Kuningriigiaja XXXI p\u00fchap\u00e4ev<\/p>\n\n\n\n
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil p\u00e4evil r\u00e4\u00e4kis Mooses rahvale ja \u00fctles: Kui sa kardad
Issandat, oma Jumalat, ning t\u00e4idad kogu oma eluaja k\u00f5iki tema
seadusi ja k\u00e4ske, mis ma sulle kohuseks teen – sina, su poeg ja su
pojapoeg – siis elad sa kaua. Sellep\u00e4rast pane t\u00e4hele, Iisrael,
k\u00f5ike seda, mida Issand, meie Jumal, on sulle \u00f6elnud, et su k\u00e4si
k\u00e4iks h\u00e4sti ning et saaksid \u00e4ralugematult paljuks ja p\u00e4riksid maa,
mille Issand, sinu isade Jumal, on sulle t\u00f5otanud – maa, mis
voolab piima ja mett. Kuula, Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus
Issand. Armasta Issandat, oma Jumalat, k\u00f5iges oma s\u00fcdamest,
k\u00f5igest hingest ja k\u00f5igest j\u00f5ust. Ja need s\u00f5nad, mis ma sulle t\u00e4na
kohuseks teen, j\u00e4\u00e4gu sinu s\u00fcdamesse.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus.
Issand on mu kalju, minu kindlus ja mu p\u00e4\u00e4stja.
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja p\u00e4\u00e4semine, minu k\u00f5rge varjupaik.
Kiidetud olgu Issand, n\u00f5nda ma h\u00fc\u00fcan.
Nii p\u00e4\u00e4sen oma vaenlaste k\u00e4est.
Elagu Issand! Mu kalju olgu kiidetud!
\u00dclistatud olgu Jumal, mu lunastaja!
Sinu abi su kuningale on suur,
oma salvitule Taavetile ja tema j\u00e4relp\u00f5lvele osutad sa heldust.
Seep\u00e4rast t\u00e4nan ma Sind rahvaste seas,
laulan ja m\u00e4ngin kiitust su nimele.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, palju oli preestreid Vana Seaduse ajal, kuid surm ei
lasknud neil j\u00e4\u00e4da. Aga Jeesusel, kes j\u00e4\u00e4b igavesti, on
preestriseisus, mis j\u00e4\u00e4b igavesti. Sellep\u00e4rast suudab tema p\u00e4\u00e4sta
need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta elab igavesti
ja kostab nende eest. Niisugune peabki ju meie \u00fclempreester olema:
p\u00fcha, veatu, laitmatu, patustest eraldatud ja t\u00f5stetud \u00fcle
taevaste. Tema ei tarvitse, nagu varasem \u00fclempreester, tuua
p\u00e4evast p\u00e4eva ohvreid omaenda pattude eest ja alles siis rahva
pattude eest, sest iseenda ohvriks toomisega on ta seda juba kord
teinud. Seadus paneb \u00fclempreestriteks n\u00f5drad inimesed, aga
t\u00f5otuses\u00f5na, mis anti hiljem kui seadus, paneb sellesse ametisse
Poja, kes on t\u00e4iuslik igavesti.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issand, r\u00e4\u00e4gi, sest su sulane kuuleb;
sinul on igavese elu s\u00f5nad!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Markuse j\u00e4rgi:
Sel ajal tuli Jeesuse juurde \u00fcks kirjatundja ja k\u00fcsis temalt:
“Milline k\u00e4sk on k\u00f5ikidest k\u00f5ige esimene?” Jeesus vastas: “Esimene
on see: Kuula, Iisrael – Issand, meie Jumal, on ainus Issand.
Armasta Issandat, oma Jumalat, k\u00f5igest s\u00fcdamest, k\u00f5igest hingest,
kogu m\u00f5istusega ja k\u00f5igest v\u00e4est. Ja teine on see: Armasta oma
ligimest nagu iseennast. Ning ei ole \u00fchtki k\u00e4sku neist suuremat.”
Ja kirjatundja \u00fctles talle: “V\u00e4ga hea, \u00f5petaja, seda oled sa
\u00f5igesti \u00f6elnud, sest tema \u00fcksi on Issand ja teist ei ole, ning
armastada teda k\u00f5igest s\u00fcdamest, kogu arusaamisega ja k\u00f5igest
v\u00e4est ning armastada oma ligimest nagu iseennast – see on palju
enam kui p\u00f5letusohvrid ja muud ohvrid.” N\u00e4hes, et ta oli arukalt
vastanud, Jeesus kostis talle: “Sina ei ole kaugel Jumala
riigist”. Ja keegi ei julgenud temalt enam midagi k\u00fcsida.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tisklus
Milline k\u00e4sk on k\u00f5ige olulisem, mis on see millele peaksime keskenduma.
Jeesuse vastus on selge. Esiteks, armasta Jumalat. Teiseks, armasta oma
ligimest. Mina armastan Jumalat, Sina ka armas kirikuline. See on
nii iseenesestm\u00f5istetav, et \u00f5pimw Jumalaga koos elama igal ajahetkel.
Me oleme palves ja Jumala S\u00f5nas ja sakramentides Jumalale nii l\u00e4hedal.
K\u00fcsimus millele peaksime ehk veidi rohkem keskenduma on kas elame koos
Jumalaga kogu oma elu, v\u00f5i eelpool kirjeldatud viisil k\u00e4ime “vaimses
maailmas” Jumalal k\u00fclas. Tuletame ennast meelde ja kurdame kurba saatust?
Kuidas s\u00e4ttida asjad n\u00f5nda et p\u00fcha Missa ei l\u00f5pe siin uksest v\u00e4ljumisega.
Lihtne on arvata, et kristlus puudutab ainult minu suhet Jeesusega. On
kiusatus uskuda, et k\u00f5ik, mida pead tegema, on tunnistada Jeesust oma
isikliku Issanda ja P\u00e4\u00e4stjana ning t\u00f6\u00f6tada selle suhte kallal. Jeesuse
vastus kirjatundjale toob esile hoopis teistsuguse t\u00f5elisuse. On oluline
minna tagasi loomisloo juurde.Ja Jumal \u00fctles: \u201eTehkem inimesed oma n\u00e4o
j\u00e4rgi, meie sarnaseks\u2026” Jumal on asetanud meie \u00fcmber suurel hulgal
iseennast teistes inimestes. Iga inimene keda kohtame on elav Jumala
ikoon – kui v\u00f5ime nii v\u00e4ljenduda. Meie armastus ligimese vastu saab
elavaks pere ja Kiriku keskel. Kuid Jumala looming on \u00fc\u00fcratult suurem.
Me vaatleme ja veelgi enam osaleme maailmas kus k\u00f5ik inimesed on Jumala
n\u00e4gu ja meil on r\u00f5\u00f5m neid armastada n\u00f5nda nagu me soovime et meid
armastataks. Selles saab Jumala ja inimese armastus \u00fcheks.
Armas taevane Isa, kingi meile tahet armastada Sind ja Sinu loodut.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuningriigiaja XXXI p\u00fchap\u00e4ev Lugemine viiendast Moosese raamatust:Neil p\u00e4evil r\u00e4\u00e4kis Mooses rahvale ja \u00fctles: Kui sa kardadIssandat, oma Jumalat, ning t\u00e4idad kogu oma eluaja k\u00f5iki temaseadusi ja k\u00e4ske, mis ma sulle kohuseks teen – sina, su poeg ja supojapoeg – siis … J\u00e4tka lugemist