Kuningriigiaja XI p\u00fchap\u00e4ev B aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:
Nii \u00fctleb Issand: Mina ise v\u00f5tan \u00fche oksa seedripuu ladvast ja
panen selle kasvama. Ma murran selle v\u00f5sude hulgast k\u00f5ige \u00f5rnema
ja istutan selle k\u00f5rgele ja j\u00e4rsule m\u00e4ele – Iisraeli k\u00f5rgele m\u00e4ele
ma istutan selle, ja see ajab viljakandvaid oksi ning saab
toredaks seedriks, ja selle v\u00f5ra alla teevad pesa k\u00f5ik tiivulised
linnud. K\u00f5ik metsa puud peavad teadma, et mina olen Issand, kes
teeb madalaks k\u00f5rge ja k\u00f5rgeks madala; ma lasen lehtedes puul
n\u00e4rbuda ja panen haljendama kuivanud puu. Mina, Issand, olen
r\u00e4\u00e4kinud ja mina teen selle teoks.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Hea on Issandat kiita!
Hea on Issandat kiita,
m\u00e4ngida Sinu nimele, oo K\u00f5igek\u00f5rgem,
kuulutada hommikul Sinu heldusest
ja \u00f5htul sinu truudusest.
\u00d5ige lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab k\u00f5rgeks nagu liibanoni seeder,
mis on istutatud Issanda kotta,
lokkavad meie Jumala \u00f5uedel.
Nad kannavad vilja ka vanadusep\u00e4evil,
on t\u00e4is mahla ja v\u00e4rskust;
nad kuulutavad, et Issand on \u00f5iglane –
minu kalju, kelles ei ole \u00fclekohut.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Hea on Issandat kiita!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, me oleme julged igal ajal, sest me teame, et niikaua kui
me oleme ihus, oleme Issandast kaugel. Sest me elame usus, mitte
n\u00e4gemises, kuigi tahaksime julge meelega olla pigem ihust \u00e4ra ja
kodus Issanda juures. Seep\u00e4rast tahamegi olla temale meelep\u00e4rased
nii kodus kui v\u00f5\u00f5rsil, sest meil k\u00f5igil tuleb seista Kristuse
kohtuj\u00e4rje ees, et iga\u00fchele tasutaks sedam\u00f6\u00f6da, mida ta ihus olles
on teinud, kas head v\u00f5i kurja. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Seeme on Jumala S\u00f5na, aga Kristus on k\u00fclvaja,
kes tema leiab, selle on igavene elu!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles rahvale: Jumala riik tuleb samal kombel, nagu inimene
k\u00fclvab seemne oma p\u00f5llule. Ja kas ta heidab magama v\u00f5i t\u00f5useb
\u00fcles, nii \u00f6\u00f6sel kui p\u00e4eval – seeme t\u00e4rkab ja taim sirgub nii, et
ta ei teagi, kuidas see s\u00fcnnib. Sest maa kannab vilja iseenesest,
esmalt orast, siis p\u00e4id, l\u00f5puks t\u00e4it nisu pea sees. Aga kui vili
on valmis, paneb ta sirbi t\u00f6\u00f6le, sest l\u00f5ikuseaeg on k\u00e4es.
Ja ta \u00fctles: Millega me saaksime v\u00f5rrelda Jumala riiki v\u00f5i millise
t\u00e4hendamiss\u00f5naga me seda t\u00e4hendame. See on nagu sinepiivake, mis
on siis, kui ta maha k\u00fclvatakse, v\u00e4iksem kui k\u00f5ik seemned maa
peal, aga kui see v\u00f5rsub, kasvatab ta suured oksad, nii et taeva
linnud tema varju alla v\u00f5ivad pesa teha. Ja ta r\u00e4\u00e4kis neile mitme
niisuguse t\u00e4hendamiss\u00f5naga, sedam\u00f6\u00f6damkuidas nad suutsid kuulata.
Ilma t\u00e4hendamiss\u00f5nadeta ei r\u00e4\u00e4kinud ta neile midagi; aga oma
j\u00fcngritele seletas ta k\u00f5ik \u00e4ra, siis kui nad \u00fcksi olid.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Hoia, Issand, oma perekonda, Kirikut, vankumatus
usus ja armastuses, et Sinu armu l\u00e4bi v\u00f5iksime julgelt
kuulutada Sinu t\u00f5de ja kaastundlikult Sinu \u00f5igust m\u00f5ista;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus Kuningriigiaja XI p\u00fchap\u00e4ev B aastal Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:Nii \u00fctleb Issand: Mina ise v\u00f5tan \u00fche oksa seedripuu ladvast japanen selle kasvama. Ma murran selle v\u00f5sude hulgast k\u00f5ige \u00f5rnemaja istutan selle k\u00f5rgele ja j\u00e4rsule m\u00e4ele – Iisraeli k\u00f5rgele m\u00e4elema istutan selle, … J\u00e4tka lugemist
Ps 27; 1Ms 9:1-17; 1Pt 3:17-4:6<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 72; 1Sm 8; Ap 8:5-25<\/a><\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na, hommikupalve ajal, lugesime: “Issand on mu valgus ja mu p\u00e4\u00e4ste, keda ma
peaksin kartma? Issand on mu elu v\u00f5imas kaitse, kelle ees ma peaksin v\u00e4risema?”
(Ps 27) Meie usk ja lootus on Jumalal. Jumalal, Kes on loonud taeva ja maa.
Kirjast heebrealastele loeme: Usk on loodetava t\u00f5elisus, n\u00e4htamatute asjade
t\u00f5endus. Vanas t\u00f5lkes: Agga usk on kindel lotus nende asjade pe\u00e4le, mis weel
odetakse, ja nende asjade m\u00e4rkoandminne, mis ei n\u00e4hta. Meie oleme usu l\u00e4bi
juba n\u00fc\u00fcd osa Jumala taevasest Kuningriigist. \u00dchtepidi peaksime m\u00f5tlema sellele,
kuidas k\u00fclvata usu seemet maa peale. Ma arvan, et selleks on tarvis oma eluga
t\u00f5eks elada oma usku, muidugi Jumala heakskiidul, inglite abil ja p\u00fchade
eestpalve toel. Teisest k\u00fcljest oma usu v\u00e4ljendamine on iga kristlase kasvamise
teekond. Kohati tundub, et meil pole arusaama sellest mida ja kuidas me peaksime
tegema. Nagu v\u00e4ikesest v\u00f5rsest kasvab puu ja seemnest tulevad viljakandvad
p\u00f5\u00f5sad, n\u00f5nda kasvame ka meie koos Kirikuga Jumala Kuningriigiga \u00fcheks. Me ei
pea olema kannatamatud. Vahel v\u00f5ime ette kujutada, et Jumal ootab meist t\u00e4iuslikkust,
et oleksime nagu p\u00fchakud. Keegi meist ei ole n\u00f6. s\u00fcndinud p\u00fchak, kuigi me kasvame
eesm\u00e4rgi poole. Me k\u00f5ik oleme teekonnal, teekonnal mis alati pole selge ja
m\u00f5istetav. Meie seas on ootuste purunemised, kahtlused, stress ja on ka imelisi
hetki, milles paistab Jumala armastuse valgus. Teises lugemises ap. Paulus
toob meieni olulise meeldetuletuse: sest meil k\u00f5igil tuleb seista Kristuse
kohtuj\u00e4rje ees. Jumala Auj\u00e4rje ees saab arusaadavaks meie kasvamise teekonna
erinevate hetkete olulisus. Meid hinnatakse selle j\u00e4rgi kuidas oleme selle
teekonna l\u00e4binud, kuidas oleme endal lubanud kasvada kokku Kirikuga. Mida see
k\u00f5ik meie jaoks t\u00e4hendab? See t\u00e4hendab, et Jeesus, olles oma Kuningriigi keskel,
on ka t\u00e4na siin, meie keskel. See t\u00e4hendab, et Tema kannab ja juhatab meid
sellel teekonnal. Armulauas \u00fchendab iseennast oma kutsututega. Meie usu seemme
on tulnud teiste inimeste kaudu, aga kasvamine on \u00fchtsuses Jumalaga, Tema l\u00e4bi.
Olgem need, kes k\u00fclvavad usu seemet aga ka need, kes Jumala armus kasvavad
Tema Kuningriigiga \u00fcheks, l\u00e4bi p\u00fcha Kiriku.
Au olgu Jumalale k\u00f5rges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"