PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Joosua raamatust:
Issand \u00fctles Joosuale: “Vaata, t\u00e4na olen ma Egiptuse teotuse teie pealt \u00e4ra
v\u00f5tnud.” Ja kui Iisraeli lapsed olid Gilgalisse laagrisse j\u00e4\u00e4nud, siis pidasid
nad selle kuu neljateistk\u00fcmnenda p\u00e4eva \u00f5htul Jeeriko lagendikel paasap\u00fcha. Ja
paasap\u00fchale j\u00e4rgneval p\u00e4eval s\u00f5id nad selle maa viljast hapnemata leiba ja
k\u00fcpsetatud viljap\u00e4id. Selsamal p\u00e4eval, kui nad hakkasid s\u00f6\u00f6ma maa viljast,
l\u00f5ppes manna ja Iisraeli lapsed said oma toiduse Kaananimaa selleaastasest
saagist.See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Vaadake ja n\u00e4hke, kui hea on Issand!
Ma t\u00e4nan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja r\u00f5\u00f5mustavad.
\u00dclistage Issandat \u00fches minuga,
kiitkem \u00fcheskoos k\u00f5rgeks tema nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle
ning t\u00f5mbas mind v\u00e4lja k\u00f5igist mu hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, s\u00e4ravad r\u00f5\u00f5must,
ja nende n\u00e4gu ei saa punastama.
Vaene h\u00fc\u00fcdis ja Issand kuulis teda
ja vabastas tema k\u00f5ikidest ta h\u00e4dadest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaadake ja n\u00e4hke, kui hea on Issand!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on m\u00f6\u00f6dunud ja
vaata, uus on s\u00fcndinud. Aga see k\u00f5ik tuleb Jumalalt, kes meid on Kristuse kaudu
endaga lepitanud ja andnud meile lepitamiseameti. Sest Jumal oli see, kes
Kristuses maailma endaga \u00e4ra lepitas, ega arvanud inimestele s\u00fc\u00fcks nende
eksimusi. Meie l\u00e4bi on ta andnud neile ka lepituses\u00f5na. Nii oleme meie n\u00fc\u00fcd
s\u00f5numitoojad Kristuse asemel, sest Jumal on see, kes meie l\u00e4bi manitseb. Ja nii
me palume: laske end Jumalaga \u00e4ra lepitada, sest tema on Jeesuse, kes patust ei
teadnud, lasknud meie eest patuks saada, et meie saaksime tema kaudu osa Jumala
\u00f5igusest.See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Ma t\u00f5usen ja l\u00e4hen oma isa juurde ja \u00fctlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
Sel ajal tulid k\u00f5ik t\u00f6lnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning \u00fctlesid: “Ta v\u00f5tab patuseid vastu ja
s\u00f6\u00f6b \u00fches nendega.” Siis r\u00e4\u00e4kis Jeesus neile t\u00e4hendamiss\u00f5na ja \u00fctles: “\u00dchel
mehel oli kaks poega. Noorem neist \u00fctles isale: “Isa, anna mulle see varaosa,
mis minule p\u00e4randuseks saab”. Ja isa jagas oma vara nende vahel \u00e4ra. Ei m\u00f6\u00f6dunud
aga palju aega, kui noorem poeg tegi k\u00f5ik rahaks ja reisis v\u00f5\u00f5rsile, kus ta elas
priiskavat elu ja pillas \u00e4ra kogu oma vara. Aga kui ta k\u00f5ik oli \u00e4ra raisanud,
tuli sellele maale suur n\u00e4lg ja temagi j\u00e4i puuduse k\u00e4tte. Siis ta l\u00e4ks ja otsis
t\u00f6\u00f6d \u00fche kodaniku juurest seal maal, ja see saatis ta oma v\u00e4ljale sigu
karjatama. Ta p\u00fc\u00fcdis oma n\u00e4lga kustutada kaunadega, mida sigadele ette visati,
kuid temale ei andnud neid keegi. Ja kui ta j\u00e4rele m\u00f5tles, siis ta \u00fctles: “Kui
palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba k\u00fcllalt, aga mina suren siin
n\u00e4lga. Ma asun teele ja l\u00e4hen oma isa juurde ning \u00fctlen temale: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda v\u00e4\u00e4rt, et mind sinu
pojaks h\u00fc\u00fctaks; pea mind nagu \u00fchte oma palgalistest”.”
Ja ta l\u00e4ks teele ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, n\u00e4gi tema
isa teda ja isa meel l\u00e4ks haledaks ning ta jooksis temale vastu, v\u00f5ttis tal
\u00fcmber kaela kinni ja andis temale suud. Aga poeg \u00fctles talle: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda v\u00e4\u00e4rt, et mind sinu
pojaks h\u00fc\u00fctaks”. Kuid isa \u00fctles oma sulastele: “Tooge k\u00f5ige kallim r\u00fc\u00fc ja pange
see temale selga, andke talle s\u00f5rmus s\u00f5rme ja sandaalid jalga, toogem ja tapkem
nuumvasikas – s\u00f6\u00f6gem ja olgem r\u00f5\u00f5msad, sest see minu poeg oli surnud ja on ellu
\u00e4rganud, oli kadunud ja on leitud”. Ja nad hakkasid pidu pidama.
Aga tema vanem poeg oli p\u00f5llul, ja kui ta sealt tagasi tulles kodule l\u00e4hemale
j\u00f5udis, kuulis ta pillih\u00e4\u00e4li ja tantsuh\u00f5ikeid. Ning ta kutsus \u00fche sulastest enda
juurde ja k\u00fcsis temalt, mida see k\u00f5ik pidi t\u00e4hendama. Sulane \u00fctles talle: “Sinu
vend on tulnud, ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud oma poja
tervena tagasi”. Aga teine poeg vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa
v\u00e4lja ja palus teda. Kuid tema vastas ja \u00fctles isale: “Vaata, nii palju aastaid
ma orjan sind ega ole kunagi astunud \u00fcle sinu k\u00e4sust, kuid sina pole mulle
andnud \u00fchte sikkugi, et ma v\u00f5iksin oma s\u00f5pradega pidu pidada. Kui aga tuli see
sinu poeg, kes on sinu vara hooradega \u00e4ra pillanud, oled sa lasknud nuumvasika
tappa.” Isa vastas talle: “Mu laps, sina oled ikka minu juures ja k\u00f5ik mis on
minu, see on sinu oma. N\u00fc\u00fcd aga pidagem pidu ja olgem r\u00f5\u00f5msad, sest sinu vend
oli surnud ja on ellu \u00e4rganud; oli kadunud ja on leitud”.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
T\u00e4nane EV tekst on kindlasti \u00fcks tuntumatest kirjakohtadest Piiblis. See on \u00fcks
imeliseim kirjeldus Jumala suhtumisest enda rahvasse. Mitte keegi pole
hingep\u00f5hjani ekslik ja saab osa Jumala kutsest, sest hinges on lootuse s\u00e4de
alati olemas. Taevane Isa ootab meid alati, sest me oleme Tema kutsutud
Jumala lapsed, mitte selle p\u00e4rast mida oleme v\u00e4lja teeninud. Kui palju haiget
teeb see kui kedagi oodatakse v\u00f5i vajatakse selle p\u00e4rast mis temal on v\u00f5i
millist ametikohta omab. Milline r\u00f5\u00f5m on teada, et meie taevane Isa ootab meid
alati, tingimusteta. Jumala jaoks on oluline et k\u00f5ik inimese, ja mitte ainult, vaid
kogu loodu p\u00f6\u00f6rduks tagasi Jumala jjuurde. Tema ootab meid alati.
Psalmikirjutaja s\u00f5nad “Vaene h\u00fc\u00fcdis ja Issand kuulis teda ja vabastas tema
k\u00f5ikidest ta h\u00e4dadest.” on meile suureks julgustuseks. Ent sellel Jeesuse jutustusel
on ka veel teinegi oluline asjaolu. Nimelt see kuidas meie ise suhtume
kaasloodusse kui ta on otsimas Jumala palet ja k\u00f5ige enam vajab seda.
Kas j\u00e4\u00e4me ukse taha kui m\u00f5ni “t\u00e4iesti patune” astub p\u00fchakotta? Kas suudame
olla sama armulised nagu taevane Isa, v\u00f5i oleme nagu v\u00e4ikesed lapsed “mina
sinuga enam ei m\u00e4ngi samas liivakastis” Kas ka meie suudame r\u00f5\u00f5mustada,
koos Jumalaga, kellegi tagasituleku \u00fcle?
Armas taevane Isa, vaata armulikult oma rahva peale, Sina oled kutsunud meid enese juurde
ja meie palged ei pea punastama andes Sinust tunnistust, Palun kingi kogu olevale
tagasip\u00f6\u00f6rdumise r\u00f5\u00f5m ja paku meile headmeelt selle \u00fcle.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV Lugemine Joosua raamatust:Issand \u00fctles Joosuale: “Vaata, t\u00e4na olen ma Egiptuse teotuse teie pealt \u00e4rav\u00f5tnud.” Ja kui Iisraeli lapsed olid Gilgalisse laagrisse j\u00e4\u00e4nud, siis pidasidnad selle kuu neljateistk\u00fcmnenda p\u00e4eva \u00f5htul Jeeriko lagendikel paasap\u00fcha. Japaasap\u00fchale j\u00e4rgneval p\u00e4eval s\u00f5id nad … J\u00e4tka lugemist