Kuningriigiaja XVI p\u00fchap\u00e4ev B aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
“H\u00e4da karjastele, kes lasevad mu lammastel hukka minna ja h\u00e4vida!”, \u00fctleb
Issand. Sellep\u00e4rast \u00fctleb Issand, Iisraeli Jumal, karjaste vastu, kes peavad
hoidma mu rahvast n\u00f5nda: “Teie olete mu lambad laiali pillutanud ja lasknud neil
minna oma teed, ilma et te oleksite kandnud nende eest hoolt. Aga vaata – nii
\u00fctleb Issand: mina kannan hoolt teie eest sellega, et ma n\u00f5uan teilt aru teie
pahategudest. Siis kogun mina ise oma lammaste j\u00e4\u00e4gi k\u00f5ikidest maadest, kuhu ma
olen nad ajanud, ja toon nad tagasi nende karjamaale. Seal on nad viljakad ja
neid saab palju. Ja mina sean neile karjased ja need hoiavad neid. Siis nad ei
karda ega ehmu ja keegi neist ei l\u00e4he kaduma”, \u00fctleb Issand. Vaata, p\u00e4evad
tulevad, mil ma lasen t\u00f5usta Taavetile vaga v\u00f5su, ja tema valitseb kuningana
targasti ja teeb maal \u00f5igust ja \u00f5iglust. Tema p\u00e4evil saab Juuda p\u00e4\u00e4stetud ja
Iisrael elab julgesti, ja teda h\u00fc\u00fctakse nimega: “Issandas on meie p\u00e4\u00e4semine”.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust!
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust.
Haljal aasal ta laseb mul lebada,
vee \u00e4\u00e4rde ta juhatab mind,
seal saan ma puhata, sest tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind \u00f5iget teed, oma nime v\u00e4el.
Ja kui ma k\u00f5nniksin kasv\u00f5i surmavarju orus
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga,
sinu valitsuskepp ja karjasesau annavad mulle julgust.
Sina katad mulle laua, minu vaenlaste n\u00e4hes,
sina salvid mu pead l\u00f5hnava \u00f5liga ja t\u00e4idad mu karika pilgeni.
Sinu headus ja arm on mu \u00fcmber k\u00f5ik minu elup\u00e4evad
ja ma j\u00e4\u00e4n Issanda kotta kogu mu eluajaks.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast efeeslastele:
Vennad, n\u00fc\u00fcd olete teie, kes te olite kord Jumalast kaugel, saanud temale
l\u00e4hedaseks Jeesuse Kristuse vere l\u00e4bi. Sest tema ise on meie rahu; tema on
juudid ja teised rahvad \u00fcheks teinud ja oma surma l\u00e4bi maha kiskunud vaenum\u00fc\u00fcri
nende vahel. Tema tegi kehtetuks k\u00e4su seadused ja s\u00e4tted ja l\u00f5i nad eneses \u00fcheks
uueks inimeseks. N\u00f5nda t\u00f5i tema rahu ja lepitas m\u00f5lemad risti l\u00e4bi Jumalaga
\u00fchesainsas ihus, et vaen saaks otsa. Tema tuli ja kuulutas rahu, nii teile, kes
te olite kaugel, kui meile, kes me olime l\u00e4hedal. Tema l\u00e4bi on meil m\u00f5lemil
osadus Isaga \u00fche ja sama Vaimu l\u00e4bi. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Mina olen h\u00fc\u00fcdnud teid s\u00f5pradeks,
sest teile olen ma ilmutanud k\u00f5ik, mis ma kuulsin oma Isalt!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Sel ajal kogunesid apostlid Jeesuse juurde ja r\u00e4\u00e4kisid temale, mis nad olid
teinud ja mida k\u00f5ike \u00f5petanud. Siis Jeesus \u00fctles neile: “Tulge \u00fches minuga
inimt\u00fchja paika ja puhake veidi”. Sest tulijaid ja minejaid oli olnud nii palju,
et neil polnud mahti s\u00fc\u00fcagi. Ja nad s\u00f5itsid paadiga piirkonda, kus keegi ei
elanud. Ometi n\u00e4hti neid minemas ja paljud tundsid nad \u00e4ra. N\u00f5nda tuli inimesi
jooksujalu k\u00f5ikidest linnadest ja nad j\u00f5udsid p\u00e4rale enne neid. Kui Jeesus
paadist v\u00e4lja astus ja n\u00e4gi suurt rahvahulka, oli tal neist kahju, sest nad olid
nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta r\u00e4\u00e4kis neile kaua.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ikv\u00f5imas Jumal, kogu tarkuse allikas, Sa tead meie
vajadusi, enne kui me palume, ja meie teadmatust k\u00fcsimisel:
halasta meie n\u00f5rkuse p\u00e4rast ja anna meile armulikult seda,
mida me oma v\u00e4\u00e4rituse t\u00f5ttu ei julge ja oma
oskamatuse t\u00f5ttu ei saa paluda;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XVI p\u00fchap\u00e4ev B aastal Lugemine prohvet Jeremia raamatust:“H\u00e4da karjastele, kes lasevad mu lammastel hukka minna ja h\u00e4vida!”, \u00fctlebIssand. Sellep\u00e4rast \u00fctleb Issand, Iisraeli Jumal, karjaste vastu, kes peavadhoidma mu rahvast n\u00f5nda: “Teie olete mu lambad laiali pillutanud ja lasknud neilminna … J\u00e4tka lugemist
Ps 126; Ps 127 ; Sk 4:1-10; Gl 3:24-4:7<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 92; \u00d5p 11:24-31; Mt 7:15-21<\/a><\/p>\n\n\n\n
Eelmisel p\u00fchap\u00e4eval r\u00e4\u00e4kisin sellest, kuidas k\u00f5ikide meie usk
kasvab l\u00e4bi kaasteeliste. T\u00e4na toob p\u00fcha Kirik meieni justkui
kaks olukorda l\u00e4bi EV-i. Esimene on puhkus ja eraldatus taastumiseks
ja teine on karjaseks olemise kutse. Kui j\u00fcngrid saadeti missioonile,
nad tulid tagasi Jeesuse juurde. Ka meile \u00f6eldakse iga p\u00fcha
Missa l\u00f5pul: Mingem k\u00f5ike maalima, r\u00f5\u00f5mustades P\u00fcha Vaimu v\u00e4es.
Kas me alati tuleme tagasi Jumalale au ja kiitust tuues r\u00e4\u00e4kides
Tema suurtest v\u00f5i ka v\u00e4ikestest tegudest? J\u00fcngrid tulid tagasi,
et kohtuda uuesti Jeesusega, et \u00f5ppida Temalt ja olla koos Temaga.
Meiegi usume ja loodame Jumala juhatust oma elus. Issand on mu karjane
ja mul pole millestki puudust! V\u00f5ib-olla on meie suurim k\u00fcsimus t\u00e4na:
kas tahame Jumalat j\u00e4rgida nii nagu Tema on, v\u00f5i ainult seda, et Ta
meie elu “korda s\u00e4tiks”. Jumala j\u00e4rgimine ei t\u00e4henda k\u00f5ige saamist
ja seda et v\u00f5iksime Talle ette \u00fctelda kuidas Ta peab meid karjatama.
Elu koos Jumalaga t\u00e4hendab, et Tema on meie k\u00f5rval, anname oma hirmud
ja n\u00f5rkused \u00fcle Temale ja Ta annab meile lohutust ja lootust, juhtides
meid julguse juurde, mida vajame elus hakkama saamiseks, omal ajal.
Jeesuse endale karjaseks vastu v\u00f5tmine on alles kristlaseks olemise
teekonna algus, mis on t\u00e4is \u00f5ppimist, kuulekust, vahel ka keerulisi
olukordi. Jumal tahab meid juhtida. Ja meie tuleme tagasi eluvee
allikale, p\u00fchakotta koos k\u00f5ikide kaasteelistega selleks, et v\u00f5iksime
j\u00e4tkata meile usaldatud missiooni. Mida me siit saame?
Me tuleme tagasi, et meid toidetaks armulauas Jeesuse Ihu ja Verega.
Me tuleme tagasi, et meid toidetaks Piiblis leiduva Jumala S\u00f5naga.
Me tuleme tagasi, et meile \u00f5petataks rohkem Jeesusest kui teest, t\u00f5est
ja elust .
Me ei tohiks kunagi unustada soovi Jeesusele l\u00e4hemale tulla.
Oleme loodud ja kutsutud Jumalat tundma oma elus ja armastama Teda ja
Tema t\u00f6\u00f6d meiega ja meie l\u00e4bi. Temas ongi meie puhkehetk.
Armas taevane Isa, ole ikka meie Karjane ja juhi ning toida meid oma
S\u00f5na ja sakramendiga. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"