Kuningriigiaja XV p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii nagu vihm ja lumi tulevad taevast alla ega l\u00e4he sinna tagasi, vaid kastavad maad, teevad selle viljakandvaks, et see annaks k\u00fclvajale
seemet ja s\u00f6\u00f6jale leiba – n\u00f5nda on ka s\u00f5naga, mis l\u00e4htub minu suust:
tema ei tule t\u00fchjalt tagasi, vaid teeb seda, mis on minu meele j\u00e4rgi, ja saadab korda, milleks mina tema l\u00e4kitasin.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Kui seeme langeb heasse mulda, kannab see palju vilja!
Sulle kuulub kiituselaul, Jumal, Siionil,
sinule tuleb t\u00e4ita oma t\u00f5otused.
Sina oled kandnud maa eest hoolt ja seda jootnud,
lasknud maal rikkalikult vilja kanda.
Jumala ojad on veest tulvil,
nii valmistad sina tema uudsevilja,
n\u00f5nda sa korraldad k\u00f5ik.
Sina kastad rohkesti tema vagusid
ja leotad lahti mullakamara,
teed selle pehmeks vihmapiiskadega
ja \u00f5nnistad tema v\u00f5rseid.
Sa kroonid aasta oma armuga
ja su j\u00e4ljed t\u00e4ituvad pilgeni.
Rohtla vainud on kastetud,
K\u00fcnkad on v\u00f6\u00f6tatud h\u00f5iskamisega.
Nurmed on r\u00fc\u00fctatud kariloomadega,
orud on m\u00e4hkunud viljasse,
nad r\u00f5kkavad r\u00f5\u00f5must ja laulavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui seeme langeb heasse mulda, kannab see palju vilja!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ma arvan, et selle ajastu kannatused ei t\u00e4henda midagi v\u00f5rreldes
tulevase kirkusega, mis meile avalikuks saab. Sest k\u00f5ik loodu ootab pikisilmi jumalalaste ilmumist. Loodu on ju allutatud kaduvale, kuid
mitte enda tahtmist m\u00f6\u00f6da, vaid allutaja v\u00e4el. Samas on tema \u00e4ratanud lootuse, et ka loodu p\u00e4\u00e4seb kord kaduvuse orjusest jumalalaste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et k\u00f5ik loodu \u00e4gab \u00fcheskoos ja on s\u00fcnnitusvaevades t\u00e4nini. Veel enam, ka meie, kellel on Vaimu
esmaand, \u00e4game oma s\u00fcdames ning ootame lapse\u00f5igust ja oma ihu \u00e4ralunastamist. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issand, ava meie s\u00fcda,
et me v\u00f5taksime vastu Sinu S\u00f5na!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Sel p\u00e4eval tuli Jeesus v\u00e4lja oma kodust ja istus j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Aga suured
rahvahulgad kogunesid tema juurde. Ja Jeesus v\u00f5ttis paadis istet, kuid rahvas seisis kaldal. Ning Jeesus r\u00e4\u00e4kis neile t\u00e4hendamiss\u00f5nadega ja \u00fctles:
“Vaata, k\u00fclvaja l\u00e4ks p\u00f5llule k\u00fclvama. Ja kui ta k\u00fclvas, kukkus osa seemneid tee \u00e4\u00e4rde, ja linnud tulid ja nokkisid selle \u00e4ra. Osa seemneid kukkus kivisele maale, kus neil polnud palju mulda. See osa idanes k\u00fcll kiiresti, kuid p\u00e4ikese t\u00f5ustes see n\u00e4rbus ja kuivas \u00e4ra, sest tal polnud juurt. Muist seemneid kukkus ohakate sekka, ja ohakad sirgusid ja l\u00e4mmatasid saagi. Aga osa seemneid kukkus heasse mulda ja kandis vilja – m\u00f5ni sada seemet, m\u00f5ni kuusk\u00fcmmend ja m\u00f5ni kolmk\u00fcmmend seemet. Kel k\u00f5rvad on kuulda, see kuulgu”.
Siis tulid tema j\u00fcngrid tema juurde ja k\u00fcsisid: “Miks r\u00e4\u00e4gid sa neile
m\u00f5istujuttudega?”. Ta vastas: “Teile on antud m\u00f5ista taevariigi saladust, neile aga mitte, sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui k\u00fcllalt, aga kellel ei ole, sellelt v\u00f5etakse seegi mis tal on. Aga t\u00e4hendamiss\u00f5nadega r\u00e4\u00e4gin ma neile sellep\u00e4rast, et nad vaadates ei n\u00e4e ja kuuldes ei m\u00f5ista, sest nende kohta l\u00e4heb t\u00e4ide Jesaja ennustus, kui ta \u00fctleb: “Te kuulete oma k\u00f5rvaga, kuid ei m\u00f5ista, vaatate oma silmaga ega n\u00e4e, sest selle rahva s\u00fcda on kaledaks l\u00e4inud. Nende k\u00f5rvad t\u00f5rguvad kuulmast ja nad pigistavad kinni oma silmad, et nad ei n\u00e4eks ega p\u00f6\u00f6rduks nii, et mina neid parandada v\u00f5iksin”. Kuid \u00f5ndsad on teie silmad, et nad n\u00e4evad, ja teie k\u00f5rvad, et nad kuulevad, sest t\u00f5esti ma \u00fctlen teile: paljud prohvetid ja \u00f5iged on ihaldanud n\u00e4ha seda, mida teie n\u00e4ete,
kuid ei ole n\u00e4inud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.
Kuulake n\u00fc\u00fcd, mida t\u00e4hendab m\u00f5istujutt k\u00fclvajast: iga kord, kui inimene kuuleb midagi Jumalariigi kohta ega m\u00f5ista, tuleb hingevaenlane ja riisub k\u00fclvatu tema s\u00fcdamest. Seda n\u00e4itab seeme, mis kukkus tee \u00e4\u00e4rde. Mis aga k\u00fclvati kivisele maale, see t\u00e4hendab inimest, kes k\u00fcll s\u00f5na vastu v\u00f5tab, kuid kellel pole juurt, kes on heitlik – kui teda s\u00f5na p\u00e4rast ahistama hakatakse v\u00f5i taga kiusatakse, siis j\u00e4tab ta k\u00f5ik sinnapaika. Ja ohakate sekka k\u00fclvatu on see, kes k\u00fcll s\u00f5na kuuleb, kuid kelles selle maailmaajastu mured ja rikkuse petlik veetlus l\u00e4mmatavad s\u00f5na, nii et see j\u00e4\u00e4b viljatuks. Aga see, mis k\u00fclvati heasse mulda, on inimese sarnane, kes s\u00f5na kuulda v\u00f5tab ja m\u00f5istab ning kannab vilja: m\u00f5ni saja-, m\u00f5ni, kuuek\u00fcmne- ja m\u00f5ni kolmek\u00fcmnekordselt.” See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
M\u00f5istujutt k\u00fclvajast ja k\u00fclvatust on meile tuttav, oleme lugenud
ja kuulnud seda palju kordi erinevates olukordades. Mida enam
lugeda, seda enam tekib erinevaid k\u00fcsimusi. Eriti tundub tohutu
raiskamine k\u00fclvata ebasobivale pinnasele. Oleme juba m\u00f5istnud,
et k\u00fclvajaks on Issand Ise. Tema S\u00f5na on vaba ja loob uue elu.
Veelgi enam, see uus elu v\u00f5ib t\u00e4rgata seal kus me seda k\u00f5ige
v\u00e4hem oskame oodata. Kui me vaatame enda \u00fcmber, siinsamas
p\u00fchakojas, n\u00e4eme v\u00e4gagi erinevale pinnasele k\u00fclvatu tulemust.
Meie oleme siin, Jumala S\u00f5na elustab meid. On ka neid, kes
ootavad Tema tunnust\u00e4hte ja tervenemist. Peamine on aga:
“nad r\u00f5kkavad r\u00f5\u00f5must ja laulavad.” – nagu psalmist kuulsime.
Jumal ei pelga “eba\u00f5nnestuda” ja kas v\u00f5iksimegi arvata, et Tema
S\u00f5na mitte mingitki vilja kuulja s\u00fcdames ei kasvata? Meie arusaamine
S\u00f5nast ja ootused Jumala suhtes ongi tunnistuseks erinevatele viisidele
kuuldut m\u00f5ista ja selle j\u00e4rgi elada. Samas vaimse vilja kandmine on
\u00e4\u00e4retult keeruline olukorras kus meie tunded on h\u00e4iritud \u00fcmbritsevast,
kus tahame vilja n\u00e4ha kohe v\u00f5i eluraskused l\u00e4mmatavad usu “s\u00e4ra”.
Me peame laskma S\u00f5nal kasvada s\u00fcgavalt meie seest. \u00dckski vili ei
valmi kiiruga ja koheselt. Meie meel ja usk saavad kasvada ainult siis,
kui oleme pinna eneses ette valmistanud ja kannatlikkuses “kastnud”
tulles p\u00fchasse paika Jumalat t\u00e4nama ja kiitma.
Armas taevane Isa, palun, hoia ja kaitse meid, et Sinu k\u00fclvatud seeme
meis, v\u00f5iks r\u00f5\u00f5muga \u00f5itseda ja vilja kanda.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuningriigiaja XV p\u00fchap\u00e4ev Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Nii nagu vihm ja lumi tulevad taevast alla ega l\u00e4he sinna tagasi, vaid kastavad maad, teevad selle viljakandvaks, et see annaks k\u00fclvajale seemet ja s\u00f6\u00f6jale leiba – n\u00f5nda on ka s\u00f5naga, mis l\u00e4htub minu … J\u00e4tka lugemist