PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV B AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Esimene lugemine teisest Ajaraamatust:
Neil p\u00e4evil rohkendasid k\u00f5ik juuda \u00fclemad, preestrid ja rahvas \u00fclekohtutegusid
ja k\u00e4isid paganate igasuguste j\u00e4leduste j\u00e4rel, ning r\u00fcvetasid Issanda koja,
mille Tema oli Jeruusalemmas oma p\u00fchamuks teinud. Ja Issand, nende Jumal,
l\u00e4kitas neile korduvalt hoiatuses\u00f5na oma saadikute kaudu, sest tema tahtis
s\u00e4\u00e4sta oma rahvast ja oma koda. Aga nemad ei h\u00e4benenud Jumala saadikuid ega
hoolinud tema s\u00f5nast ning panid naeruks tema prohveteid, kuni Issanda viha
s\u00fcttis p\u00f5lema oma rahva vastu nii, et ei olnud selle eest enam p\u00e4\u00e4semist. Ja
kaldealased p\u00f5letasid maha Issanda koja ja kiskusid maha Jeruusalemma m\u00fc\u00fcrid.
Nad p\u00f5letasid tulega k\u00f5ik selle paleed ning l\u00f5id puruks k\u00f5ik kallid asjad. Ning
kes m\u00f5\u00f5gast \u00fcle j\u00e4id, viis Nebukadnetsar Paabelisse vangi ja nendest said orjad
temale ja tema poegadele kuni P\u00e4rsia kuningriigi alguseni.
Nii sai t\u00f5eks s\u00f5na, mille Jumal prohvet Jeremia suu kaudu oli kuulutanud: “Nii
kaua kui maa pole h\u00fcvitanud oma pidamata j\u00e4\u00e4nud hingamisp\u00e4evi, j\u00e4\u00e4b maa
laastatuks, kuni seitsek\u00fcmmend aastat t\u00e4is saavad.” Ja et l\u00e4heks t\u00e4ide Issanda
s\u00f5na, mille Jumal oli prohvet Jeremija suu kaudu kuulutanud, \u00e4ratas Jumal p\u00e4rsia
kuninga Koorese vaimu, tema esimesel valitsuse aastal, n\u00f5nda et ta laskis
kuulutada ja kirja kaudu \u00f6elda:” Nii \u00fctleb Koores, P\u00e4rsia kuningas: Issand,
taevaste Jumal, on andnud minule k\u00f5ik kuningriigid maa peal ja tema on k\u00e4skinud
ehitada temale koja Jeruusalemmas, Juudamaal. Kui keegi teie seas on tema rahva
hulgast, siis Issand, ta Jumal, olgu temaga, ja tema v\u00f5ib minna.”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Ma ei unusta sind, taevane Jeruusalemm!
Me istusime Paabeli j\u00f5gede kaldail
ja nutsime, kui m\u00f5tlesime Siionile.
Remmelgate otsa, mis seal kasvasid,
me riputasime oma harfid.
Sest need, kes meid vangi viisid,
n\u00f5udsid, et me laulaksime,
meie sundijad n\u00f5udsid meilt r\u00f5\u00f5mulaule:
“Laulge meile m\u00f5nd Siioni laulu”.
Kuidas v\u00f5iksime laulda Issanda laulu
v\u00f5\u00f5ral pinnal?
Kui ma sind unustan, Jeruusalemm,
kuivagu minu parem k\u00e4si.
J\u00e4\u00e4gu mu keel suulae k\u00fclge kinni,
kui ma sinule ei m\u00f5tle,
kui ma ei pea Jeruusalemma
oma \u00fclimaks r\u00f5\u00f5muks.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma ei unusta sind, taevane Jeruusalemm!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast efeeslastele:
Vennad: Jumal, kes on v\u00e4ga helde, on ka teid elavaks teinud, kes te enne olite
surnud oma \u00fcleastumiste p\u00e4rast, sest tema armastus, millega ta meid on
armastanud, on suur ning tema armust olete teiegi \u00f5ndsaks saanud. Jeesuses
Kristuses on ta meid \u00fcles \u00e4ratanud ja koos Jeesusega seadnud meid istuma
taevariigis, et osutada tulevasel ajastul oma armu \u00fclisuurt rikkust meie vastu
Kristuses Jeesuses. Sest armust olete te usu l\u00e4bi \u00f5ndsaks saanud, mitte
omaenese j\u00f5ust. Jumal on \u00f5ndsakssaamise teile kinkinud, mitte et oleksite oma
tegude l\u00e4bi p\u00e4\u00e4senud – nendest ei saa keegi kiidelda. Sest meie k\u00f5ik oleme tema
loodud, loodud Jeesuses Kristuses heade tegude jaoks, et me neid teeksime nii,
nagu Jumal on \u00fclevalt meile m\u00e4\u00e4ranud. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Sest nii on Jumal maailma armastanud,
et ta on andnud oma ainus\u00fcndinud Poja,
et iga\u00fchel, kes temasse usub, oleks igavene elu!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles Nikodeemusele: “Nii nagu Mooses k\u00f5rbes mao \u00fclendas, nii peab ka
Inimese Poeg \u00fclendatud saama, et iga\u00fchel, kes temasse usub, oleks igavene elu.
Sest n\u00f5nda on Jumal maailma armastanud, et ta on andnud oma ainus\u00fcndinud Poja,
et \u00fckski, kes temasse usub, ei
l\u00e4heks hukka, vaid et temal oleks igavene elu. Jumal ei ole oma poega selleks
maailma saatnud, et ta maailma \u00fcle kohut m\u00f5istaks, vaid et maailm tema l\u00e4bi
\u00f5ndsaks saaks. Kes temasse usub, selle \u00fcle ei m\u00f5isteta kohut; aga kes ei usu,
selle \u00fcle on kohus juba m\u00f5istetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainus\u00fcndinud
Poja nimesse. Ja kohtuotsus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed
armastasid pimedust enam kui valgust, sest nende teod olid kurjad. Ja iga\u00fcks,
kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et tema tegusid ei
laidetaks. Kes aga n\u00f5uab taga t\u00f5de, tuleb valguse juurde, et tema teod saaksid
avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.”
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Armuline Isa, kelle \u00f5nnistatud Poeg Jeesus Kristus tuli
taevast alla t\u00f5eliseks eluleivaks, mis teeb maailmale elavaks,
palun anna meile seda Leiba alati, et Tema elaks meis ja meie Temas,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks
Jumal, n\u00fc\u00fcd ja igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: 2Esdras 2:15-32 M\u00f5tisklus PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV B AASTAL Esimene lugemine teisest Ajaraamatust:Neil p\u00e4evil rohkendasid k\u00f5ik juuda \u00fclemad, preestrid ja rahvas \u00fclekohtutegusidja k\u00e4isid paganate igasuguste j\u00e4leduste j\u00e4rel, ning r\u00fcvetasid Issanda koja,mille Tema oli Jeruusalemmas oma p\u00fchamuks teinud. Ja Issand, nende Jumal,l\u00e4kitas neile korduvalt hoiatuses\u00f5na … J\u00e4tka lugemist
Ps 18:1-20; Hs 39:21-29; 2Kr 3:12-18<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 46; Ps 122; Ilm 3:1-12<\/a>; 2Esdras 2:15-32<\/p>\n\n\n\n
Sest m\u00f5\u00f5k ja nende h\u00e4vitamine on l\u00e4hedal ja \u00fcks rahvas t\u00f5useb ja v\u00f5itleb teise
vastu ja m\u00f5\u00f5gad on nende k\u00e4es. Sest inimeste seas on m\u00e4ss ja nad tungivad \u00fcksteise
kallale; nad ei pea silmas oma kuningaid ega v\u00fcrste ning nende tegude k\u00e4ik on nende
v\u00f5imuses. Inimene tahab minna linna, aga ei saa. Sest nende uhkuse p\u00e4rast saavad
linnad rahutuks, majad h\u00e4vivad ja inimesed kardavad. Inimene ei halasta oma ligimese
peale, vaid h\u00e4vitab nende majad m\u00f5\u00f5gaga ja rikub nende vara leivapuuduse ja suure
viletsuse p\u00e4rast. Vaata, \u00fctleb Jumal, ma kutsun kokku k\u00f5ik maa kuningad, kes mind
austavad, kes on p\u00e4rit p\u00e4ikeset\u00f5usumaalt, l\u00f5unast, idast ja Liibanonist; p\u00f6\u00f6rama end
\u00fcksteise poole ja tasuma selle eest, mis nad on neile teinud. Nagu nemad veel t\u00e4na
teevad minu valitutele, teen ka mina ja maksan nendele k\u00e4tte. N\u00f5nda \u00fctleb Issand
Jumal; Mu parem k\u00e4si ei armasta patuseid ja mu m\u00f5\u00f5k ei lakka olemast nende \u00fcle, kes
valavad s\u00fc\u00fctute verd maa peale. Tuli on tulnud tema vihast ja h\u00e4vitanud maa alused
ja patused on nagu \u00f5led, mis s\u00fc\u00fcdatakse. H\u00e4da neile, kes patustavad ega pea minu
k\u00e4ske! \u00fctleb Issand. Ma ei s\u00e4\u00e4sta neid: minge, lapsed, t\u00e4is v\u00e4ge, \u00e4rge r\u00fcvetage
minu p\u00fchamut! Sest Issand tunneb k\u00f5iki, kes tema vastu patustavad, ja seep\u00e4rast
annab ta nad surma ja hukatusse. Sest n\u00fc\u00fcd on nuhtlused tabanud kogu maad ja te
j\u00e4\u00e4te neisse, sest Jumal ei p\u00e4\u00e4sta teid, sest te olete pattu teinud tema vastu.
Vaata kohutavat n\u00e4gemust ja selle ilmumist idast: Kuhu tulevad v\u00e4lja Araabia draakonite
rahvad paljude s\u00f5javankritega ja nende hulk kantakse maa peale nagu tuul, et k\u00f5ik,
kes neid kuulevad, kardaksid ja v\u00e4riseksid. Ka karmaanlased, kes raevutsevad,
l\u00e4hevad v\u00e4lja nagu metssead, tulevad suure v\u00e4ega ja astuvad nendega lahingusse
ning raiskavad osa ass\u00fc\u00fcrlaste maast. Ja siis meenutavad draakonid oma olemust;
ja kui nad p\u00f6\u00f6rduvad, pidades suure v\u00e4ega vanden\u00f5ud tagakiusamiseks;
Siis nad saavad rahutuks veritsedes ja vaikivad oma v\u00e4est ja p\u00f5genevad.
(2 Esdrat, King Jamesi versioon, t\u00f5lge vabas vormis)<\/p>\n\n\n\n
Laetare p\u00fchap\u00e4ev ehk R\u00f5\u00f5mustage p\u00fchap\u00e4ev on tunnistus meile Jumala kingitud
armastusest ja p\u00e4\u00e4stest. Tema on meie igap\u00e4evase r\u00f5\u00f5mu p\u00f5hjustaja ja p\u00f5hjus.
Me liigume \u00fcha l\u00e4hemale suurimale kristlikule p\u00fchale – \u00fclest\u00f5usmisp\u00fchale,
milles saab elavaks t\u00f5estuseks Jumala armastuse suurus. Meid on \u00e4ratatud
igavesele elule koos Kristusega, meie eluleivaga. Teisest lugemisest kuulsime:
“tema armastus, millega ta meid on armastanud, on suur ning tema armust olete
teiegi \u00f5ndsaks saanud” T\u00e4nases evangeeliumis kuulsime Jeesuse vestlust
Nikodeemusega, mis kinnitab meile, et Jumal armastab meid v\u00e4ga \u2013 see on tohutu
armastus, mis v\u00e4ljendub oma ainus\u00fcndinud Poja, meie Issanda Jeesuse Kristuse
saatmises maailma, mitte seda hukka m\u00f5istma, vaid p\u00e4\u00e4stma. See Jumalalt saadud
armastuse v\u00e4lja teenimata kingitus kutsub meid vastu v\u00f5tma Jeesust usus.
“Kes temasse usub, selle \u00fcle ei m\u00f5isteta kohut” – on t\u00e4naste lugemiste s\u00f5num.
Moosese poolt \u00fcles t\u00f5stetud pronksmao vaatamine ravis salvamisest, n\u00f5nda sammuti
ravib ristipuule vaatamine meid uskmatuse ja patu rasketest tagaj\u00e4rgedest.
Kuid mida selle r\u00f5\u00f5mu t\u00f5elisuseks on meil vaja teha? Eelk\u00f5ige uskuda Jumala
ainus\u00fcndinud Poja lunastust\u00f6\u00f6sse. See on palju s\u00fcgavam, kui Jeesuse olemasolu
ja \u00f5petuse tunnistamine. See on Jeesue Kristuse vastuv\u00f5tmine kogu oleva
Kuningana, Temaga enda elu jagamine ja armastusest alistumine Tema tahtele.
“Ja apostlid \u00fctlesid Issandale: \u201eKasvata meie usku!\u201d”(Lk 17:5) Usk on Jumala
kingitus, mida meie peame endas kandma ja kasvatama. Usk on voorus, hea harjumus,
mida inimene saab t\u00f5eks elada ja seel\u00e4bi arendada: nii vajab kristlane, kellel
on juba usu kingitus, selle armu selget v\u00e4ljendamist, ehk usutegusid, et
see voorus kasvaks. Usuteod on peale Kristusesse uskumise, palve ja Tema
sakramentide sagedase vastuv\u00f5tmise, m\u00f5tted, s\u00f5nad, soovid ja teod, mis on
koosk\u00f5las Kristuse \u00f5petusega ja tehtud armastusest Jumala vastu. Usu l\u00e4bi saame
v\u00e4lja pimedusest valgusesse ja Tema valguses saame kasvada \u00fcha enam oma usuteel
taevase Jeruusalemma poole.”
Armas taevane Isa, oma l\u00f5ppematus headuses oled Sina lepitanud meid enesega
Poja kaudu, palun luba, et k\u00f5ik kes ennast kristlaseks kutsuvad kiirustaks
p\u00fchenduma Sinu armastuse t\u00f5elisuseks elamisele inglite abil ja p\u00fchakute eeskujul.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"