Kuningriigiaja XXXIII p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Taanieli raamatust:
Neil p\u00e4evil t\u00f5useb Miikael, suur inglite v\u00fcrst, ja astub v\u00e4lja sinu rahva
laste eest. Siis on ahistuse aeg, millist pole olnud rahvaste algusest
peale kuni selle ajani. Aga sinu rahvas p\u00e4\u00e4stetakse – k\u00f5ik need, kes on
raamatusse kirjutatud. Ja paljud nende seast, kes magavad maap\u00f5rmus,
\u00e4rkavad – \u00fched igaveseks eluks, teised teotuseks ja igaveseks \u00e4rap\u00f5lgamiseks.
Siis s\u00e4ravad m\u00f5istlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes on juhatanud
paljusid \u00f5igluse teele, otsekui t\u00e4hed ikka ja igavesti.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!
Kaitse mind, mu Jumal, sest sinu peale ma loodan.
Ma \u00fctlen sulle, sina oled mu Issand.
Sina, Issand, annad mulle mu p\u00e4risosa ja ulatad mulle mu karika,
sinu k\u00e4tes on k\u00f5ik, mis mulle liisu j\u00e4rgi on langenud.
Ma tahan kiita Issandat, kes annab mulle n\u00f5u,
\u00f6\u00f6siti manitseb ta mind mu neerudes.
Issand on alati mu silme ees,
Tema seisab mu paremal pool ja ma ei vangu.
Sellep\u00e4rast r\u00f5\u00f5mustab mu s\u00fcda ja h\u00f5iskab mu hing,
ning mu ihu v\u00f5ib elada kartmata ohtu.
Sest sina ei j\u00e4ta mu hinge surmavalda
ega lase oma p\u00fchal n\u00e4ha kaduvust.
Ma \u00fctlesin Issandale: sina oled mu Issand,
sina \u00fcksi oled mu \u00f5nn.
Sina annad mulle teada elurajad,
sinu palge ees on r\u00f5\u00f5muk\u00fcllus, h\u00fcved \u00fcha su paremal k\u00e4el.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Iga Siinai Seaduse preester seisab igap\u00e4ev oma ametis ja ohverdab ikka ja
j\u00e4lle neidsamu ohvreid, mis ometi iialgi ei saa pattusid \u00e4ra v\u00f5tta. Ent
Jeesus Kristus t\u00f5i pattude eest \u00fcheainsa ohvri ja istus siis Jumala paremale
k\u00e4ele. Tema ootab ainult veel, kuni ta vaenlased talle jalaj\u00e4riks pannakse,
sest need, keda ta p\u00fchitses, viis tema \u00fcheainsa ohvriga t\u00e4iusesse igaveseks
ajaks. Kui aga patud on andeks antud, ei tooda patu eest enam ohvrit.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Valvake ja olge palves igal ajal,
et te v\u00f5iksite seista Inimese Poja ees!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Sel ajal \u00fctles Jeesus oma j\u00fcngritele: “Neil p\u00e4evil, p\u00e4rast suurt ahistust,
pimeneb p\u00e4ike ja kuu ei anna enam oma valgust, t\u00e4hed langevad taevast alla ja
taevav\u00e4gesid k\u00f5igutatakse. Siis n\u00e4hakse Inimese Poega tulevat pilve sees suure
v\u00e4e ja auhiilgusega. Ning tema l\u00e4kitab oma inglid ja kogub kokku oma \u00e4ravalitud
k\u00f5igi nelja tuule poolt, maa \u00e4\u00e4rest taeva \u00e4\u00e4reni.
Pange t\u00e4hele v\u00f5rdpilti viigipuust: kui selle oksad ajavad uusi v\u00f5rseid ja
l\u00e4hevad lehte, siis te teate, et suvi on l\u00e4hedal. N\u00f5nda ka teie, kui te n\u00e4ete
k\u00f5ike seda s\u00fcndivat, siis teadke, et l\u00f5pp on ukse ees. T\u00f5esti ma \u00fctlen teile:
see sugup\u00f5lv ei kao enne \u00e4ra, kui see k\u00f5ik s\u00fcnnib. Aga kui taevas ja maa
h\u00e4vinevad, siis minu s\u00f5nad ometi ei kao. Kuid sellest tunnist ja p\u00e4evast ei tea
keegi – ei inglid taevas ega Poeg – ainult Isa ainu\u00fcksi.”
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
Oleme j\u00f5udmas kirikuaasta l\u00f5pule. Juba selle kuu viimane p\u00fchap\u00e4ev algab
ootusaeg. \u00dchtepidi me ju teame mida me ootame, aga ikka on hinges ootusaeg.
Me k\u00f5ik ootame midagi head, midagi paremat ja hinges heliseb igatsus Jumala
j\u00e4rele. T\u00e4naste lugemiste idee on Jeesuse teine tulemine, v\u00f5iksime ka
seda nimetada maailma l\u00f5puks, v\u00e4hemalt meile tuttava ja teada oleva maailma
l\u00f5puks. Meid justkui kannustab ootus\u00e4revus ja samapalju hoiab tagasi
hirm meile n\u00e4iliselt turvalise maailma muutumine. M\u00f5telgem nendele
hetketele oma elus kui juhtus midagi suurt v\u00f5i vahetasime tavap\u00e4rast elu
keskkonda. K\u00f5ik need muutused oleme \u00fcle elanud. Meie soov teada mis saab
olema ja millal midagi toimub on nii inimlik, kuid Jeesus \u00fctleb: “sellest
tunnist ja p\u00e4evast ei tea keegi – ei inglid taevas ega Poeg – ainult Isa
ainu\u00fcksi.” Meie ise kaotame kontrolli asjade \u00fcle ja Jumala au saab ilmsiks.
Meie usume tulevikku KOOS JUMALAGA. See on meie v\u00f5imas tunnistus. Meie
oleme kindlad Jumala armu ja au tulemises ja olemises kogu Kiriku \u00fchtsuses.
Aga selle usukindluse saavutame vaid siis kui k\u00f5ik selle mis oli, mis on
ja mis tuleb usaldame Jumalale.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuningriigiaja XXXIII p\u00fchap\u00e4ev Lugemine prohvet Taanieli raamatust:Neil p\u00e4evil t\u00f5useb Miikael, suur inglite v\u00fcrst, ja astub v\u00e4lja sinu rahvalaste eest. Siis on ahistuse aeg, millist pole olnud rahvaste algusestpeale kuni selle ajani. Aga sinu rahvas p\u00e4\u00e4stetakse – k\u00f5ik need, kes onraamatusse … J\u00e4tka lugemist