PAASTUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV B AASTAL
Esimene lugemine 1. Moosese raamatust:
P\u00e4rast neid s\u00fcndmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning \u00fctles temale:
“Aabraham!” Ja ta vastas: “Siin ma olen!” Ja tema \u00fctles: “V\u00f5ta n\u00fc\u00fcd Iisak, oma
ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal
p\u00f5letusohvriks \u00fchel neist m\u00e4gedest, mis ma sulle
nimetan!” Ja Aabraham t\u00f5usis hommikul vara, saduldas oma eesli, v\u00f5ttis enesega
kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, l\u00f5hkus p\u00f5letusohvri puud ja l\u00e4ks
paika, millest Jumal temale oli r\u00e4\u00e4kinud. Kolmandal p\u00e4eval t\u00f5stis Aabraham oma
silmad \u00fcles ja n\u00e4gi seda paika kaugelt. Ja Aabraham \u00fctles oma noortele meestele:
“J\u00e4\u00e4ge teie eesliga siia! Mina ja poiss l\u00e4heme sinna, kummardame ja tuleme siis
tagasi teie juurde.” Ja Aabraham v\u00f5ttis p\u00f5letusohvri puud, pani need oma pojale
Iisakile \u00f5lale, v\u00f5ttis enda k\u00e4tte tule ja noa ning m\u00f5lemad l\u00e4ksid \u00fcheskoos.
Ja Iisak r\u00e4\u00e4kis oma isa Aabrahamiga ning \u00fctles: “Isa!” Ja tema vastas: “Siin ma
olen, mu poeg!” Siis ta \u00fctles: “N\u00e4e, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?”
Ja Aabraham vastas: “K\u00fcllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!”
N\u00f5nda l\u00e4ksid m\u00f5lemad \u00fcheskoos. Ja kui nad j\u00f5udsid paika, millest Jumal temale
oli r\u00e4\u00e4kinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja
Iisaki ja pani ta altarile puude peale. Ja Aabraham sirutas k\u00e4e ja v\u00f5ttis noa,
et tappa oma poeg. Aga Issanda ingel h\u00fc\u00fcdis teda taevast ja \u00fctles: “Aabraham,
Aabraham!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!” Siis ta \u00fctles: “\u00c4ra pane k\u00e4tt poisi
k\u00fclge ja \u00e4ra tee temale midagi, sest n\u00fc\u00fcd ma tean, et sa kardad Jumalat ega
keela mulle oma ainsat poega!”
Ja Aabraham t\u00f5stis oma silmad \u00fcles, vaatas, ja enn\u00e4e, \u00fcks j\u00e4\u00e4r oli r\u00e4gastikus
sarvipidi kinni. Ja Aabraham l\u00e4ks ning v\u00f5ttis j\u00e4\u00e4ra ja ohverdas selle
p\u00f5letusohvriks oma poja asemel. Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks “Issand
n\u00e4eb”. Seep\u00e4rast \u00f6eldakse t\u00e4nap\u00e4evalgi: “Issanda m\u00e4el ta n\u00e4itab end.”
Ja Issanda ingel h\u00fc\u00fcdis Aabrahami teist korda taevast ning \u00fctles temale: “Ma
t\u00f5otan iseenese juures, \u00fctleb Issand: sellep\u00e4rast et sa seda tegid ega keelanud
mulle oma ainsat poega, ma \u00f5nnistan sind t\u00f5esti ja teen su soo v\u00e4ga paljuks –
nagu t\u00e4hti taevas ja nagu liiva mere \u00e4\u00e4res – ja su sugu vallutab oma vaenlaste
v\u00e4ravad! Ja sinu soo nimel \u00f5nnistavad endid k\u00f5ik maailma rahvad, sellep\u00e4rast et
sa v\u00f5tsid kuulda mu h\u00e4\u00e4lt!”.See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Ma t\u00f5stan \u00fcles lunastuse karika ja h\u00fc\u00fcan appi Issanda nime!
Kuidas ma tasuksin Issandale
selle eest, mis ta minule on teinud.
Ma t\u00f5stan \u00fcles lunastuse karika
ja h\u00fc\u00fcan appi Issanda nime.
Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.
Issand, ma olen su sulane,
sinu sulane, su teenija poeg,
sina oled mu k\u00f6idikud lahti p\u00e4\u00e4stnud.
Sinule ma toon oma t\u00e4nuohvri
ja h\u00fc\u00fcan appi Issanda nime.
Ma pean oma t\u00f5otusi Issandale
kogu tema rahva n\u00e4hes.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma t\u00f5stan \u00fcles lunastuse karika ja h\u00fc\u00fcan appi Issanda nime!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast Roomlastele:
Vennad, mis on meil \u00f6elda? Kui Jumal on meie poolt, kes v\u00f5ib olla meie vastu?
Tema, kes ta oma Poegagi ei s\u00e4\u00e4stnud, vaid loovutas tema meie k\u00f5ikide eest,
kuidas ei peaks ta siis koos Pojaga meile k\u00f5ike muud kinkima? Kes v\u00f5ib
s\u00fc\u00fcdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes \u00f5igeks teeb. Kes v\u00f5ib meid hukka
m\u00f5ista? Kristus Jeesus on see, kes suri ja, mis veel enam, kes \u00fcles \u00e4ratati, kes
on Jumala paremal k\u00e4el ja kes palub meie eest.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Ja pilvest kostis h\u00e4\u00e4l: “See on mu armas Poeg, teda kuulake!”
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Ja kuue p\u00e4eva p\u00e4rast v\u00f5ttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning
viis nad omaette k\u00f5rgele m\u00e4ele. Ja teda muudeti nende ees, ta r\u00f5ivad hakkasid
erevalgena hiilgama, nagu \u00fckski maapealne vanutaja neid valgeks teha ei suuda.
Ja Eelija koos Moosesega n\u00e4itas ennast neile, ja need k\u00f5nelesid Jeesusega.
Peetrus \u00fctles: \u00abRabi, meil on siin hea olla, teeme siia kolm lehtmaja: \u00fche
sinule, \u00fche Moosesele ja \u00fche Eelijale. Aga tema ei teadnud, mida \u00f6elda, sest
neid valdas suur hirm.
Siis t\u00f5usis pilv ja varjas neid, ning pilvest kostis h\u00e4\u00e4l: \u00abSee on mu armas
Poeg, teda kuulake!\u00bb Ja kui nad ringi vaatasid, ei n\u00e4inud nad \u00e4kki enam kedagi
muud kui Jeesust \u00fcksi endi juures. Ja kui nad m\u00e4elt lahkusid, keelas Jeesus
neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid n\u00e4inud, enne kui Inimese Poeg
on \u00fcles t\u00f5usnud surnuist. Ja nemad pidasid tema s\u00f5nu meeles, ent arutasid
omavahel : \u00abMida t\u00e4hendab surnuist \u00fcles t\u00f5usma?\u00bb
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, Kelle au on alati halastada: ole armuline
k\u00f5igile, kes on Sinu teedelt eksinud, ja too nad
tagasi kahetseva s\u00fcdame ja vankumatu usuga, et nad v\u00f5taksid omaks ja
hoiaksid kinni Sinu S\u00f5nast, Jeesusest Kristusest,
Sinu Poja muutumatust t\u00f5est; Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga,
\u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus PAASTUAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV B AASTAL Esimene lugemine 1. Moosese raamatust:P\u00e4rast neid s\u00fcndmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning \u00fctles temale:“Aabraham!” Ja ta vastas: “Siin ma olen!” Ja tema \u00fctles: “V\u00f5ta n\u00fc\u00fcd Iisak, omaainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning … J\u00e4tka lugemist
Ps 30; Ps 32; Hs 18:1-4,25-32; Mt 5:27-37<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 31; Srk 51:1-12; Lk 18:1-8<\/a><\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nased lugemised v\u00f5ivad tunduda meile esialgu hirmutavad. Kas selline
ootus Jumala poolt, nagu Aabrahami proovilepanek, on iga kristlase
l\u00e4bikatsumise tee ja meie vastus Jumalale? Tegelikult oleme sellel
paastuajal vaimsel teekonnal koos Jeesusega Jeruusalemma poole ja t\u00e4nased
lugemised toovad meieni lootuse ja p\u00e4\u00e4stes\u00f5numi. Vaatame veidi l\u00e4hemalt
mida kuuldud kirjakohad meile tahavad meelde tuletada. Aabrahamile anti
k\u00e4sk minna ohverdama Morijamaale \u00fchele neist m\u00e4gedest, mis Jumal temale
nimetas(1Ms 22:2). 2.Ajaraamatust loeme: Ja Saalomon hakkas Issanda koda
ehitama Jeruusalemma Morija m\u00e4ele. Aabrahami ohverdus ja Jumala Poja,
lunastusohver samas paigas on selge viide sellele, et Jumal p\u00e4\u00e4stab meid,
oma Poja, meie Issanda Jeesuse Kristuse l\u00e4bi. Apostel Pauluse kirjast
roomlastele kuulsime, et Kristus, Jumala Poeg, on meid k\u00f5iki lunastanud.
EV-st kuulsime hetkest, mil Issand ilmutati oma jumalikus auhiilguses.
Sellega n\u00e4idati j\u00fcngritele, ja nende l\u00e4bi ka meile, et Jeesus on t\u00f5esti
Jumala Poeg, ihusse saanud Jumala S\u00f5na. Seega – t\u00e4nased lugemised toovad
meieni uue lootuse ja uue elu, igavese elu koos Jumala endaga. Kuid
mida ootab Jumal meilt? Ja pilvest kostis h\u00e4\u00e4l: “See on mu armas Poeg,
teda kuulake!” See t\u00e4hendab meie elu muutmist ja eluviiside muutmist.
See t\u00e4hendab elamist igal p\u00e4eval loetud Jumala S\u00f5na j\u00e4rgi. Jeesuse kuulamine
t\u00e4hendab Tema tahtele allumist ja t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramist olulisele, st.
igavikulisele, see on t\u00e4pselt see mida p\u00fcha Kirik meile iga p\u00e4ev \u00f5petab.
Seet\u00f5ttu kasutagem k\u00f5ik h\u00e4sti \u00e4ra see paastuaega, mis meile on antud,
et saaksime oma elutee \u00fcmber hinnata, vaadata mis on t\u00f5esti oluline ja
katsugem seda siis ka t\u00f5eks elada l\u00e4bi usu, lootuse ja armastuse.
Armas taevane Isa, palun valgusta meie s\u00fcdame silmi, et v\u00f5iksime
n\u00e4ha oma igap\u00e4evaste talitamiste keskel Sinu Poja au ja Sinu muutumatu
armastuse eest t\u00e4nutoomise tarvidust. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"