Kuningriigiaja XXXII p\u00fchap\u00e4ev B aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest Kuningate raamatust:
Neil p\u00e4evil l\u00e4ks prohvet Eelija teele ja tuli Sareptasse. Kui ta linnav\u00e4rava
juurde j\u00f5udis, n\u00e4gi ta seal \u00fcht lesknaist hagu korjamas. Ja Eelija h\u00fc\u00fcdis teda
ning \u00fctles: “Too mulle kruusit\u00e4is vett, et ma saaksin kustutada oma janu!” Ning
kui naine oli minemas, h\u00fc\u00fcdis ta teda veelkord ja lisas: “V\u00f5ta \u00fches ka paluke
leiba”. Kuid naine vastas: “Nii t\u00f5esti kui Issand, sinu Jumal, elab, ei ole mul
midagi muud kui vaid peot\u00e4is jahu vakas ja pisut \u00f5li kruusip\u00f5hjas. Vaata, ma
olen korjanud m\u00f5ned puut\u00fckid, n\u00fc\u00fcd l\u00e4hen ja valmistan endale ja oma pojale
toidupoolist, et me saaksime s\u00fc\u00fca enne kui sureme.” Siis Eelija \u00fctles talle:
“\u00c4ra karda. Mine ja tee nagu sa oled \u00f6elnud. Enne aga k\u00fcpseta pisuke kakuke ja
too see minule. P\u00e4rast valmista endale ja oma pojale. Sest n\u00f5nda \u00fctleb Issand,
Iisraeli Jumal: jahu ei l\u00f5pe vakast ja \u00f5li ei v\u00e4hene kruusist, kuni p\u00e4evani, mil
Issand annab maale vihma”. Ja lesknaine l\u00e4ks ja tegi nii nagu Eelija oli \u00f6elnud.
Ning temal, ta pojal ja Eelijal oli s\u00fc\u00fca paljudeks p\u00e4evadeks. Jahu ei l\u00f5ppenud
vakast ega v\u00e4henenud \u00f5li kruusist, nii nagu Issand oli Eelija suu l\u00e4bi t\u00f5otanud.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Kiida, minu hing, Issandat!
Kes on loonud taeva ja maa, mere ja k\u00f5ik, kes seal elavad.
Tema hoiab t\u00f5de igavesti.
Kes m\u00f5istab \u00f5iglast kohut neile, kellele tehakse liiga,
kes annab n\u00e4ljasele leiba ja p\u00e4\u00e4stab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja t\u00f5stab sirgeks need, kes on k\u00fc\u00fcru vajunud.
Kes kaitseb pagulasi,
aitab vaeslapsi ja lesknaisi.
Issand armastab \u00f5igeid,
kuid \u00f5ela ta juhib eksiteed.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb p\u00f5lvest p\u00f5lve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiida, minu hing, Issandat!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Kristus ei l\u00e4inud k\u00e4tega tehtud p\u00fchamusse, mis oleks vaid t\u00f5elise p\u00fchapaiga
v\u00f5rdkuju, vaid taevasse endasse, et ilmuda Jumala palge ette meie eestkostjana.
Kuid mitte ennast mitu korda ohverdama, n\u00f5nda nagu \u00fclempreester l\u00e4heb igal
aastal k\u00f5ige p\u00fchamasse paika v\u00f5\u00f5ra verega. Muidu pidanuks Kristus maailma
loomisest alates mitu korda kannatama. Aga n\u00fc\u00fcd on ta ilmunud maailmaajastu
l\u00f5pul ainsamat korda, et ennast ohvriks tuues kaotada patt. Ja kui inimesele on
m\u00e4\u00e4ratud kord surra ja selle j\u00e4rel kohtu ees seista, nii s\u00fcndis ka Kristusega,
et ta t\u00f5i enda ohvriks ainsamal korral ja kandis \u00e4ra paljude patud. Teist korda
ei ilmu ta enam patu p\u00e4rast, vaid et p\u00e4\u00e4sta need, kes teda ootavad.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
\u00d5ndsad on need, kes on vaesed Jumala ees,
sest nende p\u00e4ralt on taevariik!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Sel ajal \u00f5petas Jeesus rahvast ja \u00fctles: “Hoidke end kirjatundjate eest, kes
tahavad k\u00e4ia pikkades kuubedes ja armastavad teretamisi turgudel, esimesi kohti
s\u00fcnagoogides ja \u00fclemat paika s\u00f6\u00f6maaegadel – nende eest, kes neelavad \u00e4ra
lesknaiste kodud ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Sest neile saab seda
r\u00e4ngem karistus m\u00f5istetud.”
Ja kui Jeesus ohvriraha kirstu juures istus, j\u00e4lgis ta seal, kuidas rahvas raha
kirstu pani. Paljud rikkad tulid ja panid kristu palju raha. Siis aga tuli \u00fcks
lesknaine ja pani sinna kaks leptonit, see on \u00fche veeringu. Aga Jeesus kutsus
oma j\u00fcngrid enda juurde ja \u00fctles neile: “T\u00f5esti ma \u00fctlen teile, see vaene
lesknaine pani rohkem raha kirstu kui k\u00f5ik teised, sest need panid, mis neil
elamisest \u00fcle j\u00e4i, tema aga oma h\u00e4davajadusest, k\u00f5ik mis tal oli – kogu oma
elatise”. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, kelle \u00f5nnistatud Poeg tuli maailma, et Ta
h\u00e4vitaks kuradi teod ja teeks meist Jumala lapsed
ja igavese elu p\u00e4rijad.
Palun, anna, et me seda lootust omades puhastaksime
end nii, nagu Tema on puhas; et kui Ta tuleb tagasi
v\u00e4e ja suure auhiilgusega, saaksime Tema sarnaseks Tema
igaveses ja hiilgavas Kuningriigis;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XXXII p\u00fchap\u00e4ev B aastal Lugemine esimesest Kuningate raamatust:Neil p\u00e4evil l\u00e4ks prohvet Eelija teele ja tuli Sareptasse. Kui ta linnav\u00e4ravajuurde j\u00f5udis, n\u00e4gi ta seal \u00fcht lesknaist hagu korjamas. Ja Eelija h\u00fc\u00fcdis tedaning \u00fctles: “Too mulle kruusit\u00e4is vett, et ma saaksin … J\u00e4tka lugemist
Ps 143; Srk 27:30-28:9; Lk 15:1-10<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 17; 1Mak 14:4-15; 2Kr 9<\/a><\/p>\n\n\n\n
Meie elame huvitaval ajastul. Ajstul milles \u00fcha enam saab t\u00f5eks nagu
elaksime siin maa peal kahes maailmas korraga. Maailm mis otsib omaenese
vaimsust, vaadates m\u00f6\u00f6da igavesest t\u00f5est – Jeesusest Kristusest. Mida
rohkem seda eirab, seda s\u00fcgavamaks l\u00e4heb nende s\u00fcdame kurbus. Samas
loeme uudistest kuidas p\u00fcha ja ilmeksimatu Kirik peaks olema “\u00f5igete”
poliitiliste vaadetega v\u00f5i sellest, et meie p\u00f5hjanaabrite juures ei
tohi H\u00e4ndelit kuulata avalikul kontserdil Kristliku s\u00f5numi p\u00e4rast.
Seda enam kutsub p\u00fcha Kirik meid vaatama t\u00e4na olukorda, kus on k\u00f5ige
parem usaldada end ja oma l\u00e4hedasi k\u00f5igev\u00e4elise Jumala hoolde. See seab
meie ette suured k\u00fcsimused. \u00dchtepidi Kirikuna peame m\u00f5tlema sellele
kuidas tuua tagasi inimesed kes igap\u00e4evasahmimistes on unustanud Jumala
armu, kuidas oma eluga n\u00e4idata, et Jumala t\u00e4ielik usaldamine on suurim
\u00f5nn. Isiklikus plaanis peaksime k\u00fcsima endalt kui h\u00e4sti mina ise usku
praktiseerin. T\u00e4nased lugemised toovad meieni teadmise, et Jumal ootab
armastusest ja usaldusest tulevat andmist. “Ja lesknaine l\u00e4ks ja tegi
nii nagu Eelija oli \u00f6elnud. Ning temal, ta pojal ja Eelijal oli s\u00fc\u00fca
paljudeks p\u00e4evadeks.” Pangem t\u00e4hele, et ennem oli tegu ja seej\u00e4rel
\u00f5nnistus. Kui kuuleme P\u00fcha Vaimu h\u00e4\u00e4lt, mis palub meil midagi teha, kui
leiame vabandusi, miks seda tegemata j\u00e4tta, siis kaotame suure \u00f5nnistuse.
Me peaksime m\u00f5tlema ja meeles pidama, et Jumal on meie armastav Isa,
seega k\u00f5ik, mida Jumal meilt palub, on ainult meie endi h\u00fcvanguks. Nagu
meie Issand Jeesus \u00fctles: “\u00dchtegi prohvetit ei v\u00f5eta vastu oma kodulinnas”.
(Lk 4:24) Kuigi Eelija t\u00f6\u00f6tas Iisraeli heaks, ei toitnud teda keegi Iisraelis.
Jumal saatis Eelija Sareptasse \u00fche lesknaise juurde. Samamoodi ei pruugi
meie pereliikmed meid m\u00f5ista, kui me Jumala heaks t\u00f6\u00f6tame. Kuid Jumal teeb
meie teenimise \u00f5itsenguks, olgu see teenistus milline tahes. Kui me p\u00fc\u00fcame
oma igap\u00e4evaelus Jumala tahet t\u00e4ita, v\u00f5ime silmitsi seista mitmesuguste
v\u00e4ljakutsetega. Inimesed v\u00f5ivad meid ignoreerida v\u00f5i m\u00f5nitada v\u00f5i rumalaks
pidada. Kuid meie Issand Jeesus kroonib meid auhiilgusega risti eest, mida
pidime kandma. Kui Jumal palub midagi ja sa teed seda, siis kavatseb Ta
anda palju rohkem, kui sa vajad. T\u00e4nases EV-s \u00fctles vaene lesknaine kaudselt:
“Jumal, ma usaldan ainult Sind!” Ta oleks v\u00f5inud m\u00fcntide eest osta s\u00fc\u00fca.
Tal oli kindlasti rohkem tarvidusi kui kellelgi teisel. Ta ei teinud oma
peas matemaatilisi arvutusi ega avaldanud selle kohta \u00fchtegi teadet \u2013 et ta
annab k\u00f5ik, mis tal on, Jumalale. Kuid meie Issand Jeesus tegi selle kohta
v\u00e4ga suure teadaande. Meiegi, t\u00e4na, pea kaks tuhat aastat hiljem loeme sellest.
Mida see t\u00e4hendab meie jaoks? Me arvame sageli, et kui me Jumalalt midagi
palume, siis Ta annab selle, ilma meiepoolse panuseta. Kuid m\u00f5nikord juhtub,
et Jumal ootab, et me teeksime \u201emingi konkreetse asja\u201d, et meid \u00f5nnistada.
M\u00f5elgem n\u00e4iteks p\u00e4evale, mil Jeesus sisenes Sakkeuse majja. Kui Ta Sakkeuse
majja j\u00f5udis, ei \u00f6elnud kohe Sakkeusele: “Sellesse majja on tulnud p\u00e4\u00e4ste”.
Alles p\u00e4rast seda, kui Sakkeus \u00fctles, et kui ta on kelleltki midagi v\u00e4lja
petnud, maksab ta tagasi neli korda suurema summa, \u00f5nnistas Jeesus Sakkeust
ja tema perekonda. Kui meie elus on rasked hetked l\u00e4heme edasi ja aitame
kedagi teist tema kurbuses. V\u00e4ikesed armastuse teod, kui neid tehakse
raskuste ajal, on v\u00f5imsamad kui suured julged teod, mis tehakse \u00f5nnehetkedel.
Kohati naiivsena n\u00e4iv k\u00fcsimus: \u201eMida ma saan pakkuda, et Sind \u00f5nnelikuks teha,
Jeesus?\u201d – peaks olema meie igap\u00e4evase palve suurim k\u00fcsimus. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"