Kuningriigiaja XXVII p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Habakuki raamatust:
Kui kaua, Issand, pean ma h\u00fc\u00fcdma, ilma et sa kuuleksid? Karjuma
appi v\u00e4givalla p\u00e4rast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mul
tunda kurja v\u00e4ge ja vaatad pealt mu \u00f5nnetust? H\u00e4vitus ja v\u00e4givald
on igalpool, kuhu silm ulatab n\u00e4gema \u2013 t\u00fcli ja lahkmeel on
kasvamas. Ja Issand vastas mulle ja \u00fctles: “Kirjuta \u00fcles see
n\u00e4gemus ja t\u00e4henda see tahvli peale, et seda v\u00f5iks kergesti
lugeda. Sest n\u00e4gemus, mis sulle antakse, ootab oma
aega, kuid liigub l\u00f5pu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota
teda, sest ta tuleb kindlasti ega j\u00e4\u00e4 tulemata. Vaata, \u00fclbet ja
\u00fclekohtutegijat ootab kadu, aga \u00f5ige, kes on ustav, j\u00e4\u00e4b elama”.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge tehke k\u00f5vaks oma s\u00fcdant!
Tulgem, h\u00f5isakem Issanda ees,
r\u00f5kakem r\u00f5\u00f5must oma p\u00e4\u00e4stekalju poole!
Tulgem Tema palge ette t\u00e4namisega,
laulgem Temale kiituselaule.
Tulge, kummardagem ja p\u00f5lvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest Tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema k\u00e4ega.
T\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdant
nii nagu Meribas, nagu Massa p\u00e4eval k\u00f5rbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,
kuigi nad said n\u00e4ha minu v\u00e4gevaid tegusid.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
T\u00e4na, kui te kuulete Tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge tehke k\u00f5vaks oma s\u00fcdant!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Ma tuletan sulle meelde, Timoteos, et sa \u00f5hutaksid l\u00f5kkele Jumala
anni, mis on sinus minu k\u00e4te pealepanemise kaudu. Jumal ei ole ju
andnud meile arguse vaimu, vaid v\u00e4e, armastuse ja m\u00f5\u00f5dukuse vaimu.
\u00c4ra siis h\u00e4bene meie Issandast ega minustki tunnistust andmast,
kes ma olen vangis tema p\u00e4rast, vaid n\u00e4e koos minuga vaeva
evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle j\u00f5udu. Joondu usus
Jeesusesse Kristusesse ja armastuses tema vastu nende tervete
\u00f5petuste j\u00e4rgi, mida sa minult oled kuulnud. Seda head, mis sinu
k\u00e4tte on usaldatud, s\u00e4ilita endas P\u00fcha Vaimu abil, kes meis elab.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja.
Issanda S\u00f5na j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima igavesti,
R\u00f5\u00f5mus\u00f5num, mis teile on kuulutatud!
Halleluuja.<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Kord \u00fctlesid apostlid oma Issandale: \u201cKasvata meie usku.\u201d Aga
Issand \u00fctles: \u201cKui teie usk oleks nagu sinepiivake, v\u00f5iksite te
\u00f6elda sellele mooruspuule: \u201cJuuri end v\u00e4lja ja istuta end merre,\u201d
ning see kuulaks teie s\u00f5na. Aga kes teie seast, kelle ori on
k\u00fcndmas v\u00f5i karja hoidmas, \u00fctleks temale kui ta t\u00f6\u00f6lt tuleb: \u201cIstu
kohe lauda!\u201d Eks \u00fctle ta pigem n\u00f5nda: \u201cTee mulle \u00f5htus\u00f6\u00f6k ja pane
siis v\u00f6\u00f6 v\u00f6\u00f6le ja teeni mind. Alles siis kui mina olen s\u00f6\u00f6nud ja
joonud, v\u00f5id sina einet v\u00f5tta.” Kas aga peremees oma orja selle
eest t\u00e4nab, et ta tegi k\u00f5ik nii nagu oli k\u00e4stud? Nii peate ka teie
k\u00e4ituma: kui te k\u00f5ik olete t\u00e4ide viinud, mis teile on k\u00e4stud, siis
\u00fctelge: \u201cMe oleme v\u00e4\u00e4ritud orjad, sest me oleme teinud ainult
seda, mis on meie kohus.\u201d\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
Kristliku elu lahutamatuks osaks on kolm jumalikku voorust: usk (fides),
lootus (spes) ja armastus (caritas). T\u00e4na toob p\u00fcha Kirik meie ette
nende t\u00e4htsuse teekonnal igavesse r\u00f5\u00f5mu. Prohvet Habakuk elas
Jeruusalemma langemise ajal (586 eKr) ja julgustas usus p\u00fcsijaid.
Tema n\u00e4eb usku kui p\u00fcsivat usaldust Jumala vastu. Prohvet h\u00fc\u00fcdis
Jumala poole,\u201eKui kaua, Issand, pean ma h\u00fc\u00fcdma, ilma et sa kuuleksid?”
Kuid Jumal k\u00e4skis oma prohvetil Teda usaldada, usus p\u00fcsida ja olla
kannatlik. Apostel Paulus julgustas Timoteost p\u00fcsima usu kigituses,
r\u00f5hutades elava usu vajalikkust. See ap. Pauluse kiri on kirjutatud
olukorras kus ta n\u00e4gi vajadust oma usu, lootuse ja armastuse
edasiandmiseks j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale “pea kinni selgest \u00f5petusest,
mida sa minu k\u00e4est kuulsid.” Ta justkui r\u00f5hutab:”\u00c4rge vaadake enda
tegemisi! vaata, mida Jumal sulle on andnud. T\u00f5use p\u00fcsti ja tee midagi!\u201d
Kristlik usk on meie side Jumalaga ja meie osadus \u00fcksteisega P\u00fchas
Vaimus. Ev toob meieni ka olulise tunnistuse sellest, et elav usk ootab
ka meiepoolset panust. Jeesuse t\u00e4hendamiss\u00f5na annab teada et oleme
Jumala t\u00f6\u00f6tegijad. Jumala ja ligimese teenimine on vabatahtlik usu
lootuse ja armastuse v\u00e4ljendus. Selle kaudu tuntakse meis \u00e4ra osadus
elava Jumalaga. Siiras kristlane leiab viisi kuidas teenida Jumalat
ja ligimest. Hea s\u00f5na, salajane halastustegu ja omakasup\u00fc\u00fcdmatu
huvi ligimese vastu v\u00f5ivad teha palju suurema t\u00f6\u00f6 kui \u00f5petatud s\u00f5nadega
manitsemine v\u00f5i hea jutlus. Selle k\u00f5ige k\u00e4igus peame leidma aega
ja v\u00f5imaluse omaenese hinge eest hoolt kanda. Palve ja osalemine
Kiriku elus, koos teiste usklikega, on oluline. Oluline on ka P\u00fchakirja
lugemine ja Jumala s\u00f5na \u00fcle m\u00f5tisklemine. Jumal ootab et kasvaksime
usus, kasutades neid vahendeid mida Kristus on meile oma Kiriku
kaudu andnud.
Armas taevane Isa, kasvata meie usku. Kasvata meis usu kvaliteeti
ja ole ikka lahkel meelel meiega k\u00f5ikides meie p\u00e4evades.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuningriigiaja XXVII p\u00fchap\u00e4ev Lugemine prohvet Habakuki raamatust:Kui kaua, Issand, pean ma h\u00fc\u00fcdma, ilma et sa kuuleksid? Karjumaappi v\u00e4givalla p\u00e4rast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased multunda kurja v\u00e4ge ja vaatad pealt mu \u00f5nnetust? H\u00e4vitus ja v\u00e4givaldon igalpool, kuhu silm … J\u00e4tka lugemist