PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest Saamueli raamatust:
Issand \u00fctles Saamuelile: “T\u00e4ida oma sarv \u00f5liga ja mine. Vaata, ma l\u00e4kitan sind
Petlemma, Iisai juurde, sest tema poegade hulgast olen mina endale kuninga v\u00e4lja
vaadanud”. Ja kui Saamuel kohale j\u00f5udis ja n\u00e4gi Eeliabi, siis ta m\u00f5tles: “K\u00fcllap
seisab Issanda ees n\u00fc\u00fcd tema salvitu”. Aga Issand \u00fctles Saamuelile: “\u00c4ra vaata
tema v\u00e4limusele ja k\u00f5rgele kasvule, sest teda ei ole ma valinud. Jumala silm
vaatab ju teisiti kui inimese silm. Inimene n\u00e4eb ainult n\u00e4gu, aga Jumal n\u00e4eb
s\u00fcdamesse”. Ja Iisai laskis oma seitsmel pojal Saamueli eest m\u00f6\u00f6da minna, kuid
Issand polnud \u00e4ra valinud kedagi nende seast. Ning Saamuel k\u00fcsis Iisai k\u00e4est:
“Kas need on k\u00f5ik sinu pojad, kes sul on?” Ja Iisai vastas: “K\u00f5ige noorem on
veel, aga tema on lambakarjas”. Siis Saamuel \u00fctles: “L\u00e4kita tema j\u00e4rele ja lase
tal siia tulla, sest me ei istu lauda enne, kui ka tema on kohal”. Ja Iisai
saatis talle j\u00e4rele ning laskis tal tulla. Taavetil olid punased palged, ilusad
silmad ja kaunis v\u00e4limus. Ja Issand \u00fctles: “T\u00f5use ja salvi tema, sest tema on
minu \u00e4ravalitu”. Ning Saamuel v\u00f5ttis \u00f5lisarve ja salvis teda tema vendade
keskel. Ja Issanda Vaim tuli Taaveti \u00fcle ning j\u00e4i temaga sellest p\u00e4evast alates.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand on mu karjane ja mul pole millesti puudust!
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust.
Haljal aasal ta laseb mul lebada,
vee \u00e4\u00e4rde ta juhatab mind,
seal saan ma puhata, sest tema kosutab mu hinge
Ta juhib mind \u00f5iget teed, oma nime v\u00e4el.
Ja kui ma k\u00f5nniksin kasv\u00f5i surmavarju orus
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga,
sinu valitsuskepp ja karjasesau annavad mulle julgust.
Sina katad mulle laua minu vaenlaste n\u00e4hes,
Sina salvid mu pead l\u00f5hnava \u00f5liga ja t\u00e4idad mu karika pilgeni.
Sinu headus ja arm on mu \u00fcmber k\u00f5ik minu elup\u00e4evad
ja ma j\u00e4\u00e4n Issanda kotta kogu mu eluajaks.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu karjane ja mul pole millesti puudust!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast efeslastele:
Vennad: enne te olite pilkane pimedus, n\u00fc\u00fcd aga te s\u00e4rate Issanda valgusest.
Elage valguse lastena! Sest valgus kasvatab headuse, \u00f5igluse ja t\u00f5e vilja.
Katsuge j\u00e4rele, et te m\u00f5istaksite, mis on Issandale meelep\u00e4rane, ja \u00e4rge minge
tegema pimeduse tegusid – tooge need pigem p\u00e4evavalguse ette. Sest mida
niisugused inimesed salajas teevad on nimetadagi h\u00e4bi. Kuid k\u00f5ik, mis salajas
tehakse, saab avalikuks valguse k\u00e4es, ja k\u00f5ik, mis on valguse k\u00e4es, on avalikuks
saanud. Seep\u00e4rast ongi \u00f6eldud: “\u00c4rka \u00fcles, kes sa magad, ja t\u00f5use \u00fcles surnuist,
siis on Kristus sinu valgus”.See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au sulle Jumala S\u00f5na!
Mina olen maailma valgus,
kes minu j\u00e4rel k\u00e4ib, sellel on eluvalgus!
Au sulle Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Teed k\u00e4ies n\u00e4gi Jeesus \u00fcht s\u00fcndimisest saadik pimedat inimest. Ta s\u00fclitas maha,
tegi s\u00fcljest muda, v\u00f5idis mudaga tema silmi ja \u00fctles talle: \u00abMine pese silmi Siiloahi
tiigis!\u00bb (\u2018Siiloah\u2019 t\u00e4hendab \u2018L\u00e4kitatu\u2019. ) Siis pime l\u00e4ks sinna ja pesi silmi ning tuli
n\u00e4gijana tagasi. Naabrid ja need, kes teda enne olid n\u00e4inud kerjamas, \u00fctlesid siis:
\u00abEks see ole seesama mees, kes istus ja kerjas?\u00bb \u00dched \u00fctlesid: \u00abJah, seesama,\u00bb
aga teised: \u00abEi, ta on ainult tema moodi.\u00bb Tema ise \u00fctles: \u00abSee olen mina!\u00bb Nad
viisid selle, kes enne oli pime olnud, variseride juurde, sest see oli hingamisp\u00e4ev,
kui Jeesus muda tegi ja ta silmad avas. N\u00fc\u00fcd k\u00fcsisid ka variserid tema k\u00e4est,
kuidas ta oli n\u00e4gijaks saanud. Tema \u00fctles neile j\u00e4lle: \u00abTa pani muda mu silmade
peale ja ma pesin neid ja n\u00e4en.\u00bb Siis \u00fctlesid m\u00f5ned variseridest: \u00abSee inimene ei
ole Jumala juurest, sest ta ei pea hingamisp\u00e4eva,\u00bb aga teised \u00fctlesid: \u00abKuidas v\u00f5ib
patune inimene teha niisuguseid tunnust\u00e4hti?\u00bb ja nad olid eri meelt. Siis nad r\u00e4\u00e4kisid
uuesti pimedaga: \u00abMis sina \u00fctled tema kohta? Ta ju tegi lahti sinu silmad?\u00bb Aga pime
\u00fctles: \u00abTa on prohvet!\u00bb Nemad kostsid talle: \u00abIse sa oled lausa pattudes s\u00fcndinud, ja
tahad meid \u00f5petada?\u00bb ja heitsid ta s\u00fcnagoogist v\u00e4lja. Jeesus sai kuulda, et nad olid
ta v\u00e4lja heitnud ja k\u00fcsis tema k\u00e4est, kui nad kokku said: \u00abKas sa usud Inimese
Pojasse?\u00bb Tema kostis: \u00abKes see on, isand, et ma saaksin temasse uskuda?\u00bb
Jeesus \u00fctles talle: \u00abSa n\u00e4ed ju teda: see, kes sinuga r\u00e4\u00e4gib, see ta on.\u00bb Aga tema
lausus: \u00abMa usun, Issand!\u00bb ja kummardas teda.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Jh 9:1, 6-9, 13-17, 34-38)<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
T\u00e4nastest lugemisetest saime teadmise, et Jeesus Kristus on n\u00e4gemise
andja, aga samas ka maailma valgus Ise. Need lugemised toovad meieni
valguse ja pimeduse vastandumise. Jeesuse tervendav v\u00e4gi ja variseeride
vaated. Konflikt hingamisp\u00e4eval tervendamise kohta l\u00e4heb nii suureks, et
n\u00e4gijaks saanu heidetakse s\u00fcnagoogist v\u00e4lja. Ma arvan, ka meie k\u00f5ik oleme
pidanud usu p\u00e4rast l\u00f5ivu maksma. Kuidas ise suhtume inimestesse kes
kogevad Jumala armu teisiti kui meie? Pimedana s\u00fcndinu ei saa mitte ainult
n\u00e4gemise vaid ka julguse tunnistada kogetut. Aga tema lausus: \u00abMa usun,
Issand!\u00bb ja kummardas teda. See on n\u00e4gemine usu silmadega. Vahem\u00e4rkusena:
see on ainus kord EVs kus Jeesust kummardatakse Issandana.
Mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab meie jaoks? Meid kutsutakse \u00fcles n\u00e4gemaks Jumala
palet k\u00f5ikides kes meie eluteele saadetakse. Samas n\u00e4evad inimesed meie
l\u00e4bi Jumalat selles kuidas meie enda usku t\u00f5eks elame. Kui me vaatame
enda elu-olu peale, vaadelgem seda n\u00f5nda nagu Jumal meid n\u00e4eb. L\u00e4bi
Jumala Valguse. Kui inimesed n\u00e4evad v\u00e4lise j\u00e4rgi Jumala armu meie eludes,
siis Jumal n\u00e4eb meid sellisena nagu oleme oma s\u00fcdames. Tema teab enamat
kui lihtsalt n\u00e4eb. Tema vaatab meie peale halastuse ja armastusega. Kas
v\u00f5ime siis ennast ja l\u00e4hedasi teisti vaadata?
Armas taevane Isa, kingi, palun, meilegi r\u00f5\u00f5mu n\u00e4ha Sind oma loodu kaudu,
n\u00e4ha Sind eriti nendes kelle eest keegi teine k\u00e4si palvekski kokku ei t\u00f5sta
ja luba n\u00e4ha oma armu suurust meie elus.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine esimesest Saamueli raamatust:Issand \u00fctles Saamuelile: “T\u00e4ida oma sarv \u00f5liga ja mine. Vaata, ma l\u00e4kitan sindPetlemma, Iisai juurde, sest tema poegade hulgast olen mina endale kuninga v\u00e4ljavaadanud”. Ja kui Saamuel kohale j\u00f5udis ja n\u00e4gi Eeliabi, … J\u00e4tka lugemist