KUNINGRIIGIAJA XXX P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine teisest Moosese raamatust:
Nii \u00fctleb Issand: “\u00c4ra r\u00f5hu v\u00f5\u00f5rast, kes sinu keskel elab, ja \u00e4ra tee temale
liiga, sest ka teie ise olete olnud v\u00f5\u00f5raina Egiptusemaal. \u00c4ra kohtle halvasti
\u00fchtki lesknaist ega vaeslast, sest kui sa neid halvasti kohtled ja nemad mind
appi h\u00fc\u00fcavad, siis ma kuulen nende h\u00fc\u00fcdu ja mu viha s\u00fcttib p\u00f5lema teie vastu
n\u00f5nda, et ma lasen teil m\u00f5\u00f5ga l\u00e4bi langeda. Siis j\u00e4tan ma teie naised leskedeks
ja lapsed orbudeks. Kui sa kellelegi, kes on vaene minu rahva hulgast, laenad
raha, siis \u00e4ra ole liigkasuv\u00f5tja – \u00e4ra n\u00f5ua tagasi rohkem kui sa laenuks andsid.
Ja kui sa oled v\u00f5tnud pandiks oma ligimese \u00fcliriide, siis anna see temale tagasi
enne kui p\u00e4ike loojub, sest see on tema ainus ihukate. Millega ta end muidu
kataks, kui ta magama heidab? Mina v\u00f5tan ju kuulda tema appih\u00fc\u00fcdu, sest mina
olen halastaja.” See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Sind ma armastan s\u00fcdamest, Issand, mu v\u00e4gi!
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus.
Issand on mu kalju, minu kindlus ja mu p\u00e4\u00e4stja.
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja p\u00e4\u00e4semine, minu k\u00f5rge varjupaik.
Kiidetud olgu Issand, n\u00f5nda ma h\u00fc\u00fcan.
Nii p\u00e4\u00e4sen oma vaenlaste k\u00e4est.
Issand elab! Mu kalju olgu kiidetud!
\u00dclistatud olgu Jumal, mu lunastaja!
Sinu abi oma kuningale on suur,
oma salvitule Taavetile ja tema j\u00e4relp\u00f5lvele osutad sa heldust.
Seep\u00e4rast t\u00e4nan ma Sind rahvaste seas,
laulan ja m\u00e4ngin kiitust su nimele.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sind ma armastan s\u00fcdamest, Issand, mu v\u00e4gi!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele:
Vennad, te teate, kuidas me k\u00e4itusime teie juures, teie h\u00fcvangut silmas pidades.
Ja kuidas te meie tegusid m\u00f6\u00f6da Issandast eeskuju v\u00f5tsite. Hoolimata rohkest
ahistusest v\u00f5tsite te S\u00f5na P\u00fcha Vaimu r\u00f5\u00f5mus vastu. Nii olete teie saanud n\u00fc\u00fcd
eeskujuks k\u00f5igile, kes Makedoonias ja Ahhaias on uskuma j\u00e4\u00e4nud, sest s\u00f5na pole
levinud teie kaudu \u00fcksnes Makedoonias ja Ahhaias, vaid teie usust teatakse
k\u00f5igis paigus, ilma et meie peaksime sellest midagi r\u00e4\u00e4kima. Igal pool kuuleme
k\u00f5neldavat sellest, kuidas teie meid vastu v\u00f5tsite ning kuidast te olete
p\u00f6\u00f6rdunud \u00e4ra ebajumalatest, teenima elavat ja t\u00f5elist Jumalat; ootama taevast
tema Poega, kelle tema on surnuist \u00fcles \u00e4ratanud – Jeesust, kes p\u00e4\u00e4stab meid
tulevase viha eest. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Kui keegi armastab mind, siis ta kuulab minu s\u00f5na,
minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Kui variserid said kuulda, et Jeesus oli saduseridel suu kinni pannud, tulid ka
nemad Jeesuse juurde. Ja \u00fcks nende seast k\u00fcsis tema k\u00e4est teda proovile pannes:
“\u00d5petaja, milline k\u00e4sk on Seaduses k\u00f5ige suurem?” Aga tema vastas talle:
“Armasta Issandat oma Jumalat k\u00f5igest s\u00fcdamest, k\u00f5igest hingest ja kogu
m\u00f5istusega. See on k\u00f5ige suurem ja k\u00f5ige esimene k\u00e4sk. Aga teine on selle
sarnane. Armasta ligimest nagu iseennast. Nendes k\u00e4skudes on kogu seadus ja k\u00f5ik
prohvetid.” See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 22,34-40<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline ja igavene Jumal, anna meile usu, lootuse ja ligimesearmastuse
kasvu; ja et me v\u00f5iksime k\u00e4tte saada, mida Sa oled t\u00f5otanud, sellep\u00e4rast aita
meil armastada seda, mida sa k\u00e4sid; Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes
elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXX P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine teisest Moosese raamatust:Nii \u00fctleb Issand: “\u00c4ra r\u00f5hu v\u00f5\u00f5rast, kes sinu keskel elab, ja \u00e4ra tee temaleliiga, sest ka teie ise olete olnud v\u00f5\u00f5raina Egiptusemaal. \u00c4ra kohtle halvasti\u00fchtki lesknaist ega vaeslast, sest kui sa neid … J\u00e4tka lugemist
Ps 76; Ps 121; Js 59:15-21; 2Kr 10:1-7,17-18<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 25; 1Ms 15:1-6; Rm 4:1-8<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
Me oleme v\u00f5ib-olla harjunud kuulma t\u00e4nast evangeeliumilugu suurimast k\u00e4sust \u2013
armastusest Jumala ja ligimese vastu \u2013 kui omamoodi kristluse tutvustust, ilusat
ja turvalist t\u00f5de. Kuid Kiriku p\u00e4randi vaimus, mis ei karda p\u00fchakirja elulist
tegelikkust, peame astuma sammu s\u00fcgavamale. Vaatame neid tekste t\u00e4na mitte kui
lihtsalt moraalset lohutust, vaid kui meie ajastu ja veelgi enam – meist iga\u00fche
peegeldust.
Kui me kuulsime t\u00e4nases esimeses lugemises hoiatusi v\u00f5\u00f5raste, leskede, orbude
ja pandiks v\u00f5etud \u00fcliriiete kohta, v\u00f5ime esmapilgul m\u00f5elda, et need on iidse
\u00fchiskonna mured. Kuid t\u00f5de on valusam: inimloomus ei ole kahe tuhande aastaga
muutunud. T\u00e4nap\u00e4evane edukusele, kasule ja n\u00e4htavale tulemuslikkusele rajatud
maailm kordab oma sisemuses ikka sedasama mustrit. Muutunud on vaid pealispind.
Pandiks v\u00f5etud \u00fcliriiete ja liigkasuv\u00f5tmise asemele on tulnud peenemad viisid
teise inimese haavatavuse \u00e4rakasutamiseks: kiirlaenud, vaimne kurnatus t\u00f6\u00f6turul,
\u00fcksk\u00f5iksus n\u00f5rgemate suhtes ja vaikne “\u00fcle laipade” r\u00fchkimine oma eesm\u00e4rkide
poole. Mida aga \u00fctleb Jumal Moosese raamatus? \u201eKui sa neid halvasti kohtled ja
nemad mind appi h\u00fc\u00fcavad, siis ma kuulen\u2026 ja mu viha s\u00fcttib p\u00f5lema.\u201c
See on koht, kus nii m\u00f5nigi kohkub: kas Jumal t\u00f5esti vihastab? Kuid piibellikult
m\u00f5istetuna ei ole see inimlik raev, vaid Jumala p\u00fchadus ja elav vastupanu sellele,
kui inimv\u00e4\u00e4rikust tallatakse jalgade alla. T\u00e4nap\u00e4eval on suureks takistuseks
enesekeskne mugavus ja moraalne tuimus. Me peidame end sageli s\u00fcsteemide,
reeglite ja heaolu sildi taha, et mitte n\u00e4ha konkreetset inimest oma naabri,
kolleegi v\u00f5i v\u00f5\u00f5ra inimese taga.
Variseride k\u00fcsimus Jeesusele \u2013 “Milline k\u00e4sk on Seaduses k\u00f5ige suurem?” \u2013 polnud
lihtne teoloogiline arutelu, vaid kaval l\u00f5ks. Teoloogias on m\u00f5nede jutlustajate
poolt tehtud viga, v\u00e4ites, et Jeesus tuli Vana Testamendi k\u00e4sku kui “vananenud
seadust” t\u00fchistama, et teha ruumi puhtale armule ja “Uue Testamendi Jumalale”.
Kuid Jeesus ise \u00fctleb m\u00e4ejutluses selgelt: “\u00c4rge arvake, et ma olen tulnud
Seadust v\u00f5i Prohveteid t\u00fchistama\u2026 ma ei ole tulnud t\u00fchistama, vaid t\u00e4ide viima.”
Mida t\u00e4hendab “t\u00e4ide viima”? See t\u00e4hendab andma seadusele selle t\u00e4ieliku
t\u00e4henduse ja elava eeskuju. Jeesus ei v\u00f5ta seaduselt \u00e4ra selle k\u00f5lbelist
n\u00f5udlikkust, vaid kirjutab selle kivitahvlitelt inimese s\u00fcdamesse. K\u00e4sk ei ole
enam v\u00e4line aed, mis meid vangis hoiab, vaid see on armastuse elav ilu.
Kui Jeesus \u00fctleb, et nendes kahes k\u00e4sus \u2013 armastada Jumalat ja armastada
ligimeest \u2013 on koos kogu seadus ja k\u00f5ik prohvetid, siis ta n\u00e4itab, et k\u00f5ik \u00fcksikud
k\u00e4sud on vaid erinevad viisid \u00f6elda \u00fchte ja sama: maailma kord peab tuginema
armastusele ja hoolimisele. Kui armastusest saab seaduse sisu, muutub seadus
raskest koormast elavaks vabaduseks.
P\u00fcha Augustinus on oma kirjutistes \u00f6elnud kuulsa m\u00f5tte:
“Armasta ja tee, mida sa tahad.” (Dilige et fac quod vis.)
Seda lauset on vahel valesti m\u00f5istetud, justkui julgustaks see tegemataj\u00e4tmisi
v\u00f5i reeglitest \u00fcleastumist. Kuid Augustinus pidas silmas t\u00e4pselt seda, mida
Evangeelium t\u00e4na \u00f5petab. Kui inimese s\u00fcda on t\u00e4idetud Jumala armastusega ja ta
n\u00e4eb ligimeses Jumala loomingu v\u00e4\u00e4rtuslikkust, siis muutub tema tahe puhtaks.
Sinu vabadus ei ole enam isekus, vaid p\u00fchendumine ja hoolivus.
Nagu tuletab meelde ka Kiriku traditsiooni teoloogiline p\u00e4rand: kristlik elu ei
ole p\u00fc\u00fce teenida v\u00e4lja Jumala heakskiitu reeglite t\u00e4itmise kaudu, vaid loomulik
vastus armule, mis on meid juba haaranud.
Mis on siis selle kirjakoha s\u00f5num meile t\u00e4na, selles hetkes? Mida me peame tegema?
Me peame \u00e4rkama k\u00f5lbelisest unest. Me ei saa taandada oma usku pelgalt
isiklikuks lohutuseks v\u00f5i p\u00fchap\u00e4evaseks rituaaliks. P\u00fcha Paulus kiidab
tessalooniklasi selle eest, et nende usk oli n\u00e4htav ja tegudega kinnitatud. Me
peame julgema vaadata oma igap\u00e4evaelus ringi ja k\u00fcsima: kes on need “lesked,
orvud ja v\u00f5\u00f5rad” meie t\u00e4nases p\u00e4evas? Kes on need, kes on j\u00e4\u00e4nud \u00fcksinda,
t\u00f5rjutud v\u00f5i j\u00e4\u00e4nud v\u00f5idujooksu jalgu? Muutkem armastus konkreetseteks tegudeks
nende inimeste vastu. Ligimesearmastus ei ole tunne. Moosese raamatu \u00f5petus on
v\u00e4ga argine: anna riie enne loojangut tagasi, \u00e4ra kasuta teise n\u00f5rkust \u00e4ra.
T\u00e4nap\u00e4eval t\u00e4hendab see ausust ja \u00f5iglust oma igap\u00e4evastes tehingutes, tuge
kolleegile, kes on v\u00e4sinud, ja julgust seista nende eest, kelle h\u00e4\u00e4l ei kostu
valjult. Rajagem oma teekond Jumala v\u00e4ele, mitte omaenese tublidusele. Nagu me
palvetasime t\u00e4nases p\u00e4evapalves: “Anna meile usu, lootuse ja ligimesearmastuse
kasvu\u2026 ja aita meil armastada seda, mida Sa k\u00e4sid.” Me ei suuda t\u00e4ita armastuse
k\u00e4sku puhtalt oma j\u00f5ust. Vajame Issandat, kes on \u2013 nagu psalmikirjutaja meelde
tuletab \u2013 meie kalju, kindlus ja varjupaik.
Vennad ja \u00f5ed, kui me astume siit p\u00fchakojast v\u00e4lja oma igap\u00e4evastesse
toimetustesse, v\u00f5tkem kaasa teadmine, et Jeesus ei tulnud reegleid t\u00fchistama,
vaid t\u00e4itma meie s\u00fcdamed armastuse tulega. Armastagem Jumalat kogu oma olemusega
ja olgem oma tegude kaudu need, kes toovad lootust ja soojust sinna, kus valitseb
hoolimatus ja kus k\u00f5ige enam Jumala armu vajatakse.
Aidaku seda t\u00f5eks elada p\u00fcha kolmainu Jumal.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"