PAASTUAJA V P\u00dcHAP\u00c4EV<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii \u00fctleb Issand, kes tegi tee l\u00e4bi mere ja raja v\u00f5imsate vete \u00fcle, kes lasi
vankritel ja hobustel, v\u00e4el ja v\u00e4gevatel meestel edasi minna. Nad lamavad seal
ega t\u00f5use enam, nad on h\u00e4\u00e4bunud, kustunud otsekui taht. \u00c4rge tuletage meelde
m\u00f6\u00f6dunut ja \u00e4rge pange t\u00e4hele seda, mis ennemuiste on s\u00fcndinud. Sest vaata, mina
loon midagi uut – see juba t\u00e4rkab, kas te ei pane seda t\u00e4hele. Ma sillutan tee
l\u00e4bi k\u00f5rbe ja raja \u00fcle k\u00f5nnumaa. Siis austavad mind metsloomad – \u0161aakalid ja
jaanalinnud, sest k\u00f5rbes saab olema k\u00fcllalt vett ja k\u00f5nnumaal j\u00f5gesid selleks,
et joota mu \u00e4ravalitud rahvast. Ning rahvas, kelle ma olen loonud, kuulutab mu
kirkusest. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand t\u00f5i tagasi Siioni vangid,
siis olime k\u00f5ik otsekui unen\u00e4gijad.
Siis oli meie suu t\u00e4is naeru
ja meie keelel oli h\u00f5iskamist.
Siis \u00f6eldi paganarahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Issand, lase tagasi p\u00f6\u00f6rduda meie vangidel
nagu veeojadel l\u00f5unamaal.
Kes silmaveega k\u00fclvavad,
l\u00f5ikavad h\u00f5iskamisega.
Kes minnes k\u00f5nnib nuttes, kui ta k\u00fclviseemet kannab,
see tuleb ja h\u00f5iskab, kandes viljavihke.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on meile suuri asju teinud!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, k\u00f5ike, mis mulle oli kasuks, pean ma kahjuks selle tunnetuse k\u00f5rval, mis
on mulle osaks saanud Jeesuses Kristuses, minu Issandas, ja mis on t\u00f5usnud
\u00fclemaks k\u00f5igest. Tema p\u00e4rast olen ma minetanud k\u00f5ik ja pean k\u00f5ike risuks, et
tuua kasu Kristusele. Ma tahaksin olla temas mitte oma \u00f5iguse p\u00e4rast, mis tuleb
seadusest, vaid selle \u00f5igusega, mis tuleb Kristusesse uskumise l\u00e4bi, \u00f5igusega,
mille Jumal usu kaudu annab. Ma tahan tunda Kristust tema \u00fclest\u00f5usmise v\u00e4es ja
saada osa tema kannatustest, et ma oleksin tema sarnane surmas. Siis p\u00e4\u00e4sen ehk
minagi surnuist \u00fclest\u00f5usmisse. Ei, sugugi mitte et ma selle oleksin juba \u00e4ra
teeninud v\u00f5i oleksin t\u00e4iuslik, vaid ma p\u00fc\u00fcan seda saavutada nii, nagu Kristus on
n\u00fc\u00fcd mind endale v\u00f5itnud. Vennad, ma ei arva, et \u00fclest\u00f5usmine mul juba k\u00e4es on,
kuid \u00fchte ma \u00fctlen: ma unustan selle, mis j\u00e4\u00e4b mu selja taha, ja olen suunatud
eeloleva poole: ma p\u00fc\u00fcdlen eesm\u00e4rgi poole, sirutan end taevase kutsumuse autasu
j\u00e4rele, mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
P\u00f6\u00f6rduge Issanda, oma Jumala poole,
sest tema on armuline ja halastaja!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Sel ajal l\u00e4ks Jeesus \u00fcles \u00d5lim\u00e4ele, kuid varahommikul tuli ta j\u00e4lle templisse.
Ja rahvas kogunes tema juurde ja ta v\u00f5ttis istet ning hakkas neid \u00f5petama. Siis
aga t\u00f5id kirjatundjad ja variserid tema juurde naise, kes oli tabatud
abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskele seisma ja \u00fctlesid: “\u00d5petaja, see
naine tabati abielurikkumise teo pealt. Mooses on oma seaduses k\u00e4skinud
niisugused kividega surnuks visata. Mida \u00fctled selle kohta sina?” Nad r\u00e4\u00e4kisid
n\u00f5nda tema proovile panemiseks, et neil oleks p\u00f5hjust teda s\u00fc\u00fcdistada.
Aga Jeesus oli kummargil ja kirjutas s\u00f5rmega maa peale. Ning kui nad talle oma
k\u00fcsimusega peale k\u00e4isid, ajas ta end sirgu ja \u00fctles neile: “Kes teie seast on
patuta, see olgu esimene tema pihta kivi viskama”. Ja ta kummardus j\u00e4lle ja
kirjutas maa peale. Aga kui nemad tema s\u00f5nu kuulsid, hakkasid nad lahkuma alates
vanematest, kohale j\u00e4id \u00fcksnes Jeesus ja naine, kes seisis keskel. Siis ajas
Jeesus end sirgu ja \u00fctles talle: “Naine, kus nad k\u00f5ik on? Kas pole kedagi, kes
oleks sind hukka m\u00f5istnud?” Naine vastas: “Mitte kedagi, Issand.” Jeesus \u00fctles
talle: “Ega siis minagi sind hukka m\u00f5ista, mine ja \u00e4ra enam tee pattu”.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
Jeesus on sinuga ja armastab sind. T\u00e4nulikkusest ja soovist veelgi enam
osa saada Jumala armastusest oleme tulnud t\u00e4na siia p\u00fcha altari juurde.
T\u00e4nased armus\u00f5nad Ev-s ja Jumala lubadus prohvet Jesaja raamatust:
“Sest vaata, mina loon midagi uut – see juba t\u00e4rkab” paneb meid keerulisse
olukorda. Tahaksime kogeda Jumala armu mingi erilise tunnetusega.
Tahaksime seda ka n\u00fc\u00fcd ja kohe. Pangem t\u00e4hele t\u00e4nase EV s\u00fcndmust.
Jeesus talitab ilma suurema k\u00e4rata, \u00fctleb \u00fche lause ja teeb oma kirjat\u00f6\u00f6d
edasi. Tema ootab kuni viimane s\u00fc\u00fcdistaja lahkub. Ka naine ootab,
teadmata mis edasi saab. Jeesuse andeksandvad s\u00f5nad juhatavad naise
uude ellu, karistuse maailmast r\u00f5\u00f5mus\u00f5numi maailma. See kirjeldab
t\u00e4ieliselt seda olukorda milles meiegi siin ja praegu oleme. Meie ootused
ja tahtmised Jumalale on v\u00f5ibolla teistsugused kui Tema soov meid
aidata. Tema ei hakka vaidlema s\u00fc\u00fcdistajatega, on need siis teised
inimesed, deemonlikud j\u00f5ud, v\u00f5i ka lihtsalt meie enda s\u00fcdametunnistus.
Jeesus \u00fctles talle: “Ega siis minagi sind hukka m\u00f5ista”. Sedasama
\u00fctleb Tema ka meile igal korral kui p\u00fchakotta astume. Siinkohal tasuks
t\u00e4hele panna, loetud EV l\u00f5igus naine ei palunud Jeesuselt armu, arm jagati
juba enne meeleparandust. Jumal jagab oma armu meile, isegi nendes
olukordades kus me seda k\u00f5ige v\u00e4hem oodata oskame. Meie kohati
k\u00e4rsitud tahtmised ja s\u00fcdame igatsused saavad t\u00e4idetud Jumala
\u00e4ra\u00fctlemata suure armastusega – kuid omal ajal ja igavikuliselt t\u00e4ielises
vormis. Olgem nende armus\u00f5nade eest Jumalale t\u00e4nulikud ja hoidkem,
nagu ap Pauluski, oma vaimusilmade ees: taevase kutsumuse autasu,
mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
Issand, Sina, kes avasid kurtide k\u00f5rvad ja pimedate silmad, luba mul kuulda
Sinu andestuss\u00f5nu; las ma n\u00e4en ja usun parema elu v\u00f5imalikkusesse
Sinuga koos.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
PAASTUAJA V P\u00dcHAP\u00c4EV Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Nii \u00fctleb Issand, kes tegi tee l\u00e4bi mere ja raja v\u00f5imsate vete \u00fcle, kes lasivankritel ja hobustel, v\u00e4el ja v\u00e4gevatel meestel edasi minna. Nad lamavad sealega t\u00f5use enam, nad on h\u00e4\u00e4bunud, kustunud otsekui taht. … J\u00e4tka lugemist