KUNINGRIIGIAJA XXVI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:
Teie \u00fctlete: “Issanda tee ei ole \u00f5ige!” Kuulake ometi, Iisraeli sugu! Minu
tee ei olevat \u00f5ige? Kas pole see pigem n\u00f5nda: teie eneste teed ei ole \u00f5iged?
Kui \u00f5ige p\u00f6\u00f6rdub \u00e4ra oma vagadusest ja teeb \u00fclekohut ning sureb selle t\u00f5ttu,
siis sureb ta oma \u00fclekohtu p\u00e4rast, mis ta on teinud. Aga kui \u00fclekohtutegija
p\u00f6\u00f6rdub oma paganlusest ning teeb nii, nagu on \u00f5ige ja kohus, siis j\u00e4\u00e4b ta
elama ega sure. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tle minu peale, sest Sina, mu Issand, oled armuline!
Issand, anna oma teed mulle teada ja \u00f5peta mulle oma rajad.
Sea mind oma t\u00f5eteele ja \u00f5peta mind,
sest Sina oled Jumal, mu Lunastaja,
Sind ma ootan kogu aja.
M\u00f5tle, Issand, oma halastusele ja heldusele,
sest need on igavesest ajast.
\u00c4ra tuleta meelde mu noore ea patte,
ja mu \u00fcleastumisi \u00e4ra meenuta.
Issand on hea ja \u00f5iglane,
seep\u00e4rast \u00f5petab ta patustele \u00f5iget teed.
Ta juhib leplikud \u00f5igluse juurde
ja \u00f5petab alandlikele oma teed
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
M\u00f5tle minu peale, sest Sina, mu Issand, oled armuline!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, kui \u00fchendus Kristuses annab meile julgust ja tema armastus toob
lohutust, Vaimu osadust, s\u00fcdamlikkust ja kaastunnet teiste vastu, siis tehke mu
r\u00f5\u00f5m t\u00e4iuslikuks selles, et te olete \u00fcksmeelsed. Armastus \u00fchendagu teid olema
sarnased oma eesm\u00e4rkide ja \u00fchtekuuluvuse tundmise poolest. \u00c4rge tehke midagi
isekusest ega t\u00fclitsedes, vaid pidage oma alandlikkuses \u00fcksteist \u00fclemaks kui
iseennast. Iga\u00fcks otsigu seda, mis on kasuks teisele ja mitte iseendale, et
teiegi elaksite sarnastena Jeesusele Kristusele.
Jeesus Kristus oli oma olemuselt Jumal, kuid ei hoidnud sellest kinni, et
Jumalaga v\u00f5rdne olla, vaid loobus sellest ja v\u00f5ttis sulase n\u00e4o ning sai inimese
sarnaseks. Ta n\u00e4gi v\u00e4lja nagu inimene ja alandas iseennast; sai kuulekaks kuni
surmani, pealegi ristisurmani. Sellep\u00e4rast on Jumal t\u00f5stnud ta k\u00f5rgeks \u00fcle k\u00f5ige
ja andnud talle nime \u00fcle k\u00f5ikide nimede, et Jeesuse nime ees painduksid k\u00f5ik
p\u00f5lved – nii taevaste, maapealsete kui allilmsete omad – ja iga keel tunnistaks
Jumala Isa auks, et Jeesus Kristus on Issand.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Minu lambad kuulevad mu h\u00e4\u00e4lt, \u00fctleb Issand,
mina tunnen neid, ja nemad k\u00e4ivad minu j\u00e4rel!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus r\u00e4\u00e4kis \u00fclempreestritele ja rahvavanematele t\u00e4hendamiss\u00f5na:
“Kuidas te sellest aru saate? \u00dchel mehel oli kaks poega, ja ta l\u00e4ks \u00fche
juurde nendest ning \u00fctles: “Mu poeg, mine ja t\u00f6\u00f6ta t\u00e4na minu viinam\u00e4el!”
Aga poeg kostis vastuseks: “Ma ei taha!”, kuid hiljem m\u00f5tles \u00fcmber ja
l\u00e4ks siiski. Samas astus isa teise poja juurde ning \u00fctles n\u00f5ndasamuti.
Poeg aga vastas: “K\u00fcll ma l\u00e4hen, isa,” kuid ei l\u00e4inud. Kumb neist tegi
isa tahtmist?” Ja nemad vastasid: “Esimene.” Jeesus \u00fctles neile: “T\u00f5esti
ma \u00fctlen teile: t\u00f6lnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki! Sest
kui Johannes tuli teie juurde, \u00f5iget teed n\u00e4itama, siis te ei uskunud
teda, kuid t\u00f6lnerid ja hoorad uskusid. Teie n\u00e4gite seda, kuid
ka tagant j\u00e4rele te ei parandanud meelt ega j\u00e4\u00e4nud uskuma”.
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 21,28-32<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, kes Sa ilmutad oma k\u00f5ikv\u00f5imsust eelk\u00f5ige halastuses
ja kaastundes: vala meie \u00fcle oma armu rikkust, et me, t\u00f5tates Sinu
t\u00f5otuste poole, saaksime osa Sinu taevasest aardest;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest
ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXVI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:Teie \u00fctlete: “Issanda tee ei ole \u00f5ige!” Kuulake ometi, Iisraeli sugu! Minutee ei olevat \u00f5ige? Kas pole see pigem n\u00f5nda: teie eneste teed ei ole \u00f5iged?Kui \u00f5ige p\u00f6\u00f6rdub \u00e4ra oma vagadusest ja … J\u00e4tka lugemist
Ps 25; Jr 13:15-21; Mk 10:35-45<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 36:6-13; Ps 130; Ml 2:1-10; Lk 13:10-17<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
T\u00e4nased p\u00fchakirjatekstid asetavad meid silmitsi k\u00fcsimusega, millega meil on
vaimulikus elus tihti ebamugav kohtuda: Kumb poegadest olen mina?
Meie usuelu suurim oht on harjumus. Kui me oleme igal p\u00fchap\u00e4eval siin, kui me
tunneme liturgiat, teame vastulauseid ja m\u00f5istame teoloogiat, libiseme kergesti
teise poja rolli. Tema vastus isale on viisakas ja eeskujulik: \u201eK\u00fcll ma l\u00e4hen,
isa.\u201c See on vagaduse keel, mis k\u00f5lab altari ees \u00f5igesti. Kuid tema jalad ei
liigu. Tema \u201ejah\u201c j\u00e4\u00e4b vaid keeleotsale, sest tema s\u00fcda on muutumatu.
Apostel Paulus seab selle vastu kristliku usu suurima saladuse filiplaste kirjas \u2013
Kristuse iseenese t\u00fchjendamise, Tema kenosise. Pauluse s\u00f5nul ei hoidnud Kristus
kinni oma Jumalaga v\u00f5rdne olemisest, vaid loobus sellest ja v\u00f5ttis sulase n\u00e4o.
Kirikuisa Johannes Kuldsuu \u00fctleb selle salmi kohta n\u00f5nda:
\u201eTa ei kartnud oma au kaotada, sest Ta teadis, et Tema au ei ole v\u00e4line ornament,
vaid Tema olemus. Ta astus taevast alla mitte selleks, et ennast v\u00e4hendada, vaid
et meid t\u00f5sta.\u201c
Miks see on meile oluline t\u00e4na loetud evangeeliumi valguses? Sest Kristuse
alandlikkus on m\u00f5\u00f5dupuu, mis paljastab meie enda s\u00fcdame seisukorra. Prohvet
Hesekiel tuletab meile meelde, et Jumal ei m\u00f5\u00f5da inimest tema mineviku vagaduse
ega ka tema patuse mineviku j\u00e4rgi, vaid tema s\u00fcdame praeguse hoiaku alusel: \u201eAga
kui \u00fclekohtutegija p\u00f6\u00f6rdub oma paganlusest ning teeb nii, nagu on \u00f5ige ja kohus,
siis j\u00e4\u00e4b ta elama.\u201c Evangeeliumi esimene poeg \u00fctles alguses isale: \u201eMa ei taha!\u201c
Ta vastupanu oli n\u00e4htav, tema n\u00f5rkus oli ilmselge. Kuid tekst \u00fctleb: \u201ehiljem
m\u00f5tles ta \u00fcmber ja l\u00e4ks siiski.\u201c Kreekakeelne s\u00f5na, mida siin kasutatakse \u2013
metamel\u0113theis \u2013 ei t\u00e4henda pelgalt plaanide muutmist. See on s\u00fcgav sisekaemus,
s\u00fcdame valus \u00fcmberm\u00f5tlemine. See poeg vaatas otsa oma vastupandule, t\u00fchjendas
end oma uhkusest ja astus viinam\u00e4ele t\u00f6\u00f6le. N\u00f5nda saavad t\u00f6lnerid ja patused
enne \u00fclempreestreid Jumala riiki \u2013 mitte seep\u00e4rast, et nende patt oleks hea, vaid
seep\u00e4rast, et nad ei loo endale illusiooni oma p\u00fchadusest. Nende haavad ja s\u00fcda
on avatud; nad teavad, et vajavad Arsti. Kahtlemata tunduvad t\u00e4nased tekstid meile
tuttavad ja leierdatud, kui loeme neid kui moralistlikku lugu sellest, et “teod
on olulisemad kui s\u00f5nad”. Kuid p\u00fcha Kiriku vaates ei ole k\u00fcsimus tegevuskavas.
K\u00fcsimus on vaimulikus aususes. Kirikuisa P\u00fcha Augustinus kirjutas oma Pihtimustes:
\u201eSina olid minu sees, aga mina olin v\u00e4ljaspool ja otsisin Sind sealt\u2026 Sa h\u00fc\u00fcdsid
ja karjusid ning murdsid mu kurtuse; Sa v\u00e4lkusid ja s\u00e4rasid ning peletasid mu
pimeuse.\u201c T\u00f5en\u00e4oliselt esimese poja p\u00f6\u00f6rdumine ei s\u00fcndinud hirmust reeglite ees,
sest siis poleks ta julgenud ei \u00f6elda, vaid kohtumisest isa kutsega, mis j\u00e4i tema
hinge helisema kuni s\u00fcda murdus. Kui me t\u00e4na tunnistame, et oleme sageli olnud
see teine poeg \u2013 need, kes laulavad psalme ja \u00fctlevad liturgias \u201eAamen\u201c, kuid
kelle igap\u00e4evane s\u00fcda j\u00e4\u00e4b k\u00f5vaks ja isekaks \u2013, siis ei ole lahenduseks suurem
enesepiitsutamine. Lahenduseks on vaadata Kristusele, kes alandas ennast
ristisurmani. T\u00e4na palusime koos paslmikirjutajaga: \u201eM\u00f5tle, Issand, oma halastusele
ja heldusele\u2026 ja mu \u00fcleastumisi \u00e4ra meenuta.\u201c Siin saab teoks liturgiline
m\u00fcsteerium. Me ei tule t\u00e4na armulauale sellep\u00e4rast, et me oleme olnud \u201eesimene
poeg\u201c, kes tegi k\u00f5ik \u00f5igesti. Me tuleme siin alandlikkuses, teades, et meie
olemus on saanud haavata. Kuid kui me kummardume P\u00fchima Sakramendi ees, muutub
meie \u201ema ei taha\u201c Kristuse armu l\u00e4bivalgustusel uueks valmisolekuks.
\u00c4rgem kartkem oma n\u00f5rkust ega oma t\u00f5rkumist. Kui me saame tunda oma s\u00fcdame
k\u00f5vadust, siis tehkem sellest palve. Lubagem t\u00e4na P\u00fchal Vaimul murda meie vaimne
enesega rahulolu. Laskem Kristuse alandlikkusel \u00f5petada meile alandlikkust \u2013
pidada teisi endast \u00fclemaks, mitte isekuses elada ja astuda viinam\u00e4ele, kus Isa
meid ootab. Sest Jumala riik ei kuulu neile, kes r\u00e4\u00e4givad p\u00fchadusest, vaid
neile, kes lubavad Jumala halastusel ennast igap\u00e4evaselt uueks muuta.
Toogem oma eluga Temale, Kes on alandanud ennast ja t\u00f5stetud k\u00f5rgeks \u00fcle k\u00f5ige,
au ja kirkust l\u00f5pmata. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"