00e4ste r\u00f5\u00f5mus\u00f5numit,
et meie ja kogu maailm tunneksime Tema imeliste tegude hiilgust;
Sinu Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinuga P\u00fcha Vaimu \u00fchtsuses, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kolmas p\u00fchap\u00e4ev p\u00e4rast kolmekuningap\u00e4eva Lugemine prohvet Nehemia raamatust:Neil p\u00e4evil, kui Iisrael elas juba oma linnades, kogunes k\u00f5ik rahvas nagu \u00fcksmees Veev\u00e4rava ette v\u00e4ljakule, ja nad \u00fctlesid kirjatundjale Esrale, et ta tooksMoosese seaduseraamatu, mille s\u00e4tteid oli Issand k\u00e4skinud Iisraelil pidada. Jaseitsmenda … J\u00e4tka lugemist
Ps 42; Ps 43; Js 41:8-10,17-20; Jh 4:1-14<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 27; Ps 134; Js 56:1-8; Jh 2:13-25<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas. T\u00e4nasel p\u00e4eval v\u00f5ime tunda r\u00f5\u00f5mu selle \u00fcle, et
Jumala arm saab t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral avalikuks. Jumala S\u00f5na on just see mis seob meid kui
Jumala rahvast kokku ja v\u00f5imaldab meil olla osa Jumala kuningriigist. Kristus ise
on see s\u00f5num, Kelle lunastuse l\u00e4bi saame Jumala lastena minna Tema Kuningriiki.
T\u00e4na kutsub p\u00fcha Kirik meid kuulama head s\u00f5numit ja selle \u00fcle oma s\u00fcdames m\u00f5tisklema,
ning seda oma eluga tunnistama. T\u00e4nases Luuka evangeeliumi loos l\u00e4heb Jeesus kodulinna
Naatsaretti ja jutlustab ja see mida Ta \u00fctleb v\u00f5iks olla ajaloo l\u00fchim jutlus. Ta l\u00e4heb
sealsesse s\u00fcnagoogi, talle antakse prohvet Jesaja kirjarull ja ta loeb 61. peat\u00fckist
Siis istub ta maha ja \u00fctleb: “T\u00e4na on see kirjakoht teie kuuldes t\u00e4ide l\u00e4inud.”
Pangem t\u00e4hele, et sellel ajal oli kombeks jutlustada istudes. T\u00f5en\u00e4oliselt s\u00fcmboolsel
Moosese toolil, mis oli pea igas s\u00fcnagoogis. Pangem ka t\u00e4hele, et Jeesus ei p\u00e4rinenud
otseselt preestrite st. leviitide soost. See t\u00e4hendab, et s\u00fcnagoogi teenistus oli midagi
sellist nagu me tunneme t\u00e4na s\u00f5nateenistusena ja Jeesus sai endale nn. teise lugemise
millele j\u00e4rgneb jutlus. Teme, et s\u00fcnagoogiteenistuse esimene lugemine on alati \u00fchest
Moosese raamatust. Seega Jeesusele antud rabi \u00fclesanne on v\u00e4ga suur austusavaldus
kohalike poolt Temale. Mida me selle teadmisega peale hakkame?
Esimesest lugemisest kuulsime, kuidas inimesed olid oma eesm\u00e4rgi ja vabaduse nimel suure
t\u00f6\u00f6 teinud ja kogus Nehemja nad kokku ja luges neile ette p\u00fchi kirju. P\u00e4rast Jumala
s\u00f5na kuulamist ja selle \u00fcle m\u00f5tisklemist vastasid inimesed: “Aamen!”
Teisel lugemisel julgustab apostel Paulus oma kirjaga korintlastele meid j\u00e4\u00e4ma \u00fchtseks
ja t\u00f6\u00f6tama koos \u00fches Kristuse Ihus st Kirikus. Selle saavutamiseks tuleb meil k\u00f5iki
pidada oluliseks. Peab olema leppimine, m\u00f5istmine, ausus ja \u00fcksteise austus.
See t\u00e4hendab et kuningriik, mida Kristus on tulnud rajama, on avatud k\u00f5igile, kes Teda
alandlikult vastu v\u00f5tavad. Ja meil on v\u00f5imalus vabaneda kahte t\u00fc\u00fcpi orjusest. Esimene on
iseenda pealesurutud orjus, mis tuleneb meie isiklikest pattudest ja eksimustest elus.
See orjus muudab meid vaimselt pagendatuks, pimedaks ja kurdiks. See takistab meie vaimset
elu ja teeb meie s\u00fcdamed k\u00f5vaks Jumala ja k\u00f5ige hea vastu. Teist t\u00fc\u00fcpi orjus on see, mille
\u00fchiskond on meile peale surunud. Nende hulka kuuluvad majanduslikud ja f\u00fc\u00fcsilised eba\u00f5iglused,
mis ei v\u00f5imalda meil elada t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu siin maailmas. M\u00f5lemad on meie jaoks
t\u00f5sised valu ja koorma allikad. Meie vabanemine esimesest orjusest annab meile j\u00f5udu
teisega v\u00f5idelda. Seda seet\u00f5ttu, et Kristus tugevdab meid taluma ja v\u00f5itma k\u00f5ike.
Pangem t\u00e4hele, et Issand kuulutas EV l\u00f5igus armuaastat ja kinnitas – see on t\u00e4ide
l\u00e4inud. Kristuse s\u00f5num peaks ajendama meid v\u00e4\u00e4rtustama inimesi, ka iseennast ja kuna
olles osa kirikust, peame olema piisavalt julged astumaks kaugemale meile nn. orjusest
pealesururtud piiridest, et kohtuda Jumalaga oma igap\u00e4evases elus. Kas me julgeme elada
evangeeliumi t\u00f5e j\u00e4rgi, mida Jeesus kuulutas prohvet Jesaja raamatu avamisel?
Kui me seda ei tee, r\u00f6\u00f6vime endalt hindamatu r\u00f5\u00f5mu teenida Teda, Kelle esimene ja
viimane s\u00f5na pole kunagi midagi v\u00e4hemat kui armastus. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"