Kuningriigiaja XII p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jeremija raamatust:
Sest ma olen kuulnud paljude laimu, \u00e4hvardust k\u00f5ikjal: \u00abAndke \u00fcles! Anname ta
\u00fcles!\u00bb K\u00f5ik mu s\u00f5brad luuravad mu v\u00e4\u00e4ratust: Vahest ta laseb ennast t\u00fcssata, et
saaksime teda v\u00f5ita ja temale k\u00e4tte tasuda. Aga Issand on minuga otsekui v\u00f5imas
kangelane; seep\u00e4rast komistavad mu j\u00e4litajad ega suuda midagi. Nad j\u00e4\u00e4vad
suurde h\u00e4bisse, sest neil ei ole tulemust. See on igavene h\u00e4bi, mida ei unustata.
V\u00e4gede Issand, kes sa katsud \u00f5ige l\u00e4bi, kes sa n\u00e4ed neerusid ja s\u00fcdant, lase
mind n\u00e4ha, et sa neile k\u00e4tte tasud, sest ma olen sinule avaldanud oma riiuasja.
Laulge Issandale, kiitke Issandat, sest tema p\u00e4\u00e4stab vaese hinge kurjategijate
k\u00e4est! See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Oma suurest heldusest vasta mulle, Issand!
Sinu p\u00e4rast ma kannatan teotust, mu palet katab h\u00e4bistus.
Olen saanud oma vendadele v\u00f5hiv\u00f5\u00f5raks
ja tundmatuks oma ema lastele.
Sest p\u00fcha viha su koja p\u00e4rast on mind \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud,
ja nende teotamised, kes sind teotavad,
on langenud minu peale.
Aga mina palvetan sinu poole, Issand,
sulle meelep\u00e4rasel ajal, oh Jumal.
Oma suurest heldusest vasta mulle,
oma ustava abiga p\u00e4\u00e4sta mind!
Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus;
p\u00f6\u00f6rdu minu poole oma rohket halastust m\u00f6\u00f6da
Viletsad n\u00e4evad seda ja r\u00f5\u00f5mustavad;
teiegi s\u00fcda, kes n\u00f5uate Jumalat, peab elama.
Sest Issand kuuleb vaeseid
ega pea halvaks oma vange.
Kiitku teda taevas ja maa,
meri ja k\u00f5ik, mis seal liigub!
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Oma suurest heldusest vasta mulle, Issand!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Sellep\u00e4rast, nii nagu \u00fcheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm,
n\u00f5nda on ka surm tunginud k\u00f5ikidesse inimestesse, kuna k\u00f5ik on pattu teinud. Sest patt
oli maailmas juba enne Seadust, aga pattu ei arvestata, kui seadust ei ole. Ent surm
valitses Aadamast Mooseseni ka nende \u00fcle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse
\u00fcleastumisega nagu Aadam, kes oli eelt\u00e4henduseks temast, kes pidi tulema. Kuid
armuanniga ei ole n\u00f5nda nagu \u00fcleastumisega! Sest kui \u00fche inimese \u00fcleastumise l\u00e4bi
paljud on surnud, siis seda kindlamini on paljudele saanud \u00fclirohkeks Jumala arm ja and
\u00fche inimese – Jeesuse Kristuse – armu kaudu. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Kui keegi armastab mind, k\u00fcll ta peab minu s\u00f5na,
ja minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
\u00c4rge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida
ei saadaks teada. Mis ma teile \u00fctlen pimedas, seda \u00fctelge valges, ja mida te kuulete k\u00f5rva
sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt! Ja \u00e4rge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei
suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes v\u00f5ib nii hinge kui ihu p\u00f5rgus hukata! Eks kaks
varblast m\u00fc\u00fcda veeringu eest? Ja ometi \u00fckski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.
Aga teie juuksekarvadki on k\u00f5ik \u00e4ra loetud. \u00c4rge siis kartke! Teie olete enam v\u00e4\u00e4rt kui palju
varblasi. Iga\u00fcht n\u00fc\u00fcd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees,
kes on taevas. Aga iga\u00fche, kes iganes minu \u00e4ra salgab inimeste ees, tema salgan \u00e4ra ka
mina oma Isa ees, kes on taevas. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
Peale p\u00fchade aega kirikukalendris toovad t\u00e4nased lugemised meid justkui maapeale tagasi.
Esimene lugemine tutvustab Jeremija kannatusi jumalatu rahva keskel ja Jeesus hoiatab
evangeeliumis oma j\u00fcngreid, et nad oleksid teadlikud pimeduse j\u00f5udude olemasolust maailmas,
kuid nad ei peaks kartma, sest nad on juba Isa poolt armastatud valguse lapsed. Ja p\u00fcha
Paulus teises lugemises tunnistab Kristust kui Uut Aadamat – valgust, mis tuli maailma. Seet\u00f5ttu
on meis usukindlus selle kohta, et headus ja arm Jumala valguses v\u00f5idab alati. Vaadates elu
enda \u00fcmber v\u00f5ib kohati tunduda et Jumal ei tunne enda omadele kaasa ega aita neid. Meie
igap\u00e4evaseid v\u00e4ljakutseid on kohati raske m\u00f5ista teadmises et meil on armastav ja hooliv Isa.
Kannatuste olemasolust teadlik olemisest ei piisa. Usu osaks on tunnistada, et kannatused on
olemas ja et see on meie jaoks isiklik kogemus. Seet\u00f5ttu peaks kannatuste olemasolu
tunnistamisega kaasnema kindlus, et see on alati m\u00f6\u00f6duv. Ja see veendumus ei aita meil mitte
ainult kannatuste \u00fcle valitseda, vaid aitab meil ka Jumalas vankumatuks j\u00e4\u00e4da. Pimeduse j\u00f5ud
tahavad igal v\u00f5imalusel meile esitada k\u00fcsimuse: kus on sinu Jumal n\u00fc\u00fcd, kui Teda vajad?
Prohvet Jeremija \u00fctles: “Issand on minuga”, mitte “Issand on mind maha j\u00e4tnud”. Jumal on
igas olukorras meiega, Tema ise l\u00e4ks auhiilgusesse l\u00e4bi kannatuste, ja ka meie saame osa
r\u00f5\u00f5must Jumalas, omal ajal. Jumal t\u00f5esti hoolib meist ja laseb osaks saada parimal, kuigi mitte
alati ei suuda meie sellest aru saada. Kristlastena v\u00f5ime tunda katsumuste asemel ka kiusatusi
valida mugavam tee. M\u00f5nikord j\u00e4tame tegemata hea arvestades teiste arvamustega, v\u00f5i teeme
asju millega meie s\u00fcdametunnistus n\u00f5ustuda ei taha. T\u00e4nased lugemised tuletavad meelde
t\u00e4htsaima: Jumal on meiega ja Tema arvamus on oluliseim.
Armas taevane Isa, palun kingi meile tahet Sind kiita ja t\u00e4nada alati ja k\u00f5ikjal, sest Sina oled t\u00f5esti hooliv ja armastav Isa taevas, kes ei j\u00e4ta maha oma lapsi.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuningriigiaja XII p\u00fchap\u00e4ev Lugemine prohvet Jeremija raamatust:Sest ma olen kuulnud paljude laimu, \u00e4hvardust k\u00f5ikjal: \u00abAndke \u00fcles! Anname ta\u00fcles!\u00bb K\u00f5ik mu s\u00f5brad luuravad mu v\u00e4\u00e4ratust: Vahest ta laseb ennast t\u00fcssata, etsaaksime teda v\u00f5ita ja temale k\u00e4tte tasuda. Aga Issand on minuga … J\u00e4tka lugemist