HINGEDEP\u00c4EV (K\u00d5IKIDE LAHKUNUTE M\u00c4LESTUSP\u00c4EV)<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Iiobi raamatust:
Siis r\u00e4\u00e4kis Iiob ja \u00fctles: Oh, et mu s\u00f5nad ometi kirja pandaks, et need
raamatusse kirjutataks, raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks
ajaks! Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema j\u00e4\u00e4b viimsena p\u00f5rmu
peale seisma. Kuigi mu nahk on siis h\u00e4vinud, saan ma ilma ihutagi
n\u00e4ha Jumalat, teda, keda ma ise n\u00e4en, keda n\u00e4evad mu oma silmad, aga
mitte m\u00f5ne v\u00f5\u00f5ra. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Ma usun, et saan n\u00e4ha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu eluj\u00f5ud,
kelle ees peaks ma v\u00e4risema?
\u00dchte asja palun ma Issanda k\u00e4est,
ainult seda ma n\u00f5uan:
elada Issanda kojas k\u00f5ik elup\u00e4evad,
n\u00e4ha Issanda headust ja m\u00f5tiskleda tema templis.
Issand, kuule mu h\u00e4\u00e4lt, kui ma h\u00fc\u00fcan,
ole mulle armuline ja v\u00f5ta mind kuulda!
Mu s\u00fcda m\u00f5tleb sinu s\u00f5nale: \u201eOtsige minu palet!\u201d
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan n\u00e4ha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu s\u00fcda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan n\u00e4ha Issanda headust elavate maal!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Aga lootus ei j\u00e4ta h\u00e4bisse, sest Jumala armastus on v\u00e4lja valatud meie s\u00fcdamesse P\u00fcha
Vaimu l\u00e4bi, kes meile on antud. Sest juba siis, kui me alles n\u00f5rgad olime, on Kristus
surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt, et keegi l\u00e4heb surma
isegi \u00f5ige eest, kuigi hea s\u00f5bra eest m\u00f5ni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb n\u00e4htavaks
oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
Seda kindlamini meid p\u00e4\u00e4stetakse tema kaudu viha eest n\u00fc\u00fcd, kui me tema vere l\u00e4bi oleme
saanud \u00f5igeks. Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma l\u00e4bi,
kui palju kindlamini meid p\u00e4\u00e4stetakse tema elu l\u00e4bi n\u00fc\u00fcd, kui me oleme juba lepitatud.
Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse l\u00e4bi,
kelle kaudu me oleme n\u00fc\u00fcd saanud lepituse. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
K\u00f5ik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina \u00e4ratan nad \u00fcles viimsel p\u00e4eval!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Jeesus r\u00e4\u00e4kis rahvale: \u201eIga\u00fcks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kedagi, kes
minu juurde tuleb, ei aja mina v\u00e4lja. Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema,
vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud. Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see,
et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma \u00e4rataksin nad \u00fcles viimsel
p\u00e4eval. See ongi minu Isa tahtmine, et iga\u00fchel, kes n\u00e4eb Poega ning usub temasse, oleks
igavene elu, ja viimsel p\u00e4eval \u00e4ratan mina ta \u00fcles.\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ikv\u00f5imas ja igavene Jumal, palun kingi usus p\u00fcsinud lahkunutele Oma Poja kannatuste
l\u00e4bi v\u00f5rratult soodsad usuviljad, et Tema ilmumise p\u00e4eval nemad v\u00f5iksid olla
esile t\u00f5stetud Sinu lastena;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus HINGEDEP\u00c4EV (K\u00d5IKIDE LAHKUNUTE M\u00c4LESTUSP\u00c4EV) Lugemine Iiobi raamatust:Siis r\u00e4\u00e4kis Iiob ja \u00fctles: Oh, et mu s\u00f5nad ometi kirja pandaks, et needraamatusse kirjutataks, raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseksajaks! Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema j\u00e4\u00e4b viimsena p\u00f5rmupeale seisma. … J\u00e4tka lugemist
Ps 85; Js 35; Jh 17<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 97; Srk 44:1-15; Hb 11:32-12:2<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ristimise kaudu saame \u00fchendatud \u00fcksteisega Kristuses, saame osaduse p\u00fchakute ja usus
lahkunutega, see vastastikune kuuluvus p\u00fchasse Kirikusse \u00fcletab surma piirid.
Hingedep\u00e4ev v\u00f5imaldab meil t\u00e4nuga meenutada Jumala ees neid, keda oleme vahetumalt
tundnud: neid, kes andsid meile elu v\u00f5i kasvatasid meid usus. Issandas surnute eest
palvetamise tava p\u00e4ritolu on m\u00f5nev\u00f5rra ebaselge. Selle kohta on t\u00f5endeid 2. Makkabite 12:43-45.
Varaseimad selged t\u00f5endid kristlaste praktikast on leitud teise sajandi haudadel
olevatest raidkirjadest. Varaseim l\u00e4\u00e4ne patristlik kirjanik, kes sellele tavale viitas,
on Tertullianus kolmandal sajandil. Surnute eest palvetamist \u00fcldiselt ja eriti
hingedep\u00e4eval peeti suureks abiks lahkunud kristlastele, kes ei ole nn. p\u00fchakud.
Inglise reformatsioonis m\u00f5isteti surnute eest palvetamine hukka kui tava ilma
p\u00fchakirja aluseta. Klassikaliseks anglikaani seisukohaks on, et P\u00fchakiri t\u00f5estab,
kui usklikud surevad, loetakse nad koheselt Issanda ligiolusse saanuks ega saa enam
usklike palvetest kasu. \u00dchine Palveraamat kaotas k\u00f5ik hingede eestpalved ja reekviemi
Missad lahkunud hingede eest. 1552. aasta palveraamatus on surnute eest palvetamine
t\u00e4ielikult k\u00f5rvaldatud. Episkopaalkiriku 1979. aasta \u00fchises palveraamatus on ustavate
lahkunute m\u00e4lestusp\u00e4ev loetletud vabatahtliku t\u00e4histamise p\u00e4evana. Siin on p\u00f5him\u00f5tteline
erinevus Inglise Kirikuga. Kui Inglismaa kirikus kaotati reformatsiooni ajal surnute
eest palvetamine, siis kuidas sai see nii levinuks kui praegu? Selle eest tuleb
olla t\u00e4nulik anglokatoliiklusele. Piiskop Wright selgitab:Kuna nemad ja meie oleme
m\u00f5lemad Kristuses, jagame nendega t\u00f5epoolest p\u00fchakute osadust. Sega, pole p\u00f5hjust,
miks me ei peaks nende eest ja koos nendega palvetama. Mida see t\u00e4hendab meie jaoks?
Hingedep\u00e4eva t\u00e4histamine on isiklik ja s\u00fcgav kogemus, mis annab igale usklikele
v\u00f5imaluse tegeleda igaviku ja vaimsuse teemadega, austades ja meenutades k\u00f5iki usus
lahkunuid. Hingedeajal on kombeks palvetada nende eest, kes on l\u00e4inud igavikku,
paludes, et nad leiaksid rahu ja jumalikku armu. Aga v\u00e4hemoluline pole ka meie enda
soov osa saada igavesest r\u00f5\u00f5must omal ajal. Hingedep\u00e4ev kutsub usklikke osalema
Missal, k\u00fclastama hauaplatse ning s\u00fc\u00fctama k\u00fc\u00fcnlaid m\u00e4lestuse ja palve s\u00fcmbolina.
Need kombed, s\u00fcmboliseerivad \u00fclest\u00f5usmislootust, palvet ja j\u00e4tkuvat vaimset sidet
elavate ja lahkunute vahel. Missal osalemine on hingedep\u00e4eva t\u00e4histamise \u00fcks
olulisemaid viise. Armulauas osalemine on v\u00f5imas vaimuliku \u00fchenduse loomine k\u00f5ikide
usklike hingedega. Hingedep\u00e4ev ei t\u00e4henda ainult surnute eest palvetamist \u2013 see on ka
v\u00f5imalus isiklikuks vaimseks kasvuks l\u00e4bi paastumise v\u00f5i vaikse palve, m\u00f5tiskledes elu,
surma ja kristliku \u00fclest\u00f5usmislootuse \u00fcle. Hingedep\u00e4eval lahkunute meelespidamine
pakub lohutust ja lootust, tuletades meelde igavest rahu, mis ootab ees Jumala palge
ees. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"