Kuningriigiaja XXIX p\u00fchap\u00e4ev B aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
See sulane, keda oli kannatustega proovile pandud, oli Issandale meelep\u00e4rane, ja
Issand tuli appi oma sulasele, kes t\u00f5i oma elu lepitusohvriks pattude eest. N\u00fc\u00fcd
saab ta n\u00e4ha oma j\u00e4reltulijaid ja elab kaua ning Issanda tahe l\u00e4heb t\u00e4ide tema
l\u00e4bi. P\u00e4rast oma hingevaeva saab ta valgust n\u00e4ha ja leiab hingamist, ning oma
tarkusega teeb mu \u00f5ige sulane paljusid \u00f5igeks, sest ta kannab \u00e4ra nende patus\u00fc\u00fc.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, olgu Sinu halastus meie \u00fcle!
Issanda s\u00f5na on \u00f5ige,
tema tegudele v\u00f5ib loota.
Tema armastab \u00f5igust ja \u00f5iglust,
Issanda heldus t\u00e4idab maa.
Vaata, Issanda silm on k\u00f5igi nende \u00fcle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma k\u00fc\u00fcsist
ja hoiaks nad elus n\u00e4lja ajal.
Meie hing loodab Issanda peale,
tema on meie kilp ja abimees.
Olgu sinu halastus, Issand, meie \u00fcle,
sest me ootame sind pikisilmi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, olgu Sinu halastus meie \u00fcle!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, n\u00fc\u00fcd on meil suur \u00fclempreester, Jeesus, Jumala Poeg, kes on l\u00e4binud
taevad. Sellep\u00e4rast pidagem oma usu tunnistust, kuna meie \u00fclempreester pole
selline, kes ei suudaks meile kaasa tunda meie n\u00f5truses, vaid kes on k\u00f5iges
saanud meie sarnaseks, patt v\u00e4lja arvatud. Mingem siis tema juurde, tema
armutrooni ette, et p\u00e4lvida halastust ja saada \u00f5igel ajal tema armust aidatud.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Inimese Poeg on tulnud teenima
ja andma oma elu lunahinnaks paljude eest!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Sel ajal tulid Jeesuse juurde tema j\u00fcngrid Jaakobus ja Johannes ning \u00fctlesid
talle: “\u00d5petaja, me soovime, et sa t\u00e4idaksid meie palve”. Jeesus vastas: “Mida
te tahate, et ma teile teeksin?” Ja nad \u00fctlesid talle: “Tee nii, et Sinu riigis
v\u00f5iks \u00fcks meist istuda sinu paremal k\u00e4el ja teine vasakul.” Jeesus kostis
vastuseks: “Teie ei tea, mida te palute, sest kas teie v\u00f5ite juua sellest
karikast, millest mina joon, v\u00f5i lasta end ristida selle ristimisega, millega
mind ristitakse?” Aga nemad vastasid: “V\u00f5ime k\u00fcll”. Jeesus \u00fctles neile: “Sellest
karikast, millest mina joon, v\u00f5ite teie k\u00fcll juua, ja selle ristimisega, millega
mind ristitakse, end ristida lasta, kuid istuda minu paremal v\u00f5i vasakul k\u00e4el –
see pole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on m\u00e4\u00e4ratud”.
Kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00fcmme seda kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese
peale. Aga Jeesus kutsus oma j\u00fcngrid enda juurde ja \u00fctles neile: “Te teate, et
need, keda peetakse rahva valitsejaiks, r\u00f5huvad rahvaid, ja v\u00e4gevad kasutavad
kurjasti oma v\u00f5imu inimeste \u00fcle. Kuid teie seas \u00e4rgu olgu see n\u00f5nda, vaid
iga\u00fcks, kes tahab olla suur, olgu teie sulane, ja kes teie seast tahab olla
k\u00f5ige esimene, see olgu k\u00f5ikide ori. Sest inimese Poeg ei ole tulnud ennast
teenida laskma, vaid ise teenima ja andma oma elu lunahinnaks paljude eest.”
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ikv\u00f5imas ja igavene Jumal,
Kristuses oled Sa ilmutanud oma au rahvaste seas.
Hoia oma halastus meie peal, et Sinu Kirik kogu maailmas
p\u00fcsiks kindlas usus, tunnistades Sinu nime;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XXIX p\u00fchap\u00e4ev B aastal Lugemine prohvet Jesaja raamatust:See sulane, keda oli kannatustega proovile pandud, oli Issandale meelep\u00e4rane, jaIssand tuli appi oma sulasele, kes t\u00f5i oma elu lepitusohvriks pattude eest. N\u00fc\u00fcdsaab ta n\u00e4ha oma j\u00e4reltulijaid ja elab kaua ning Issanda … J\u00e4tka lugemist
Ps 27; Brk 3:14-15,29-37; Jh 9:1-38<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 30; Ps 146; 2Kn 5:1-15; Jh 4:46-54<\/a><\/p>\n\n\n\n
Esimene lugemine toob meile palju k\u00fcsimusi.
Vahel on raske m\u00f5ista, et kui meie Issanda Jeesuse Veri p\u00fchib k\u00f5ik meie patud, miks
me ikkagi kannatame? Miks me palume ja ei saa, isegi kui “\u00f5igesti” palume?
Elus on nii palju vastuseta k\u00fcsimusi, kuid Jumal laseb tulla k\u00f5ik meile kasuks.
Vaadakem p\u00fcha Augustinuse p\u00f6\u00f6rdumislugu. Tema ema, puha Monica, n\u00e4gi palju vaeva, et
pojale tutvustada Jumalat. \u00dchel hetkel p\u00f6\u00f6rdus p\u00fcha Monica abi saamiseks p\u00fcha Ambrose
poole. P\u00fcha Ambrosius \u00fctles: “R\u00e4\u00e4gi v\u00e4hem Augustinusele Jumalast ja rohkem Jumalale
Augustinusest”. Tema pingutused ja kannatused panid k\u00f5ige vankumatuma poja meelt
parandama mille tagaj\u00e4rjel sai Augustiinus isegi p\u00fchakuks.
Teine lugemine toob meieni tarviduse tulla alati Jumala auj\u00e4rje ette. Ap. Peetrus peale
Jeesuse salgamist parandas meelt ja temast sai p\u00fcha Kiriku alustala, kui nii
v\u00f5ime v\u00e4ljendada. Ap. Juudas ei tulnud tagasi Jumala armu taotlema, tema alistus
tehtud patule. Me ei tohiks raisata enda aega minevikus olnule, vaid peaksime sellest
\u00f5ppinuna edasi minema. Kui me keskendume Jeesuse asemel enda probleemidele viib
see enesehaletsuseni. Meie elu muutub kasutuks Jumala, teiste ja meie endi jaoks. Tulgem
v\u00e4lja enesehaletsuse maailmast. Olgem julged Kristuses, sest Temast, meie \u00fclempreestrist
piisab. Evangeeliumis kutsub Jeesus meid teenima s\u00fcgavas armastuses Jumala vastu.
P\u00fcha Kirik on olnud l\u00e4bi erinevate aegade alati teenivas olukorras. Alustades
palvest ja liturgjast, misjonit\u00f6\u00f6st ja l\u00f5petades lastekodude, haiglate ja paljude
muude teenimisvormidega. See ei t\u00e4henda alati erakuna m\u00f5ne suure asja kordasaatmist,
vaid Jumala armastamist meile osaks saanud elus. Evangeeliumis Jeesus vastab palvele
k\u00fcsimusega: “kas teie v\u00f5ite juua sellest karikast, millest mina joon, v\u00f5i lasta end
ristida selle ristimisega, millega mind ristitakse?” Mida see t\u00e4hendab? Markuse EV-st
loeme Jeesuse palvest Ketsemani aias: “Vii see karikas minust m\u00f6\u00f6da! Kuid \u00e4rgu s\u00fcndigu
see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!\u201d Jumala Poeg on tulnud teenima.
T\u00e4na, teenimisp\u00fchap\u00e4eval, on k\u00fcsimus Jaakobusele ja Johannesele suunatud ka meile.
Ta k\u00fcsib, kas me oleme valmis p\u00fchenduma teenimise teele, isegi kui see t\u00e4hendab risti
teed, enesesalgamise ja eneseandmise teed. Tasub eriliselt meelde tuletada viidet
“karikale” ja “ristimisele”. Ristimisel ristitakse meid Jeesuse teenistusse, Jumala
lapseks ja armulal k\u00e4ies uuendame oma p\u00fchendumust sellele teele.
Aidaku k\u00f5igev\u00e4eline Jumal ise meid sellel teel p\u00fcsida. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"