Kuningriigiaja XIX p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest kuningate raamatust:
Eelija tuli Jumala m\u00e4e Hoorebi juurde ja ta l\u00e4ks \u00fchte koopasse ning \u00f6\u00f6bis seal. Aga Issand h\u00fc\u00fcdis teda ja \u00fctles: “Mine v\u00e4lja ja seisa m\u00e4e peal Issanda ees ja vaata, Issand l\u00e4heb sinu eest m\u00f6\u00f6da!” Siis t\u00f5usis marutuul, mis muutus tormiks ning k\u00f5igutas m\u00e4gesid ja purustas kaljusid, kuid Issand ei olnud marutuules. Ja tuule j\u00e4rel tuli maav\u00e4risemine, aga Issandat ei olnud maav\u00e4risemises. Ja maav\u00e4risemise j\u00e4rel tuli tulel\u00f5\u00f5m, aga Issand ei olnud tulel\u00f5\u00f5mas. Siis aga tuli vaikne, tasane sahin. Kui Eelija seda kuulis, kattis ta oma n\u00e4o kuuega ja l\u00e4ks v\u00e4lja ning seisis koopasuus.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, osuta meile oma heldust ja lunasta meid!
Ma tahan kuulda, mida Issand Jumal r\u00e4\u00e4gib,
t\u00f5esti, ta kuulutab rahu oma rahvale ja oma vagadele.
Tema abi on ligi neile, kes teda kardavad,
tema kirkus elab meie maal.
Heldus ja t\u00f5de saavad kokku,
\u00f5igus ja rahu annavad teineteisele suud.
Maa seest v\u00f5rsub t\u00f5de,
\u00f5igus vaatab alla taevast.
Jah, Issand annab meile k\u00f5ik hea,
meie maa kannab vilja.
\u00d5iglus k\u00f5nnib tema ees
ja k\u00e4ib tema j\u00e4lgedes.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, osuta meile oma heldust ja lunasta meid!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ma r\u00e4\u00e4gin t\u00f5tt Kristuses ja mu s\u00fcdametunnistus tunnistab P\u00fchas Vaimus, et ma ei valeta. Mu s\u00fcdames on suur kurbus ja lakkamatu valu, sest ma sooviksin olla ise Kristuse poolt \u00e4ra neetud ja temast lahus, kui see v\u00f5iks aidata minu vendi, minu oma rahva liikmeid. Sest nemad on iisraellased, kelle p\u00e4ralt on lapse\u00f5igus, kirkus ja lepingud; seadused, jumalateenistus ja t\u00f5otused. Nende omad on esiisad, kellest Kristus on ihu poolest s\u00fcndinud. Tema, kes ta on Jumal \u00fcle k\u00f5ige, olgu ta kiidetud igavesti. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa andku teile tarkuse vaimu,
ja valgustagu meie s\u00fcdame silmad \u00e4ra tundma oma lootuse suurust!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus k\u00e4skis oma j\u00fcngritel paati asuda ja s\u00f5ita vastaskaldale enne teda, kuni tema rahvahulkadel minna laseb. Ja kui ta oli lasknud rahvahulkadel \u00e4ra minna, l\u00e4ks ta \u00fcles m\u00e4ele ning palvetas seal \u00fcksinduses. Samas oli paat juba kaldast kaugel eemal ja heitles lainetega, sest tuul oli vastu. Aga neljandal \u00f6\u00f6vahikorral tuli Jeesus nende juurde vett m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndides. Kui j\u00fcngrid n\u00e4gid Jeesust j\u00e4rvel k\u00f5ndimas, olid nad kohkunud ja \u00fctlesid: “See on tont!”, ning nad karjusid hirmu p\u00e4rast. Aga Jeesus hakkas nendega r\u00e4\u00e4kima ja \u00fctles: “Olge julged, see olen mina, \u00e4rge kartke!” Peetrus vastas: “Issand, kui see oled Sina, siis k\u00e4si mul vett m\u00f6\u00f6da sulle vastu tulla.” Ja ta \u00fctles: “Tule!” Ning Peetrus astus paadist v\u00e4lja, k\u00f5ndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Aga tuult n\u00e4hes l\u00f5i ta kartma, ta hakkas vajuma ning h\u00fc\u00fcdis: “Issand, p\u00e4\u00e4sta mind!” Jeesus sirutas sedamaid oma k\u00e4e, haaras temast kinni ja \u00fctles talle: “Sina n\u00f5drausuline, miks sa kahtlema l\u00f5id?” Ja kui nad paati astusid, rauges tuul. Ja paadisolijad kummardasid Jeesust ning \u00fctlesid: “T\u00f5esti, sina oled Jumala Poeg!”
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
T\u00e4nased lugemised kinnitavad meie usku – Jumal ei h\u00fclga oma Kirikut.
Mitte kunagi, mitte kedagi meist. See on v\u00e4ga oluline meeldetuletus.
N\u00f5nda kui apostlid puutusid kokku paljude heitluste ja raskustega,
puutume meiegi kokku selle maailma korratusega. Kui kohkume vahest
m\u00f5ne olukorra ees, tuletame meelde Jeesuse s\u00f5nu:”Olge julged,
\u00e4rge kartke!” Meie Issand p\u00e4\u00e4stab meid ja kindlusega v\u00f5ime kosta:
“T\u00f5esti, sina oled Jumala Poeg!” Kuid kuidas see teadmine meid
aitab? Heitlikel aegadel elus on meil kaks valikut: otsida Jumalat,
v\u00f5i langeda uskmatusse ja meeleheitesse. Meie peame \u00fcritama
vaadata kaugemale enda olukorrast, vaadata seda l\u00e4bi “usu silmade”.
P\u00fcha Johannes Krisostomos kommenteerib, et selles EV l\u00f5igus
\u00f5petas Jeesus Peetrust m\u00f5istma oma kogemuste p\u00f5hjal, et kogu
tema j\u00f5ud tuli meie Issandalt ja et ta ei saa loota omaenese j\u00f5ule.
Pangem t\u00e4hele millele toetus ap Peetrus vajumise hetkel – ta h\u00fc\u00fcdis:
“Issand, p\u00e4\u00e4sta mind!” Niisammuti ka meie kasvatame rohke h\u00fc\u00fcdmise
ja palvega enda usku Jumala p\u00e4\u00e4stesse. Kuid me ei tohi kunagi unustada
mida \u00fctleb P\u00fchakiri: Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad,
laseb Jumal k\u00f5ik tulla heaks (Rm 8:28). T\u00e4nu Jumala ligiolule saame
j\u00e4\u00e4da rahusse mistahes olukorras ja v\u00f5ime r\u00f5\u00f5muga vastu minna
mistahes olukorrale elus. Ometi, usku, lootust ja armastust peab meil
olema.
Armas taevane Isa, meie usaldame end t\u00e4ielikult Sinu hoolde, me teame
et Sina p\u00e4\u00e4stad meid k\u00f5igest kurjast omal ajal ja kombel, palun hoia
meid langemast ja kinnita k\u00f5iki, kes Sind otsivad.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuningriigiaja XIX p\u00fchap\u00e4ev Lugemine esimesest kuningate raamatust:Eelija tuli Jumala m\u00e4e Hoorebi juurde ja ta l\u00e4ks \u00fchte koopasse ning \u00f6\u00f6bis seal. Aga Issand h\u00fc\u00fcdis teda ja \u00fctles: “Mine v\u00e4lja ja seisa m\u00e4e peal Issanda ees ja vaata, Issand l\u00e4heb sinu eest … J\u00e4tka lugemist