KUNINGRIIGIAJA XXXII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
Tarkus on n\u00e4rtsimatu ja helge, kergesti leitav neile, kes teda armastavad.
Iga\u00fcks, kes teda otsib, leiab tema. Ootamatult ilmub tarkus tema ette. Enne kui
ta oskab ihaldada, leiab ta tarkuse oma uksel\u00e4velt. Juba tarkusest m\u00f5tleminegi
on m\u00f5istmise tipp – see, kes tema p\u00e4rast valvab, saab muredest vabaks. Sest
tarkus ise k\u00e4ib ringi ja otsib neid, kes on teda v\u00e4\u00e4rt. Lahkesti ilmub ta nende
teele, iga kord kui nad temale m\u00f5tlevad. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Minu hing igatseb Issandat!
Mu Jumal, sind ma otsin \u00fcha,
sinu j\u00e4rele januneb mu hing.
Sind igatsedes vaevleb mu ihu
nagu p\u00f5uast pragunenud maa.
Ma vaatasin p\u00fchamus su poole,
et n\u00e4ha sinu v\u00e4gevust ja kirkust,
sest sinu heldus on parem kui elu,
sind \u00fclistavad mu huuled.
Ma tahan sind kiita kogu eluaja,
sinu nimel t\u00f5sta palves oma pihud.
Sa toidad mind otsekui pidus\u00f6\u00f6gil
ja mu s\u00fcda \u00fclistab sind r\u00f5\u00f5msate huultega.
T\u00f5esti, sina oled minu abimees,
sinu tiibade varju all ma h\u00f5iskan.
Minu hing on sinusse kiindunud,
sinu parem k\u00e4si hoiab minust kinni.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minu hing igatseb Issandat!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele:
Ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata nende saatus, kes on vajunud
surmaunne, et te ei oleks kurvad nagu need, kellel ei ole lootust. Sest kui me
usume, et Jeesus on surnud ja \u00fcles t\u00f5usnud, siis me usume samuti, et Jumal
\u00e4ratab Jeesuse kaudu \u00fcles ka need, kes on surmaunes. Ja me anname teile teada:
seda on Issand \u00f6elnud, et meie, kes me j\u00e4\u00e4me elama Issanda tulekuni, ei j\u00f5ua
surmaunes olijatest p\u00f5rmugi ette. Sest Issand ise laskub taevast alla peaingli
h\u00e4\u00e4le ja Jumala pasuna kaikudes. Ning k\u00f5igepealt t\u00f5usevad \u00fcles surnud, kes on
Kristuses uinunud. P\u00e4rast t\u00f5mmatakse koos nendega \u00fcles, pilvedesse, ka meid, kes
me oleme siin elus, ja n\u00f5nda saame meiegi olla \u00fches Issandaga. Julgustage
\u00fcksteist nende s\u00f5nadega. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Valvake ja olge valmis,
sest Inimese Poeg tuleb siis, kui te teda ei oota!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus r\u00e4\u00e4kis t\u00e4hendamiss\u00f5na: “Taevariik on k\u00fcmne neitsi sarnane, kes v\u00f5tsid oma
lambid ja l\u00e4ksid peigmehele vastu. Viis neist olid rumalad, aga viis arukad.
Rumalad v\u00f5tsid k\u00fcll lambid, kuid ei v\u00f5tnud lambi\u00f5li varuks. Arukad aga v\u00f5tsid
lisaks lampidele \u00fches ka \u00f5lianumad.
Ja kui peigmees j\u00e4i kauaks, v\u00e4sisid k\u00f5ik ja uinusid magama. Aga kesk\u00f6\u00f6l kostis
h\u00fc\u00fcdmine: “Vaata, peigmees tuleb! Minge temale vastu!” Siis \u00e4rkasid k\u00f5ik neitsid
ja seadsid korda oma lambid, aga rumalad \u00fctlesid arukatele: “Andke meile veidi
\u00f5li, v\u00f5i muidu meie lambid kustuvad!” Arukad kostsid vastuseks: “Meie ei saa
mitte kuidagi, sest muidu ei j\u00e4tku seda ei meile ega teile! Minge pigem
kaupmeeste juurde ja ostke.”
Aga kui nad l\u00e4ksid, siis tuli peigmees, ja need, kes olid valmis, l\u00e4ksid \u00fches
temaga pulma ning uks pandi lukku. Hiljem tulevad ka teised neitsid ja \u00fctlevad:
“Issand, issand, ava meile!” Aga tema vastab: “T\u00f5esti ma \u00fctlen teile, mina ei
tunne teid!”. Olge siis valvel, sest teie ei tea seda p\u00e4eva ega tundi.”
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 25,1-13<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, Kelle \u00f5nnistatud Poeg ilmus selleks, et h\u00e4vitada kuradi teod ja teha
meid Jumala lasteks ja igavese elu p\u00e4rijateks:
Anna meile armu, me palume Sind, et me, kellel on see lootus, puhastaksime end
nii, nagu Tema on puhas; et kui Ta taas ilmub v\u00e4es ja suures aus, v\u00f5iksime
saada Tema sarnaseks Tema igaveses ja kirkas kuningriigis; kus Tema
koos Sinuga, oh Isa, ja Sinuga, oh P\u00fcha Vaim, elab ja valitseb, \u00fche Jumalana,
igavesest ajast igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXXII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:Tarkus on n\u00e4rtsimatu ja helge, kergesti leitav neile, kes teda armastavad.Iga\u00fcks, kes teda otsib, leiab tema. Ootamatult ilmub tarkus tema ette. Enne kuita oskab ihaldada, leiab ta tarkuse oma uksel\u00e4velt. Juba tarkusest m\u00f5tleminegion … J\u00e4tka lugemist
Ps 33; Jr 29:1,4-14; Ti 3:1-8<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 19; Ps 67; Hs 33:30-33; 1Kr 4:8-16<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
Kui me loeme t\u00e4hendamiss\u00f5na k\u00fcmnest neitsist, kaldume me tihti tegema lihtsa
j\u00e4relduse: arukad tegid oma liturgilised ja moraalsed “kodut\u00f6\u00f6d” \u00e4ra, rumalad
unustasid. Me r\u00e4\u00e4gime palvest, sakramendist ja p\u00fcha eluviisi kohustusest. Ja
ometi \u2013 kas te panite t\u00e4hele \u00fchte m\u00e4\u00e4ravat detaili selles tekstis?
\u201eJa kui peigmees j\u00e4i kauaks, v\u00e4sisid k\u00f5ik ja uinusid magama.\u201c
K\u00f5ik uinusid. Isegi need, keda Kristus nimetab arukateks.
Sest vaimne v\u00e4simus on teelk\u00e4ija paratamatu kaaslane. Kui me kordame igal
p\u00fchap\u00e4eval sama liturgiat, kuulame samu manitsusi palve ja armulaua vajalikkusest,
v\u00f5ib meie hingest saada ritualistlik masin. Me t\u00e4idame vormi, aga lamp palvealtaril
v\u00f5ib hakatagi suitsema mitte \u00f5li puudumisest, vaid sellest, et me oleme unustanud,
Keda me ootame. Kohustus ilma igatsuseta on vaimuliku uinumise k\u00f5ige salajasem
vorm. Varajane kirikuisa Gregorius on kirjeldanud hinge teed Jumala juurde s\u00f5nadega:
\u201eJumala leidmine t\u00e4hendab Teda lakkamatult otsida. Otsimise l\u00f5pp ei ole mitte
otsimise lakkamine, vaid selle saamine igaveseks liikumiseks, kus iga avastus
s\u00fcnnitab uue ja s\u00fcgavama igatsuse.\u201c
Vaadake seda erinevust. Rumalad neitsid uinusid, sest nad arvasid, et neil on
“k\u00f5ik olemas” \u2013 lamp on ju k\u00e4es. Nende usk oli staatiline objekt, mille nad v\u00f5tsid
kaasa nagu p\u00e4\u00e4sme. Arukate neitsite \u00f5li ei olnud aga mitte “saavutatud voorus”,
vaid pidev igatsus, mis ei rauge ka siis, kui keha uinub.
Et m\u00f5ista t\u00e4nase t\u00e4hendamiss\u00f5na s\u00fcgavust, peame vaatama, mis on see \u00f5li, mida ei
saa teisele laenata ega viimasel hetkel osta. Kirikuisa p\u00fcha Augustinus \u00fctleb oma
jutlustes selle teksti kohta: \u201e\u00d5li t\u00e4hendab midagi sisemist. See on heade tegude
sisemine ajend, s\u00fcdametunnistuse puhas s\u00e4ra, armastus, mis ei otsi inimeste kiitust,
vaid Jumala silma.\u201c
\u00d5li on hinge isiklik, p\u00fchendunud suhtlemine Jumala Vaimuga, mida on kogutud
p\u00e4eva-p\u00e4evalt, palve-palvelt, sakramendist sakramenti. See on usk, mis on l\u00e4bi
kasvanud kannatlikkusest ja ustavusest. Kui h\u00fc\u00fce kostab kesk\u00f6\u00f6l, ei saa me laenata
teise inimese palveelust, teise inimese p\u00fchadusest ega teise inimese suhtest Kristusega.
Iga hing peab seisma Peigmehe ees omaenda lambi ja omaenda \u00f5liga.
Kui Saalomoni Tarkuseraamat \u00fctleb t\u00e4na: \u201eJuba tarkusest m\u00f5tleminegi on m\u00f5istmise tipp \u2013
see, kes tema p\u00e4rast valvab, saab muredest vabaks,\u201c ei r\u00e4\u00e4gi p\u00fchakiri intellektuaalsest
pingutusest. Ta r\u00e4\u00e4gib sellest, et Tarkus \u2013 mis on Lihaksaanud S\u00f5na, Kristus ise \u2013 juba
k\u00f5nnib ringi ja otsib meid. Me ei pea “tekitama” endas p\u00fchadust nullist. Valvsus ei ole
pingul n\u00e4rvidega ootamine, vaid oma sisekaemuse avamine L\u00f5pmatusele, mis on juba meie
uksel\u00e4vel. Armsad, kesk\u00f6\u00f6 h\u00fc\u00fce \u2013 \u201eVaata, peigmees tuleb!\u201c \u2013 ei ole s\u00fc\u00fcdistus. See on
vabanemise h\u00fc\u00fce. Mida see siis t\u00e4hendab meie jaoks? Liturgia ja sakramendid ei ole
selleks, et t\u00f5estada Jumalale meie tublidust. Nad on kohtumispunktid, kus aeg puutub
kokku igavikuga. Kui me astume t\u00e4na altari ette armulauda vastu v\u00f5tma, \u00e4rgem tulgem
siia nagu seaduse t\u00e4itjad. Tulgem kui need, kes m\u00e4rkavad unest \u00e4rgates, et pimedus ei
ole l\u00f5plik. Puhastagem end, nagu t\u00e4nases p\u00e4evapalves palusime \u2013 see ei t\u00e4henda iseenda
piinamist enesekriitikaga, vaid oma hinge peegli puhastamist maailma tolmust, et see
v\u00f5iks taas peegeldada Tema kirkust, Kes on meid loonud ja lunastanud.
Me elame ajastul, kus maailm pakub meile v\u00e4simuse m\u00f5rkjat maitset ja t\u00fchjust. Kuid
kirikuaasta l\u00f5pul, kui maailma valgus kahvatub, tuletab Kirik meile meelde: me ei ole
teel l\u00f5pu poole, me oleme teel Alguse poole.
P\u00fcha Bernard Clairvaux’st on \u00f6elnud:
\u201eJumalal on kolm tulekut: esimene lihas, teine hinges, kolmas kohtum\u00f5istmises. Esimene
oli ilmselge, teine on varjatud ja sisemine, kolmas saab olema avalik. Esimeses tuli
Ta meie eest ja meie juurde, teises tuleb Ta meie sisse ja meie heaks, kolmandas
ilmutab Ta end meie kaudu.\u201c
Olgu t\u00e4nane kohtumine Issandaga armulauas meie jaoks just see teine tulek \u2013 sisemine
ja varjatud \u00e4rkamine, mis murrab l\u00e4bi meie vaimse v\u00e4simuse. \u00c4rgu olgu meie kristlik elu
mitte harjumuse segadus, vaid armastuse seiklus. V\u00f5tkem see \u00f5li \u2013 see uuenenud, vaikne,
s\u00fcgav igatsus \u2013 oma anumates kaasa. Ja kui maailm meie \u00fcmber uinub, teadkem oma s\u00fcdames:
Peigmees on ligi, Tema heldus on parem kui elu ise, ja Tema igaveses kuningriigis saab
iga v\u00e4sinud hing tasutud kirkusega, mis ei n\u00e4rtsigi kunagi.
Aidaku seda t\u00f5eks elada k\u00f5ikv\u00e4eline Jumal ise. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"