Kuningriigiaja XII p\u00fchap\u00e4ev B aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Hiiobi raamatust:
Issand vastas Hiiobile tormituules ja \u00fctles: \u201cKes on see, kes
pani mere v\u00e4ravate taha kinni, kui see esile murdes ema\u00fcsast
v\u00e4ljus; kui ma katsin mere pilvedega ja panin pilkase pimeduse
sellele m\u00e4hkmeks? Kui ma seadsin sellele piirid \u2013 panin v\u00e4ravad
ja riivid, ning \u00fctlesin: Siitsaadik tohid sa tulla ja mitte
kaugemale, siin vaibugu sinu uhked lained.\u201d
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nage Issandat, sest Tema on hea!
Need, kes laevadega s\u00f5itsid merel,
et kaubelda suurtel vetel,
n\u00e4gid Issanda v\u00e4gevaid tegusid
ja tema imesid meres\u00fcgavuses.
Need, kes t\u00f5usid \u00fcles taeva poole
ja vajusid alla \u00fcrgvetesse,
nii, et nende hing sulas \u00f5nnetuses,
nad taarusid nagu joobnud ja nende tarkus sai otsa.
Aga oma kitsikuses h\u00fc\u00fcdsid nad Issandat
ja tema p\u00e4\u00e4stis nad nende ahastusest.
Ta muutis tormi pehmeks tuule\u00f5huks
ja vete lained j\u00e4id vakka.
Ja nad said r\u00f5\u00f5msaks, et lained j\u00e4id vakka
ja ta juhtis nad igatsetud sadamasse.
T\u00e4nagu nad Issandat tema helduse eest
ja tema imetegude eest inimlaste seas
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
T\u00e4nage Issandat, sest Tema on hea!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, Kristuse armastus sunnib meid, et me m\u00f5istaksime: kui \u00fcks
on surnud k\u00f5igi eest, siis on k\u00f5ik surnud. Aga tema on surnud
k\u00f5ikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam iseendale, vaid
temale, kes ta nende eest on surnud ja \u00fcles t\u00f5usnud. Sellep\u00e4rast
\u00e4rgem hinnakem enam kedagi surelike m\u00f5\u00f5tude j\u00e4rgi, ja kuigi me
tundsime Kristust inimesena, ei tunne me teda enam n\u00f5nda. Niisiis,
kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on m\u00f6\u00f6dunud,
ja vaata, uus on s\u00fcndinud. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Suur prohvet on t\u00f5usnud meie keskelt
ja Jumal on k\u00fclastanud oma rahvast!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Kui p\u00e4ev oli \u00f5htusse j\u00f5udnud, \u00fctles Jeesus oma j\u00fcngritele: \u201cMingem
j\u00e4rve teisele kaldale.\u201d Ja kui nad rahval olid lasknud laiali minna,
asusid nad paati, kus Jeesus juba istus. Nendega \u00fches l\u00e4ks teele
veel teisigi paate. Siis aga t\u00f5usis tugev tormituul ja l\u00f5i laineid
\u00fcle paadiserva, nii et paat hakkas juba t\u00e4is saama, aga tema magas
paadi p\u00e4ras, pea peaalusel. Ja nemad \u00e4ratasid ta \u00fcles ja \u00fctlesid
talle: \u201c\u00d5petaja, kas Sa ei hooli sellest, et me l\u00e4heme hukka?\u201d Siis
t\u00f5usis ta \u00fcles ja \u00fctles j\u00e4rvele: \u201cOle vait ja vagusi.\u201d Ja tuul vaibus
ja j\u00e4rv j\u00e4i t\u00e4iesti vaikseks. Aga tema \u00fctles neile: \u201cMiks te olete
nii arad? Kas te ikka veel ei usu?\u201d Kuid nemad olid t\u00e4is kartust
ning \u00fctlesid \u00fcksteisele: \u201cKes ta siis on, et isegi tuul ja j\u00e4rv tema
s\u00f5na kuulavad?\u201d See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Issand, pane meid igavesti armastama ja austama oma
p\u00fcha Nime, sest Sa ei j\u00e4ta kunagi aitama ja valitsemata neid,
kelle Sa oled pannud oma helduse kindlale alusele;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XII p\u00fchap\u00e4ev B aastal Lugemine Hiiobi raamatust:Issand vastas Hiiobile tormituules ja \u00fctles: \u201cKes on see, kespani mere v\u00e4ravate taha kinni, kui see esile murdes ema\u00fcsastv\u00e4ljus; kui ma katsin mere pilvedega ja panin pilkase pimedusesellele m\u00e4hkmeks? Kui ma seadsin sellele … J\u00e4tka lugemist
Ps 22:23-32; Ps 67; 1Ms 12:1-9; Gl 3:1-9<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 80; 1Sm 9:1-10,18-19; 1Sm 9:26-10:1; Ap 8:26-40<\/a><\/p>\n\n\n\n
Issanda kutse minna paadiga teisele kaldale on justkui kutse meile.
Minna koos Jeesusega sinna kuhu Tema juhatab. Me alustame teekonda
alati suure \u00f5hina ja ootus\u00e4revusega ja kui k\u00f5ik ei l\u00e4he nagu meie
oleme endale ette kujutanud, k\u00fcsime Jumalalt: kus Sa oled? miks Sa
magad? T\u00e4nases EV-s apostlid satuvad hirmu k\u00e4tte, tundub, et asjad
on kontrolli alt v\u00e4ljumas. Jeesus magab. Piiblis on mitmeid kordi
kurdetud Jumala kaugelolemise \u00fcle. Psalmikirjutaja \u00fctleb: Virgu,
Issand! Miks sa magad? \u00c4rka \u00fcles, \u00e4ra t\u00f5uka meid \u00e4ra j\u00e4\u00e4davalt!
Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie h\u00e4da?(Ps 44)
Prohvet Jeremija k\u00fcsib: Miks l\u00e4heb korda \u00f5elate tee? Miks k\u00f5ik
petised elavad rahus? Sina istutad neid, nad juurduvad, nad kasvavad,
kannavad isegi vilja.(Jr 12) Esimeses lugemises on Jumala vastus
Iiobile, kes ei m\u00f5ista kannatuste tarvidust ega s\u00f5prade \u00fcleolevat
pilget. Peale apostlite etteheidet Jeesus \u00fctleb: \u201cOle vait ja vagusi.\u201d
See k\u00e4sk on \u00fchteaegu nii tormile kui meie s\u00fcdametele. Miks oleme hirmul?
Kas meie usk pole piisavalt kindel? Kui Jumal tundub magavat, kas Ta
pole siis kohal? Me peaksime endalt k\u00fcsima: mida meie Jeesuselt ootame?
Kas meid h\u00e4irib rohkem torm v\u00f5i Jeesuse n\u00e4iline t\u00e4helepanematus meie
vajaduste suhtes? Pangem t\u00e4hele, et Jeesus ei pahanda j\u00fcngritega enda
\u00e4ratamise p\u00e4rast. Mida siis t\u00e4nased lugemised meile meelde tuletavad?
Igas olukorras saab ilmsiks Jeesuse v\u00e4gi ja autoriteet, m\u00e4rk Tema
jumalikkusest. J\u00fcngrid j\u00e4\u00e4vad t\u00e4nases EV-s m\u00f5tlema Jeesuse olemuse \u00fcle.
Meidki on kutsutud m\u00f5istma, et Jumala Kuningriik on saladus, Kuningriik
on juba siin, Kirikus, kuid sageli justkui peidetud, ja k\u00f5ige selle
juures kutsub Jeesus \u00fcles uskuma. Kuningriigi saladus on Jeesuses, isegi
kui tundub, et Ta magab.
Armas taevane Isa, palun \u00f5peta meid hindama igat elu olukorda ja kingi
meile v\u00f5imalus n\u00e4ha seda k\u00f5rvalt, n\u00f5nda nagu Sina seda n\u00e4ed ja vaigista
meie s\u00fcdamete tormid usuga Sinu kohalolusse. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"