KUNINGRIIGIAJA XXVII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Ma tahan laulda oma s\u00f5brast, mu armsama laulu tema viinam\u00e4est. Mu armsamal on
viinam\u00e4gi viljakal n\u00f5lvakul. Ta kaevas seal maad ja puhastas selle kividest,
istutas h\u00e4id viinapuid ja ehitas torni viinam\u00e4e keskele ning raius sinna ka
surut\u00f5rre. Ta ootas, et viinam\u00e4gi kasvataks h\u00e4id kobaraid, kuid hapud olid need
kobarad, mida see andis. Aga n\u00fc\u00fcd, Jeruusalemma elanikud ja juuda mehed, m\u00f5istke
ometi kohut minu ja mu viinam\u00e4e vahel! Kas oleks pidanud tegema viinam\u00e4ega veel
midagi, mis mul j\u00e4i tegemata? Kui ma kord tahtsin, et see kasvataks h\u00e4id
kobaraid, aga see andis hapusid. Ometi tahan ma n\u00fc\u00fcd teile teada anda, mida ma
teen oma viinam\u00e4ega: ma kisun maha tema piirdeaia ning annan ta metsloomade
laastada, ma lammutan m\u00fc\u00fcri tema \u00fcmbert ja j\u00e4tan ta k\u00f5ikide tallata. Ning ma
teen ta k\u00f5nnumaaks – teda ei k\u00e4rbita ega rohita ja ta kasvatab kibuvitsu ja
ohakaid, ning ma keelan pilvedel talle vihma andmast. Issanda viinam\u00e4gi on
Iisraeli sugu ja Juuda mehed tema lemmik-istandus. Tema ootas \u00f5iguse v\u00f5itu,
aga vaata, tuli \u00fclekohus. Tema lootis \u00f5igluse peale, kuid sai kuulda \u00fcksnes
h\u00e4dakisa. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issanda viinam\u00e4gi on Iisraeli rahvas!
Sina v\u00f5tsid viinapuu Egiptusemaalt,
kihutasid rahvad tema teelt ja panid ta kasvama.
Tema v\u00e4\u00e4did ulatuvad mereni,
ja v\u00f5rsed Eufrati j\u00f5eni.
Miks sa l\u00f5hkusid m\u00fc\u00fcri tema \u00fcmbert,
miks j\u00e4tsid sa tema kobarad m\u00f6\u00f6dak\u00e4ijaile kiskuda?
Metssiga tuhnib teda
ja v\u00e4ljaloomad s\u00f6\u00f6vad ta paljaks.
Taevav\u00e4gede Jumal, p\u00f6\u00f6ra end j\u00e4lle meie poole!
Vaata taevast alla ja n\u00e4e!
K\u00fclasta seda viinapuud
ja seda viinam\u00e4ge, mille sinu parem k\u00e4si on istutanud.
Hoia meid elus, ja me h\u00fc\u00fcame appi sinu nime,
me ei p\u00f6\u00f6rdu sinust enam k\u00f5rvale.
Jumal, V\u00e4gede Issand, p\u00f6\u00f6ra meie olukord endiseks,
lase oma pale paista meie \u00fcle, siis oleme p\u00e4\u00e4stetud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issanda viinam\u00e4gi on Iisraeli rahvas!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, \u00e4rge olge mures, vaid tooge iga oma vajadus t\u00e4namise ja anumisega
palves Jumala ette. Ja Jumala rahu, mis on \u00fclem kui kogu m\u00f5istus, hoiab
teie meeli ja m\u00f5tteid Kristuses Jeesuses. L\u00f5puks, vennad, m\u00f5elge k\u00f5igele
sellele, mis on t\u00f5si, auv\u00e4\u00e4rne, iganes \u00f5ige, armastust v\u00e4\u00e4rt, puhas ja
\u00fclendav. Pidage silmas seda, mis on vooruslik ja kiiduv\u00e4\u00e4rt. K\u00f5ike, mida
te olete minult \u00f5ppinud, saanud, kuulnud v\u00f5i n\u00e4inud, selle j\u00e4rgi elage,
ja siis on rahu Jumal teiega.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Mina olen teid \u00e4ra valinud,
et te l\u00e4heksite ja kannaksite vilja, mis j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles \u00fclempreestritele ja rahvavanemaile: “Kuulake teist t\u00e4hendamiss\u00f5na:
Elas kord isand, kes istutas viinam\u00e4e, piiras selle aiaga, tegi kaljusse
surut\u00f5rre ning ehitas valvetorni. Siis andis ta viinam\u00e4e rentnike k\u00e4tte ja
reisis ise v\u00f5\u00f5rale maale. Ning kui saagi koristamise aeg k\u00e4tte j\u00f5udis, saatis
ta oma sulased rentnike juurde, oma vilja vastu v\u00f5tma. Aga rentnikud v\u00f5tsid tema
sulased kinni, m\u00f5nda nad peksid, m\u00f5ne tapsid niisama, m\u00f5ne viskasid kividega
surnuks. Taas saatis viinam\u00e4e isand teisi sulaseid, seekord rohkem kui esimesi,
kuid nendega tegid rentnikud n\u00f5ndasamuti. L\u00f5puks l\u00e4kitas ta nende juurde oma
poja, sest ta m\u00f5tles: “Ei nad julge ometi panna oma k\u00e4tt minu poja k\u00fclge!” Aga
rentnikud \u00fctlesid poega n\u00e4hes isekeskis: “Vaata, tema on ju p\u00e4rija, mingem,
tapkem ta \u00e4ra, siis saame tema p\u00e4randuse endale!” Ja nad v\u00f5tsid ta kinni,
t\u00f5ukasid viinam\u00e4elt v\u00e4lja ning tapsid \u00e4ra. Kui n\u00fc\u00fcd viinam\u00e4e isand tuleb, mida
teeb ta nende rentnikega?”
Aga nemad vastasid talle: “Ta laseb kurjad kurjal kombel hukata ning annab
viinam\u00e4e teiste rentnike k\u00e4tte, kes toovad talle tema vilja \u00f5igel ajal.” Jeesus
\u00fctles neile: “Kas te pole kunagi lugenud p\u00fchakirjast: Kivi, mille hooneehitajad
k\u00f5rvale heitsid, on nurgakiviks saanud. Issanda k\u00e4est on see tulnud ja see on
imeasi meie silmade jaoks? Seep\u00e4rast ma \u00fctlen teile: Jumala riik v\u00f5etakse \u00e4ra
teie k\u00e4est ning antakse sellele rahvale, kes kannab vilja.”
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 21,33-43<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline ja igavene Jumal, Sina kuulad meid alati meelsamini, kui me oskame
paluda, ja annad meile rohkem, kui me soovime v\u00f5i v\u00e4\u00e4rt oleme. Vala oma halastus
rikkalikult meie peale: anna andeks see, mida meie s\u00fcdametunnistus kardab, ja
kingi meile needki head asjad, mida me ei julgeks paluda muidu kui Jeesuse Kristuse,
Sinu Poja, meie Issanda, teenete ja vahenduse l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXVII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Ma tahan laulda oma s\u00f5brast, mu armsama laulu tema viinam\u00e4est. Mu armsamal onviinam\u00e4gi viljakal n\u00f5lvakul. Ta kaevas seal maad ja puhastas selle kividest,istutas h\u00e4id viinapuid ja ehitas torni viinam\u00e4e keskele ning raius … J\u00e4tka lugemist
Ps 48; Ps 112; \u00d5p 2:1-9; 1Tm 3:14-4:16<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 147; 5Ms 11:18-21,26-28,32; Kl 1:1-12<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
Me kuuleme t\u00e4na prohvet Jesajalt ja evangeeliumist tuttavat ja pealtn\u00e4ha karmiv\u00f5itu
pilti: pilti viinam\u00e4est. Isand on rajanud viinam\u00e4e parimale maale, kaevanud selle,
korjanud kivid, ehitanud valvetorni ja rajanud surut\u00f5rre. K\u00f5ik on tehtud. Ja ometi
\u2013 kui tuleb l\u00f5ikusaeg \u2013 leiab ta hapud kobarad. Viinam\u00e4e rentnikud l\u00f6\u00f6vad sulaseid
ja l\u00fckkavad isegi poja v\u00e4lja ning tapavad ta.
Kui me peatume siin, v\u00f5ime tunda end n\u00e4ilises, turvalises vagaduses v\u00f5i vastupidi \u2013
hirmunult oma sisemise k\u00f5nnumaa ees. Me v\u00f5ime m\u00f5elda: \u201eOo, ma olen see halb viinam\u00e4gi!
Minu teod on hapud, ma ei suuda t\u00e4ita Jumala ootusi, ma kardan Tema viha ja kohut!\u201c
Kuid miks annab aed siis hapusid vilju? Sageli mitte sellep\u00e4rast, et Isand poleks
hoolitsenud, vaid sellep\u00e4rast, et me ise t\u00f5mbume lukku. Me lubame oma hinge maapinnale
koguneda hirmul, omakasul ja umbusul. Me unustame, kes on Aednik.
Kuidas murda sellest l\u00e4bi? Vastus avaneb meile t\u00e4na hommikupalvuse tekstides \u2013
konkreetselt \u00d5petuss\u00f5nade raamatus (2:1-9), mis annab meile k\u00e4tte viinam\u00e4e tegeliku
harimise v\u00f5tme: \u201eMinu poeg, kui sa v\u00f5tad vastu mu s\u00f5nad ja talletad endasse minu k\u00e4sud,
nii et sa sobitad oma k\u00f5rva tarkusega ja kallutad oma s\u00fcdame m\u00f5istuse poole\u2026 siis sa
m\u00f5istad Issanda kartust ja leiad Jumala tunnetuse. Sest Issand annab tarkust, Tema
suust tuleb teadmine ja m\u00f5istus.\u201c Viinam\u00e4gi, millest t\u00e4na r\u00e4\u00e4gime, on inimese s\u00fcda \u2013
see on meie oma sisemine aed. Jumal ei ole istutanud seda aeda selleks, et seda
h\u00e4vitada, vaid selleks, et see elaks. Ta on Ise kaevanud maa, toonud kaasa armu veed
ja ehitanud kaitsetorni.
Kirikuisa p\u00fcha Augustinus k\u00e4sitleb oma psalmide kommentaarides (Enarrationes in Psalmos)
sarnast sisemist liikumist, osutades, et Jumala tarkus ei ole pelgalt teadmiste kogum,
vaid see on s\u00fcdame tagasitulek iseenda juurde \u2013 ja seel\u00e4bi Jumala juurde. L\u00e4htudes tema
m\u00f5ttest, et viinam\u00e4gi ei hakka magusaid vilju kandma inimliku hambad-ristis-pingutuse,
vaid armu l\u00e4bi, n\u00e4eme, et vaid siis, kui me lubame Jumala tarkusel kaevata s\u00fcgavamale
kui meie pinnapealne vagadus saame kanda h\u00e4id vilju.
Vaadake, armsad kaasteelised, see viinam\u00e4e torn, millest Jesaja r\u00e4\u00e4gib, ei ole
hukkam\u00f5istu valvepost. See on koht, kus Jumal ise seisab ja vaatab meie peale armuga.
Ja sama m\u00f5tet laiendab suurep\u00e4raselt hommikupalvuses loetud psalm (48):
\u201eK\u00e4ige \u00fcmber Siioni, minge sellest \u00fcmber, arvake \u00e4ra ta tornid! Pange t\u00e4hele ta valli,
vaadelge ta losse, et te v\u00f5ite seda jutustada tulevasele sugup\u00f5lvele: Sest see Jumal
on meie Jumal ikka ja igavesti, tema talutab meid surmani!\u201c
M\u00f5elge sellele! Jumal ise on meie kindlus.
Kui apostel Paulus kirjutab t\u00e4na filiplastele: \u201e\u00c4rge olge mures, vaid tooge iga oma
vajadus t\u00e4namise ja anumisega palves Jumala ette,\u201c siis ta ei \u00fctle seda mitte kui
naiivset lohutust, vaid kui vaimset tarkust. Kogu see maailm \u2013 oma hapude viljade,
\u00e4revuse ja tormidega \u2013 v\u00f5ib meie \u00fcmber m\u00e4ssleda. Rentnikud v\u00f5ivad ikka veel arvata,
et nemad on maailma isandad, ja l\u00fckata Poja v\u00e4lja. Kuid Jumala rahu, mis on \u00fclem kui
kogu m\u00f5istus, hoiab meie meeli.
See ongi Kiriku vaimsuse s\u00fcgavus: me ei otsi Jumalat hirmust \u2013 me otsime Teda sellep\u00e4rast,
et tahame leida Tema, Kes on meid juba leidnud. Nagu me kuulsime t\u00e4nases p\u00e4evapalves:
\u201eSina oled alati altim kuulama kui meie palvetama ja annad rohkem, kui me soovime v\u00f5i
v\u00e4\u00e4rt oleme.\u201c
Vennad ja \u00f5ed, kui me t\u00e4na lahkume siit p\u00fchakojast oma argip\u00e4eva viinam\u00e4ele \u2013 olgu
selleks meie kodu, t\u00f6\u00f6, suhted v\u00f5i vaikne sisev\u00f5itlus \u2013, siis \u00e4rgem kartkem neid kohti,
kus maapind on olnud kivine v\u00f5i kus me tunneme oma haprust. \u00c4rgem ehitagem \u00fcles hirmust
tehtud m\u00fc\u00fcre.
V\u00f5tkem vastu see tarkus, mis kutsub meid s\u00fcgavustesse. Laskem Aednikul \u2013 mitte meie
enda hirmul, vaid Tema armul \u2013 kanda hoolt meie hinge tornide ja vallide eest. Sest
Tema on see Jumal, Kes talutab meid l\u00e4bi k\u00f5igi aegade, ja Tema rahu hoiab meie s\u00fcdant
ja meelt Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"