Kuningriigiaja XIII p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Esimesest Kuningate raamatust:
Issand \u00fctles Eelijale n\u00f5nda: \u201eV\u00f5ia enda asemel prohvetiks Eliisa, Saafati
poeg Aabel-Meholast!\u201d Siis l\u00e4ks Eelija teele ja leidis Saafati poja Eliisa
k\u00fcndmast; tema ees k\u00e4is kaksteistk\u00fcmmend h\u00e4rjapaari, tema ise k\u00e4is
viimasega. Kui Eelija temast m\u00f6\u00f6da l\u00e4ks, heitis ta oma kuue Eliisa peale.
Siis Eliisa j\u00e4ttis k\u00fcnniloomad, jooksis Eelijale j\u00e4rele ning \u00fctles: \u201eLase mind
ometi oma isale ja emale suud anda, siis ma tulen k\u00e4in sinu j\u00e4rel!\u201d Eelia
vastas talle: \u201eMine, aga tule tagasi, sest \u00e4ra unusta, mis ma sulle tegin!\u201d
Eliisa l\u00e4kski tema juurest tagasi, v\u00f5ttis ja tappis veisepaari, keetis
ikkepuudega liha \u00e4ra ja andis rahvale ja nad s\u00f5id. Siis Eliisa t\u00f5usis
s\u00f6\u00f6mast, hakkas k\u00e4ima Eelija j\u00e4rel ja teda teenima.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, Sina oled mu p\u00e4risosa!
Kaitse mind, mu Jumal,
sest ma otsin pelgupaika Sinu juures!
Ma \u00fctlesin Issandale: Sina oled mu Issand,
ei ole mul head ilma Sinuta.
Issand p\u00e4randab mulle p\u00f5llu ja karika,
Sinu k\u00e4es on minu liisuosa.
Ma t\u00e4nan Issandat, kes annab mulle n\u00f5u,
\u00f6\u00f6selgi manitseb mind mu s\u00fcda.
Issandat pean ma alati oma silma ees,
ei ma k\u00f5igu, sest Tema on mu paremal k\u00e4el.
Sellep\u00e4rast r\u00f5\u00f5mutseb mu s\u00fcda ja ilutseb mu hing,
ja mu ihu elab julgesti.
Sina n\u00e4itad mulle k\u00e4tte elu tee, Sinu palge ees on rohkesti r\u00f5\u00f5mu,
h\u00e4id asju on Sinu paremas k\u00e4es alati.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina oled mu p\u00e4risosa!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast galaatlastele:
Vennad! Kristus on meid vabaks teinud selleks, et me oleksime vabad.
Olge siis kindlad ja \u00e4rge laske end uuesti orjaikkesse panna! Jah,
vennad: vabadus on teie kutsumus. \u00c4rge aga hakake vabadusega
\u00f5igustama oma maiseid himusid, vaid teenige \u00fcksteist armastuses,
sest kogu Seadus seisab t\u00e4ielikult \u00fchesainsas lauses: \u201eArmasta oma
ligimest nagu iseennast!\u201d Kui te aga \u00fcksteisega purelete ja kisklete, siis
vaadake, et te \u00fcksteist hoopis alla ei neela! Sellep\u00e4rast ma \u00fctlen: laske
end Vaimust juhtida, siis te ei t\u00e4ida maiseid himusid: maine himu
hakkab ju Vaimule vastu ja Vaim maisele himule. Need kaks on
teineteise vastased, nii et te ei saa teha seda, mida te tahate. Kui te
aga lasete Vaimul ennast juhatada, siis ei ole te enam Seaduse all.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja.
R\u00e4\u00e4gi, Issand, Sinu sulane kuuleb Sind,
Sinul on igavese elu s\u00f5nad!
Halleluuja.<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Sel ajal kui Jeesuse taevassev\u00f5tmise p\u00e4evad l\u00e4hemale tulid, hakkas
Ta minema Jeruusalemma poole. Ta l\u00e4kitas enda eele k\u00e4skjalad, kes
j\u00f5udsid \u00fchte samaarlaste k\u00fclasse ning tahtsid Talle \u00f6\u00f6maja valmistada.
Aga k\u00fclarahvas ei v\u00f5tnud Teda vastu, sest Ta oli Jeruusalemma mineja.
Kui j\u00fcngrid Jaakobus ja Johannes seda kuulsid, \u00fctlesid nad: \u201eIssand,
kas Sa tahad, et me k\u00e4sime tulel taevast alla tulla ja nad \u00e4ra h\u00e4vitada?\u201d
Aga Jeesus p\u00f6\u00f6rdus nende poole ja s\u00f5itles neid ning nad l\u00e4ksid teise
k\u00fclla. Kui nad teed k\u00e4isid, \u00fctles \u00fcks Jeesusele: \u201eMina tahan Sinu j\u00e4rel
k\u00e4ia, kuhu Sa ka iganes l\u00e4hed!\u201d aga Jeesus kostis talle: \u201eRebastel on
urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole kohta, kuhu ta
v\u00f5iks oma pea panna.\u201d \u00dchele teisele \u00fctles Jeesus: \u201eK\u00e4i minu j\u00e4rel!\u201d aga
see vastas: \u201eLuba mul enne minna oma isa matma!\u201d Ent Jeesus \u00fctles
talle: \u201eLase surnuil matta oma surnuid \u2013 sina aga mine ja kuuluta
Jumalariiki!\u201d \u00dcks teine \u00fctles: \u201eIssand, ma tahan Sinu j\u00e4rel k\u00e4ia, aga luba
mul enne oma kodustega h\u00fcvasti j\u00e4tta!\u201d Ent Jeesus vastas: \u201e\u00dckski, kes
on pannud k\u00e4e adra k\u00fclge ja tagasi vaatab, ei k\u00f5lba Jumala riiki.\u201d
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
Kristus on iga kristlase jaoks Issand, tegelikult olev, armastav ja elav.
T\u00e4nased lugemised panevad meid endalt k\u00fcsima: kas Issand on
selline nagu meie ootame ja tahame, kas Tema t\u00e4idab meie lootused?
EV toob meieni m\u00f5ned m\u00f5tted ennem kui saame neile k\u00fcsimustele
vastata. Teel Jeruusalemma, minnes t\u00e4itma Isa tahet, v\u00e4\u00e4rib Jeesus
ju kuninglikku vastuv\u00f5ttu, kuid samaarlased ei v\u00f5tnud teda vastu.
Tema kuninglikkus saab ilmsiks selles millise halastusega vaadatakse
nende peale kes Teda ei oota. Meile v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da n\u00e4iline mulje justkui
Jumala kuninglikkus ei saagi “\u00f5iglaselt” austatud. Lugedes Jumala
kutset oma prohvetitele, apostlitele ja kogu oma kutsutud rahvale n\u00e4eme
kristlase argip\u00e4eva. Jumal kutsub meid v\u00e4lja n\u00e4ilisest turvalisusest, Ta
kutsub meid m\u00f5tlema kaugemale omaenda soovidest ja kogemustest.
Jeesuse kutse toob meile teatud rahutuse, eriti kui me p\u00fc\u00fcame sellest
m\u00f6\u00f6da vaadata. Ometi on kutse tugev. N\u00f5ndasama tugev kui tahe oma
elu “paika s\u00e4ttida”, omaenese plaanide ja lootuste jaoks elamine. Kui
oleme otsustanud vastu v\u00f5tta Jumala kutse ja elada selle kutse kohaselt
tekib kiusatus tagasi vaadata enesekeskse elu mugavusele. Jeesus
\u00fctles:\u201e\u00dckski, kes on pannud k\u00e4e adra k\u00fclge ja tagasi vaatab, ei k\u00f5lba
Jumala riiki.\u201d Jumal pakub meile oma riiki, oma armu ja meie elu
selles armus. Tema ei paku meile meie ettekujutust elust.
Armas taevane Isa, \u00f5peta mind usaldama Sind ja Sinu tahet rohkem kui
enda arusaamu ja oskuseid..
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuningriigiaja XIII p\u00fchap\u00e4ev Lugemine Esimesest Kuningate raamatust:Issand \u00fctles Eelijale n\u00f5nda: \u201eV\u00f5ia enda asemel prohvetiks Eliisa, Saafatipoeg Aabel-Meholast!\u201d Siis l\u00e4ks Eelija teele ja leidis Saafati poja Eliisak\u00fcndmast; tema ees k\u00e4is kaksteistk\u00fcmmend h\u00e4rjapaari, tema ise k\u00e4isviimasega. Kui Eelija temast m\u00f6\u00f6da l\u00e4ks, heitis … J\u00e4tka lugemist